Tallinna 21. Kool Joseph II (13.03.1741 20.02.1790) Koostaja: Martin Laid Õpetaja: Ingrid Paggi Sissejuhatus Varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandit, iseloomustavad suured maadeavastused, reformatsioon ja usuvaenused, kiriku mõju jätkuv langus ühiskonnas ning uue maailmapildi areng ja süvenemine inimestesse, millele andis omapoolse panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideoloogia. Mitmed suured valitsejad, kes olid valgustatud, nagu näiteks Friedrich II, Maria Theresia ning Joseph II, viisid läbi palju suuri reforme, mis olid saanud tõuke valgustusideedest. Tänu tolle aja valgustajatele ja valgustatud valitsejatele avanes tee väärtustele, mida me peame oluliseks tänapäevalgi. Kasvas rahva...
SAKSAMAA VALITSEJAD! OTTO SUUR · Saksa kuninga Otto I (936-973) ajal koondus riigi kogu võim valitseja kätte. · Otto sündis aastal 912 · Isa oli Saksa kuningas (Ida-Frangi) Henrich I · Tema varastest aastatest vähe teada · Tal oli kaks seaduslikku naist: Edith(Eadgyth)- inglane, Adelaide- itaallane. · Esimesest abielust Edithiga omandas Otto õitsva linna Magdeburgi (kaasavarana) · Mgdeburg on tänapäeval Saksamaal olev linn. · U. 950.a. paiku abiellus Otto Adelaide'ga (esimene naine oli 946.a. surnud) · Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks · Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa-Rooma keisrite aeg (...
Joshep II Magnus Kruusing 8D Elukäik Elas 17411790 Oli esimene Rooma Keiser ja Austria Hertsog Vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia Abielu kohta Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Isabellaga Parmast suri 1763 aastal Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt ,kes suri 1767. aastal Rohkem ta ei abiellunud kunagi Valitsemine Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Haridus Joseph II pööras...
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes ke...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
Imperialism- ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. positsioonisõda- rinne püsis paigal, sõjategevust oli vähe, kumbki pool oli äraootaval seisukohal. manööversõda- püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi. okupatsioon- riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt. separatism- eraldumispüüe. keiser Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 18941917. keiser Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises. keiser Franz Joseph- oli Austria keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867. Aastast. ertsher...
Esimese Maailmasõja väejuhid Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juunist 1914 11.novembrini 1918. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai ...
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
Napoleon Bonaparte Referaat Juhendaja: Koostaja: Sisukord 1. Sisukord...................................................................lk. 2. Perekond Bonaparte................................................lk. 3. Varajased aastad.....................................................lk. 4. Haridustee................................................................lk. 5. Isa surm...................................................................lk. 6. Elutee.......................................................................lk. 7. Abielud ja lapsed......................................................lk 8. Isikuomadused.........................................................lk. 9. Hüvastijätt vana kaardiväega(kõne).........................lk. Perekond Bonaparte Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804-1...
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin ...
Sisukord 1. Sissejuhatus Maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks oli Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. 2. Elulugu Napoleon Bonaparte on sündinud Korsikal 15. augustil 1769. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Napoleoni isa suri 1785.aastal ja Napoleon pidi perele raha teenima. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. 1793 oli ta aga sunnitud pa...
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolid...
Helilooja Franz Joseph Haydn kool klass nimi Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn(31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda Aastad Esterházy õukonnas Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nik...
Amadeus Film Amadeus räägib Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost. Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. Ta oli imelaps, kes juba väga noorena kirjutas palju muusikateoseid. Filmi ei jutusta W. A. Mozart ise, vaid sellest räägib Antonio Salieri, kes oli Itaalia kuulus helilooja ja dirigent. Antonio Salieri kadestas Mozarti väga palju. Antonio Salierile ei meeldinud Mozart aga ta sai aru sellest kui geniaalne on tema muusika. Filmis on väga hästi välja toodud see, kuidas ta kadestab Mozartit ja tema muusikat. Salieri oli kõigeks võimeline, et Mozart kõrvaldada oma teelt. Mozarti on kehastatud filmis väga humoorika inimesena ja ta ei talunud solvanguid. Filmist Amadeus jäigi Mozartist kõige enam meelde tema naer. Film Amadeus algab sellega, et Antonio Salieri püüab võtta endalt elu. Ta viiakse haiglasse ja peale seda hullumajja, kus teda tuleb külastama preester. Preester tahab teada, mik...
Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Bologna Filharmo...
"Amadeus" Amadeus on draama film, mis räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust. 1984. Aastal pälvis see film kaheksa oskarit. Filmis mängib Mozartit Tom Hulce, Antonio Salierit F.Murray Abraham, tema naist Constanzet Elizabeth Berridge. Selle filmi rezissööriks on Milos Forman ja tsenaariumi tegi Peter Shaffer. Selles filmis on peamiselt Mozarti loodud muusika. Amadeusi film kestab 180 minutit. See film alga sellega, kui Salieri tahab ennast tappa, sest ta tundis süüd Mozarti surmas. Pärast seda viiakse ta hullumajja. Seal tuleb talle küll preester, kellele ta räägib endast ja Mozardist, ning nendevahelistest suhetest. See film põhinebki sellest jutustusest. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, kellele Salieri muusika väga meeldis kuigi ta ei teadnud muusikast eriti midagi. Salieri tahtis muusikaga väga tegelda kuigi tema isa seda ei lubanud. Salieri õnneks suri tema isa kui ta oli veel ...
Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist ...
Klassitsism Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 17501820. · Valdavalt ilmalik muusika. · Muusika tarbijateks aadel ja kodanlus. · Vormid ja zanrid: sonaat, kontsert, sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett. · Orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid. · Luigi Rodolfo Boccherini (19. veebruar 1743 Lucca 28. mai 1805 Madrid) oli itaalia helilooja ja tsellist. Ta sai tuntuks kammermuusika heliloojana. · Boccherini sündis Itaalias muusiku peres. Tema isa oli tsellist ja kontrabassimängija. · Aastal 1785 nimetati ta Hispaania kuninga õukonna kapelli dirigendiks. Õukonnas oli tal hea elu seni, kuni kuningas avaldas rahulolematust ühe tema teose passaziga ja käskis selle ümber teha. · 1789 nimetati Boccherini Preisi kuninga Friedrich Wilhelm II õukonnadirigendiks. · Boccherini e...
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
Napoleon Referaat SISUKORD 1 . Napoleoni elulugu 2 2. Napoleoni isikuomadused 3 3. Napoleonist isiklikku 4 4. Pildid Napoleonist 5 5.Kasutatud allikad 6 Napoleonist elulugu Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsi...
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" räägib kuulsa Viini helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost läbi Antonia Salieri silmade. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, ta oli usklik ning tema suurimaks sooviks oli saada läbi Jumala tahte maailma etemaiks heliloojaks. Kuid kui õukonda saabus Mozart, kes tegi juba lapsepõlves oma esimese suurteose, muutuvad tema eesmärgid pürgida kõrgejärguliseks ja kuulsaks heliloojaks mõttetuks. Ta mõistab, et muusika loomises jääb ta Mozartile pikalt alla. Ta solvub Jumala peale ning hakkab ebausklikuks, kuna tema oodatud jumaliku ande saab endale hoopis see vastutustundetud ja lärmakas irvhammas. Mozart oli tõesti kadestamisväärne, eriti veel selle poolt, kes on terve oma elu sellist annet endale ihkanud. Mozartil oli vapustav taktitunnetus ja kuulmine, samuti ka mälu. Näiteks võib tuua juba selle, kui keiser kutsus Mozartit enda juurde jutul...
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostaja:Annika Lettens 17.10.09 Sisukord 1.Mozarti elulugu........................................................................... ......lk-2 2. loomingutest.................................................................. ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linna...
Napoleon Bonaparte Noorus ja karjääri algus Sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel Ajacco linnas vaesunud advokaadi perekonnas, tal oli palju õdesid ja vendi. 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse, mille lõpetas Prantsusmaale soodne Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulil...
Austria impeerium M. Theresia suutis tsentraliseerida Austria valduste valitsemist. 18. sajandi jooksul sai Austriast paljurahvuseline suurriik. Naisterahvana ei saanud M. Theresia Saksa Rooma keisririigi trooni, kuid jätkas Habsburgide põhivalduste valitsemist. Austria sisuliselt eraldus Saksa Keisririigist ja ei olnud enam juhtiv jõud Saksamaal. MARIA THERESIA (1740-1780) Maria Theresia oli Elisabeth Christine ja Carlos VI tütar. Oma iseloomust ja välimusest oli ta palju pärinud emalt: kindel, vaimukas, aus. Vanematel ei olnud meessoost pärijat, kuigi lootus teda saada püsis viimase hetkeni. Seetõttu ei valmistatud M.Theresiat ka riigijuhi rolliks ette ja koos oma õdedega sai ta hädapärase hariduse. Siiski oli Karl VI teinud oma valitsusaja algul korralduse, et poegade puudumisel pärivad trooni tütred ja pärijate puudusel Joseph I ja tema järglased. Maria Theresia ei võtnud osa ka pidulikest sündmustest ja õukonnaasjadest, kuid v...
I Maailmasõda Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi ...
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin · Selle riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm 1) 1640-1688 Friedrich Wilhelm ( Suur kuurvürst- neil oli õigus Saksa-Rooma keisrit ...
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega s...
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus....
Napoleon Prantsusmaa keiser 1804-1814 Õ.lk.84-89 §12 Wikipedia Napoleon Bonaparte 15.august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) . Suguvõsa ja vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. • Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema . Isikuomadused • Napoleon ...
Venemaa Võimul Keiser Nikolai II. Suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.veebruar 1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõ...
Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. väljendada inimkonna väljumist Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgu...
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keer...
ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nikolaus I Esterházy. Haydn pidi kirjutama igaks kontserdiks uue teose. Õukonnas töötas ka orkester, millega Haydn töötada sai. Lo...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
{rtf1ansiansicpg1257deff0deflang1061{fonttbl{f0fswissfcharset186{*fna me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, m...
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed, konfiskeeris vandenõulaste maavaldused ja hävitas nende kindlused. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 ...
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul...
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6- aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töö...
Kas Salieri tappis Mozarti? Itaallane Antonio Salieri sündis 6 aastat enne Mozartit ja suri 34 aastat pärast teda. Salieri käes oli Austria kuningriigi kõige ihaldatum muusikukoht - õukonna kapellmeister Viinis ja seda kolm aastakümmet järjest. Kapellmeistri kohta oli kaua ihaldanud ka Mozart, et oma kalli naise väljaminekuid finantseerida. Aga koht anti Salierile, kes oli usaldusväärsem töömees ja produktiivsem ooperilooja. Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust. Ta oli elurõõmus, seltskondlik, musitseeris koos Mozartiga, kandis tihti ette ka tema teoseid, oli Beethoveni, Schuberti ja Liszti õpetaja ning väga edukas ja isegi innovatiivne helilooja, kes käis ajaga kaasas, hili...
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sa...
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
1. UUED SUUNAD OOPERIS 18. SAJANDIL Ajalooliselt määratletakse kunstis ja muusikas 18. sajandit klassitsismi ajastuks. Ooper on alati olnud kalleim ja erilisem muusika- ja teatrižanr ning sellepärast oli ooper kuni 18. sajandi alguseni seotud õukonnaetendustega, mida esitati erinevatel õukonnapidustustel ning mida rahastasid aadlikud. See oli ka põhjuseks miks ooperid vastasid kõrgaadli kunstimaitsele. Kui sajandi alguses valitses Euroopas tõsine Itaalia ooper – opera seria, siis 1730. aastaks arenes välja Inglise ballaadooper - kerges rahvalikus stiilis ja esindas kodanliku publikut. Sarnased etendused said populaarseks terves Euroopas terve 18. sajandi jooksul. Tuntuim ballaadooper, mis vastandus tõsisele itaalia ooperile oli 1728. aastal Londonis lavastatud ,,Kerjuseooper“, mille muusika koostas rahvalikest tänavalauludest ja teistest ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Cristoph Pepusch, teksti kirjutas John Gay. 18. s...
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid...
Napoleon Bonaparte Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsikal. Kui ta oma võimuga esiletõusis, siis tahtis ta muuta oma nime prantsuse päraseks ehk muutis oma nime Napoleon Bonaparte. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Elulugu 1786.aastal lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. SPR-i ehk Suur Prantsuse revolutsiooni puhkemise järel naasis ta oma kodukohta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793.aastal oli ta aga sunn...
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
