Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kehtestamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
adekvaatne, paluda, vestlusi, kompliment, enesekehtestamise, barjääri, tegude, arvestab, alandab, iseend, märterENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV
Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. 3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest
kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldud sosina abil. Võimalik on ka see, et alistuv inimene hoiab oma tundeid, soove sootuks tagasi. Alistuvas inimene kipub palju naeratama, kuulab vaikimisi ning peab teiste vajadusi enda omast tähtsamaks. Kui ta söandab midagi öelda, siis saadab tema arvamust vabandused: "Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel...Ma ei tohiks seda küll öelda, aga..." Midagi teiste inimestelt paluda on väga raske. Ja kui keegi palub alistuval inimesel teha midagi vastumeelset on ta siiski sellega nõus või mõtleb mingi ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva kõneviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust, sõnade otsimist. Sageli ahjendab ümbernurgajuttu, kasutab tihti parasiitväljendeid "see tähendab" ja "tead." Sageli loodab, et teised inimesed mõistavad, mida ta tegelikult tahtis öelda, paraku ei saa sellele lootma jääda.
1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav
lõputult siluma peaasi, et tüli ei tuleks ja tema hea inimese kuulsus kannatada ei saaks. Tohutult hea ja suuremeelse inimese renomee sellisel alistuva käitumisviisiga kodanikul enamasti ongi. Ta ei tüki kunagi esile, ei sea enda vajadusi teiste omadest ettepoole ega isegi samale pulgale, ta seisab teiste ülemuse, abikaasa, lapse, kauge sugulase huvide kaitsel. 3. Kehtestav käitumine Kehtestav käitumine on eesmärgi saavutamine viisil, mis arvestab ka teiste õiguste, soovide ja vajadustega. Kehtestav käitumine aitab kaitsta oma huve teisi solvamata ning säilitada nii enda kui kaaslase väärikuse. Ennast kehtestada oskav suhtleja austab võrdselt ennast ja teisi. Ta ütleb välja, mida tunneb, mõtleb ja soovib, arvestades sealjuures ka kaaslastega. Kehtestav käitumine tuleb kasuks olukorras, kus tunned, et ei taha täita sinule esitatud nõudmisi või tahad vastata eitavalt sulle esitatud palvele.
Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. ENESEKEHTESTAMINE 1.1 Kehtestamise olemusest Termini ,, enesekehtestamise" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-
SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi
Kunst saada oma tahtmisi nii, et ka teised oma tahtmist saavad, ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud. Kehtestav käitumine rõhutab: võrdsust inimestevahelistes suhetes; võimaldab meil toimida meie parimatest huvidest lähtuvalt seista enese eest ilma ärevust tundmata väljendada tundeid ausalt ja mugavalt saacutada isiklikke huve ilma teiste omi riivamata Kehtestatavuse 3 komponenti (Lazarus, 1973): võime öelda ,,EI" võime paluda teenet või nõuda oma õigusi võime väljendada positiivseid ja negatiivseid tundeid võime algatada, üleval hoida ja lõpetada seltskondlikku vestlust Enesekehtestamise tüübid ALLAHEITLIK, ALISTUV PLUSSID MIINUSED ei väljenda oma tundeid ignoreerib iseenda vajadusi enesekohane ,,peab" vabandav kõneviis, ebaselge väljendus kehakeel lahus sõnalise osaga vastutusest kõrvalehoidmine madal eneseteadvus, raske elu korrald hoiab ära konflikte ja tülisid
tunnete kontrollimisega, mistõttu on tal rohkem aega teiste inimeste kuulamiseks. 2 KUIDAS ENNAST KEHTESTADA? Enesekehtestamine on õpitav, see ei ole kaasasündinud oskus. Kõige parem oleks oma seisukohale kindlaks jäämine ning teadmine, mida soovid või ei soovi. Kõigepealt pead endast aru saama ning endale selgeks tegema, mis on see, mis oleks kõigeparem just sellel ajahetkel. Teistega suheldes tuleb paluda selgitust, kui ei saada hästi aru, mida vestluskaaslane soovib. Samuti tuleb veenduda, et kehakeel oleks sõnumiga kooskõlas. Kui on soov millestki keelduda, tuleb olla nii napisõnaline kui võimalik, tuleb anda võimalikult selge ning lühike vastus, seletus või õigustus. Pikki selgitusi võivad teised tajuda, kui väljavabandamist. Kui on vajadust mitmeid kordi ära öelda, inimene ei mõista, miks ära
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................8 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks enesekehtestamise, sest tunnen, et see on teema, mis arendab inimesi ja nende käitumist teatud olukordades. Ma olen inimene, kes suudab ennast piisavalt hästi kehtestada aga probleem on selles, et ma ei oska vabalt suhelda võhivõõras seltskonnas olevate inimestega. Suures seltskonnas ei julge ma tihti välja öelda oma arvamust, kuna kardan, et ütlen midagi valesti ning inimesed naeravad minu üle. Ma tulin õppima sellist eriala, kus peaksin olema julge ning välja ütlema oma arvamusi
kasvatajaid trotsivad vastalisi kui oma arvamust välja ütlevaid ja loovalt mõtlevaid noori. Kolmandaks tasutakse töökohtadel ennemini ülemustele lojaalsuse ilmustamise kui isepäisuse ja uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon. Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada. Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R
Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled ,,ei" millegi kohta ja mõnikord vastutahtmist ,,ja". Vahest võib tunduda keeruline paluda abi ja tunned end süüdi ja kimbatuses, kui abi pakutakse. Tegelikult on igal inimesel õigus anda teada teistele, mida ta tunneb või vajab. Kui seda ei tehta, ,,eitakse" oma tähtsust ja tekitatakse stressi iseendale ja teistele.Teised inimesed ei oska lugeda mõtteid.Neil on õigus teada ja mõista minu tundeid. Enesekindlus aitab säilitada ja soodustada suhteid oma hooldatava, teiste pereliikmete ja spetsialistide vahel
Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist endasse tahetakse muuta), emotsionaalset seisundit (komplimendi tegemine, et muuta inimene õnnelikumaks). Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund, plaanid), mida võib takistada hoiak, varaem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Strateegiad: kauplemine, meelitamine, alandamine, ähvardamine, kiitmine, loomulikud tagajärjed, veenmine, mängud. Mängud ja varjatud kavatsused - suhtlemisvorm, käikude vahel, mis viib ettemääratud
Enda avamine ja selle kaudu usalduse demonstreerimine ei ole alati komplimendiks. Mõjutamine Põhiküsimus: kuidas suurendada enda mõjujõudu ja vähendada teise soovimatut mõju? Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse käitumist (paneb akna kinni, tuleb appi), hoiakuid (kellelegi suhtumist endasse tahetakse muuta), emotsionaalset seisundit (komplimendi tegemine, et muuta inimene õnnelikumaks). Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund, plaanid), mida võib takistada hoiak, varaem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Strateegiad: kauplemine, meelitamine, alandamine, ähvardamine, kiitmine, loomulikud tagajärjed, veenmine, mägud.
ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Väike Vanker Erinevaid reageerimisviise · Kehtestav enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse "mina ise", vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust. · Alistuv enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav* · Agressiivne enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt; kontroll, jõud, üleolek; süütunne, vaenlased, võõrandumine suhetes Kehtestamise oskused on õpitavad! Kehtestamise funktsioone: · isiklike õiguste kaitsmine (ja samas ka teiste õigustega arvestamine);
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotataks
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmi
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kordustaju (blond tuleb... selgub,
5) Kuulajat on kerge häirida. 6) Kuulajad kuulevad nagu läbi filtrite, mis moonutavad paljutki öeldust. Teise inimese käitumisi saab näha ja kuulda. Mõtteid ja/või tundeid saab ainult aimata. Mida mõeldi Kuidas saadeti Kuidas vastu võeti Kõneleja mõtted ja tunded Kõneleja teod ja/või sõnad Kuulaja interpretatsioon (privaatsed, ainult endale (sageli ebatäpsed või varjatud kõneleja tegude ja sõnade taga teadaolevad). mõtete ja sõnade väljendused olevast tähendusest (privaatne, või isegi katsed neid peita). ainult kuulajale teadaolev). Väikeste probleemidega tegelemine sellal, kui murettekitavamaid isegi ei mainita, on üks suuremaid ebatõhususe allikaid nii tööstuses, valitsuses, koolis, perekonnas, kirikus, nõustamiskeskustes kui teistes asutustes.
● Frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine. Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine. Kehtestav – endahuvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse „mina ise“, vähendab hirmu ja ärevust eistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine. Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust. Alistuv – enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav Agressiivne – enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt; kontroll, jõud, üleolek; süütunne, vaenlased, võõrandumine suhetes. Kehtestamise oskused on õpitavad. Kehtestamise funktsioonid: 1. Isiklike õiguste kaitsmine (ja samas ka teiste õigustega arvestamine) 2
Erinevalt tõtt rääkivatest inimestest naeratavad petvad inimesed harvem, neil esineb ka enam kõnevääratusi ja hääletoon on kõrgem. Petmisel võib esineda ka muutusi kõne kiiruses. Valetajatel, kes on ennast selleks hästi ette valmistanud (samuti juhul, kui vale on lühike), on vaja vähe mõtlemisaega, seetõttu vastavad nad kiiremini. Kui aga valetada tuleb ootamatult või pikema aja jooksul, siis vajatakse selleks kauem aega, seetõttu on jutus enam pause. 12. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma, et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljendada ausatl on tumndeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. 1) Alistuv – inimene seab teiste huvid esiplaanile,soov olla teistele meelejärgi ja vältida konflikte, käitumine väljendub kõhklemisena, vaikne rääkimine, närvilisus, puudub silmside ja enesekindlus
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused Leian, et kehtestav hoiak on suhtlemisel kõige parem. Kui analüüsime teisi kolme hoiakut siis ei ole need hoiakud efektiivseks suhtlemiseks sobilikud kuna agressiivsus põhjustab konflikti, passiivsus ei ole tulemuslik ja alistuv hoiak tähendab seda, et ühe või teise suhtluse osapoole vajadused on alla surutud. Kehtestavas hoiaksu on oluline edasi anda mina vormis sõnum, mis arvestab sinu vajadustega ja samas ei tekita vastaspooles soovimatuid emotsioone. Selleks on vaja kehtestamise sõnumis osata ennast selgelt väljendada , ei tohi anda hinnanguid ja oma tegeliku kogemuse mõistmist, et öelda välja käegakatsutav, võimalikult konkreetne mõju ja tegelik tunne 13. Kuidas ajastatus ja asukoht saavad suhtlemist mõjutada? Suhtlemise edukuse aluseks on õigesti valitud koht ja ajastus. Efektiivset suhtlust toetab asukoht,
silmad. Sotsiaalne taju protsess, mille käigus inimene proovib aru saada teiste emotsioonide ja kavaldusi. Sotsiaalne taju mõjutab: 1) Tajuja - HALO effect (põhiomaduste üldistamisel), ATRIBUTSIOON e põhjuste omistamine, STEREOTÜÜBID (pannakse tähele sellist käitumist mis on kooskõlas stereotüüpidega). 2) Tajutav esmamulje: 1) välimus 2)mitteverbaalne kommunukatsioon 3)Tuttavlikus 4) Kontrast 5)Kontekst Adekvaatseks ST : Kontekst, adekvaatne enesehinnang, teised muutujad nt kõrge intelligentsus, empaatiavõime. ATRIBUTSIOON- (nt kirjelda prillidega inimesi) iseenda ebaõnnestusi kaldutakse seletama situatsioonist tingitult, teiste nende isiksusomadustega. SUHTLEMINE: kommunikatsioon (teabe vahetamine), interaktsioon (teisi mõjutamine), sotsiaalne pertseptsioon (taju). Klassis 2/3 ajast räägitakse, sellest 2/3 õpetaja, sellest 2/3 annab juhiseid (distsiplineeritud kõne).Õpetaja
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajada. Mõned näpunäited:
- selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine kehtestava sõnumi edastamise vältel; - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles. Kehtestav sõnum: - tavaliselt lühike; - selge ja kindel seisukoha välja ütlemine; - ei ole dialoog; - ei saa kasutada tingivat kõneviisi! - kehtestav sõnum on nt sa karjusid minu peale ja mulle see ei meeldi. Kehtestava stiili põhipunktid: - isik väljendab end selgelt; - arvestab teiste inimeste õigusi; - on aus; - on otsekohene ja kindlameelne; - on viisakas; - näitab välja, et saab aru, miks teine nii teeb/tegi kuid ei peeta seda õigeks; - taotleb võrdset kasu nii enesele kui suhtele; - kohandatud isikutele ja situatsioonile (pole universaalne); - ei saa muuta teise inimese isiksust ja saavutada totaalset käitumise muutust pigem suhtumise muutust;
olla probleemseks käitumiseks suhetes). Usaldus sõltub suhtest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. Usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele inimesele) avamine võib olla teistele ebamugavust tekitav. Mõjutamine Suhtlemine sisaldab teise inimese mõjutamist. Mõjutatakse nt käitumist, hoiakuid, emotsionaalset seisundit. Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund), mida võib takistada näiteks varem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Strateegiad: kauplemine, meelitamine, alandamine, ähvardamine, kiitmine, loomulikud tagajärjed, veenmine. Eric Berne: mina-tasandid ja transaktsioonianalüüs (Berne, 1980; 2001; Krips, 2003)
halva." Sellise uskumusega kohtub tavaline inimene igapäevaselt, kuid tuleb õppida meeles pidama enda õigusi. 5. Õigus öelda: "Ma ei tea." Enesekehtestamisõiguste hulka kuulub ka õigus ise otsustada, mida tahta, ilma, et enne asja kallale asumist oleks vaja kõike teada. Õigus on öelda " Ma ei tea" andmata silmapilkselt vastust küsimustele, mida võidakse esitada. Lapsik uskumus: " Sul peavad olema valmis vastused kõikidele küsimustele, mis puudutavad sinu tegude võimalikke tagajärgi. Kui sa vastuseid ei tea, ei anna sa endale aru probleemidest, mida sa teistele inimestele võid tekitada. Järelikult oled sa vastutustundetu ning sind tuleb kontrollida." Keegi ei saa ega tohi sundida inimest alluma teise isiku kontrolli alla. Iga ennastkehtestav inimene suudab teha ka teistele selgeks, oma õiguse mitte teada kõiki vastuseid. 6. Ei pea valmistama teistele inimestele heameelt, et nendega lävida
Inimese kui isiksuse tunnustamine Lähtumine ,,mudelist", ,,keskmisest" Inimesekesksus Vahendikesksus Oma asutuse esindamine Iseenda esindamine Vigade tunnistamine ja neile lahenduse leidmine Vead/eksimused pole olulised on paratamatu, loomulik Lähtumine terviku printsiibist Lähtumine detailidest Oma sõnade, tegude ja lubaduste eest vastutamine Vastutustunde puudumine Kliendi mugavusest lähtumine Esimesena kliendiga suhtlemise alustamine Lähtumine iseenda mugavusest Pakkumise oma põhikohustuseks pidamine Reageerimine kliendile temapoolsel pöördumisel Kõikide klientide võrdne kohtlemine või nõudmisel Enesekehtestav käitumine (winwin) Teenindamine on kliendile selle andmine, mida ta
kuidas me nii kergesti arutult käituma võime hakata (Goleman, 2001). Mida enese kehtimapanek õieti tähendab, millistele välistele tingimustele või isikuomadustele see toetub? Arvatavasti leidub küllalt palju neid, kellele see pole mingi probleem nad ei teadvusta enese maksmapaneku vallas midagi puudujäävat. Psühholoogi vaatevinklist pole asjad nii lihtsad. Tihtilugu inimesed lihtsalt libisevad oma enesekehtestamise probleemist üle, ei tee sellest numbrit või haaravad eespool kirjeldatud viisil vabandava selgituse, ettekäände või õigustuse järele. Selle tagajärjel kannatab aktiivne eluhoiak ja kahaneb vastutustunne. Et elus edu saavutada, tuleb oma huve kaitsta ja end ka isiklikul tasandil kehtestada (Kidron, 2001). Enesekehtestamise psühholoogiline tarkus seisneb selles, et usku iseendasse tuleb võtta
Kontrollitakse detaile. Kitsates oludes kasvamine, laps peab ennast kogu aeg kontrollima ja vaos hoidma. Neil on kujutlus ühest absoluutsest õigest käitumismallist. Kaootilises miljöös laps ei leia midagi, millele toetuda. 19. Hüsteeriline isiksus Riskirõõm, hirm lõpliku ees ja pelgavad piiranguid, traditsioone, seadusi. Tähtis, et kõik on elastne ja värvikas jne. Elatakse käesolevale hetkele ja pikemaajalised eesmärgid puuduvad. Ei meeldi tegude eest aru anda. Proovivad vananemist edasi lükata. Põgenevad fantaasiamaailma. Nad ei mõtle tagajärgedele, kui midagi tahavad. Nad on veenvad ja neid on kerge kiusatusse viia. Jaotavad tühjasid lubadusi. Ei pea ajast kinni, see tülikas nende jaoks. Ei meeldi vastutada. Nad on ettearvamatud ning neid on raske mõista. Võivad mängida mingit rolli pseudoisiksus puudub iseloom, järjepidevus. Ei meeldi kriitika, pööravad tagasi selle. Armastavad armastust, on kirglikud ja nõudlikud
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (P
läheks sellega vastuollu. x Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. x Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. x Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
annaabi.ee 
