KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. Kehatemperatuuri kontrollimine Mõiste Eesmärk KT tõusmise mehhanism KT mõõtmise instrumendid KÄITUMUSLIK KONTROLL PSÜHHOLOOGILINE KONTROLL Soojusregulatsioonikeskus Soojuseteke Soojuskadu ELUKAAR: seos KTK Väikelapseiga Lapseiga Täiskasvanuiga Vanadus
eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sirje Kopp Kehatemperatuuri kontrollimine Referaat Juhendaja: Maire Aruots õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma kehatemperatuurist, sest see püsib inimese jaoks sobival tasemel. Kehatemperatuuri kontroll on võimalik, sest seda kontrollib nägemiskühmus asuv soojusregulatsioonikeskus, mis tasakaalustab soojuse tootmist ja
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ13 Ly Madal KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT....................................................................4
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU..............................................................................................
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas. Erinevalt teistest loomariigis eksisteerivatest loomadest, kelle kehatemperatuuri mõjutab neid ümbritseva keskkonna temperatuur, suudab inimene ise oma kehatemperatuuri hoida, sõltumata temperatuurist, mis valitseb teda ümbritsevas keskkonnas. (Roper jt 1999:253). Naistel, kes on viljastumiseas, võib pärast ovulatsiooni ja kuni 2 päeve enne menstruatsiooni kehatemperatuur vähesel määral tõusta, kuigi tihti pole naised sellest ise teadlikud. Ka raseduse alguses tõuseb kehatemperatuur ning jääb kõrgemale tasemele kuni sünnituseni
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest
Soojendus Referaat Tallinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kuidas soojendada? 4 Kuidas alustada soojendust? 5 Venitamine – treeningu oluline osa 6 Kehatemperatuuri reguleerimine 7 SISSEJUHATUS 2 Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha
erinevused se seisundiga ostmiseks seotud standardid *Teadmised Kehatemperatuuri kontrollimine *Füüsilised harjutused *Eluruumide *Riietuse valik *Kõrge / madal niiskus *Ohugrupid *Hormoonid sobiva *Tuulisus *Tervisekasvatus
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused.
Hüpotermia on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C Sissejuhatus Elulised näitajaid on tervise näitajad, mis näitavad keha efektiivset toimimist, olgu see siis vereringe, hingamise, närvi- või endokriinsüsteemi. Olulised muutused elulistes näitajates osutab vajadusele arsti või meditsiiniõe sekkumisele, et taastada normaalne seisund. Kehatemperatuuril on oluline osa kirurgilises perioperatiivses ravis. Anesteesias ja kirurgias esineb palju riske
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA
● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. NEURAALNE REGULATSIOON- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. (KNS- peaaju ja seljaaju; PNS- närvid) HUMORAALNE REGULATSIOON- hormoonide vahendusel organismi talitluse
Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas.
• 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik • Kaasnev palavik on pigem kaitsev, avaldades üldist ebasoodsat mõju bakterite kasvule, mõnedele kasvajatele ning takistades viiruste paljunemist ja tõhustades immunoloogilisi protsesse • Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne • kehatemperatuur vahemikus 36–38 °C. • Lapseea palavik on kehatemperatuuri tõus pärasoolest mõõdetuna üle 38 °C, • kaenla alt üle 37,2 °C • suust üle 37,8 °C. • Palavikuga võivad kaasneda 2–5% lastest, vanuses 6 kuud kuni 6 aastat palavikukrambid. • Palavikukrambid tekivad sagedamini 40–41, °C juures • Krambid tekivad temperatuuri tõusmise hetkel. Palavikukrampide jaotus • Lihtsad krambid kestavad alla 15 minuti ja esinevad 1 kord 24 tunni jooksul. • Komplekssed krambid kestavad üle
org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg Karl Pütsepp 2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel. Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 105) Tv lk 44 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojasteks. Kõigusoojased ja püsisoojased Kalalaadsed Linnud Amfiibid Imetajad Reptiilid
hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid Tõsta kehatemperatuuri külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks Vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes vajad soojenduseks miinimum kümme minutit. Külma ilmaga
NAHK Koostas: Kristel Mäekask Nahk on inimese suurim elund. Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: · väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte
Need valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. Termoregulatsioon Kehatemperatuuri konstantsus eeldab soojusproduktsiooni ja soojuse äraandmise võrdsust pikema ajavahemiku jooksul ehk teisiti öeldes tasakaalustatud soojusbilanssi. Soojuse äraandmine: Soojuse äraandmine organismist toimub peamiselt naha ja hingamisteede kaudu. · Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad isoleerivad omadused, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri jahedas keskkonnas. · Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse
Ja eriti veel tennise-, squash'i- või sulgpallimängijale - ebapiisava soojenduse korral võib õla juba esimese löögiga välja väänata.Kõikide pallimängijate tavaline häda on pahkluu- ja põlvevigastused. Ka treeningu lõppedes ei tohiks kunagi unustada venitus- ja lõdvestusharjutusi, kas või kümme minutit kerget jooksu ning seejärel koormust saanud lihaste venitamist. Soojendusharjutuste eesmärgid Soojendusharjutustel on järgmised eesmärgid: 1) tõsta kehatemperatuuri – külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad. Sportliku tulemuse tagamiseks on vajalik kehatemperatuuri teatav tõus, sest aktiveeruvad fermentsüsteemid nõuavad normaalseks kehatemperatuuriks umbes 38,5 kraadi.Teadusuuringutes on leitud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevahetust 13%. Kehatemperatuuri tõstmiseks on omakorda vajalik südame-
• toitmine • rooja hindamine Ikterus, mis on Ikterus taandub 1. Fototeraapia Ikterus on tingitud bilirubiini elunädala lõpuks Jälgida naha taandunud 1. normi piiride seisundit ning elunädala lõpuks ületamises ning muutusi 06.10.14 väljendub naha kollasuses. Kehatemperatuuri Kehatemperatuur kehatemperatuuri Kehatemperatuur langus , mis on normaliseerub 12 mõõtmine on tingitud tunni jooksul • kuvöösi normaliseerunud ebapiisavast (36.7) temperatuuri 36.7 kraadini. termoregulatsioon tõstmine 06.10.14 ist ning väljendub • soojendamine alanenud • kuvöösi
loom ei suuda toota palju soojust, et hoida kehatemperatuur püsivana. (vt joonis õp lk 110 ja lk 121) LINNUD JA IMETAJAD - süda on neljaosaline. Koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Kuna vatsakesed on vaheseinaga eraldatud, siis hapnikurikas ja hapnikuvaene veri südames ei segune. Seepärast saab lindude ja imetajate keha hapnikurikkamat verd kui kahepaiksetel ja roomajatel. Nende rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Nad saavad toota palju soojust ja hoida kehatemperatuuri püsivana. (vt õp lk 138 ja lk 160) 3. Miks on hea, kui keha on soe? Kõigusoojased · kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist. · keha soojendamiseks kasutavad keskkonna soojust, selleks lähevad nad kas päikese kätte või varju. · on aktiivsed ainult soojas, külmas on loiud. · vajavad vähe energiat ja vähe toitu, sest ei pea hoidma kehatemperatuuri püsivana. · kalad, kahepaiksed, roomajad, kõik selgrootud Püsisoojased
Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõikumist Sotsiaalsed narko-ained Ööpäevane rütm PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Emotsioonid Temperament Isikupära SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Riietus Religioon KESKKONNATEGURID Keskkonna ekstreemsed temperatuuriväärtused
Inimene kui tervik. 1. Termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2. Peaajus on närvikeskus, mis kontrollib kehatemperatuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3. Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine
.........................................................3 Kuidas soojendust õigesti teha.................................................5 Kasutatud materjal……………………………………………7 1 Miks on soojendus tähtis? Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni. Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatesse lihastesse on kõrgema intensiivsuse ajal efektiivistunud. Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab vere juurdevoolu töötavatesse lihastesse. Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport lihasesse. Suurendab verevoolu südames.
2-3 meetri pikkused) tugevate jalgade ja võimsate lõugadega loomad, meenutades väliskujult tänapäeva varaane. Enamik neist olid kiskjad või putuktoidulised, kuid pelükosauruste hulka kuulusid ka vanimad teadaolevad taimetoidulised maismaaselgroogsed. Mitmetel pelükosaurustel oli selgroolülide pikenenud jätketest moodustunud seljale kõrge uimetaoline hari, mida kattis veresoonterikas nahk. Võimalik, et pelükosaurused kasutasid harja kehatemperatuuri reguleerimiseks: kõigusoojaste loomadena said nad oma öösel alanenud kehatemperatuuri hommikul kiiresti tõsta, lastes päikesel soojendada läbi harja tsirkuleerivat verd. Sel viisil suutsid nad muutuda aktiivseteks enne oma konkurente või saakloomi. Peaga päikese poole pöördudes jäi hari varju ja üleliigne soojus sai eralduda, aidates vältida ülekuumenemist. Pelükosauruste hulka kuulunud dimetrodon oli oma maailmas suurim kiskja
kahe nädalaga-rohkem on ohtlik c- hirm, mis on tingitud võõrast keskkonast – tekitada turvaline keskkond, KUIDAS? Anda teadmisi, mis on vajalikud hirmu ületamiseks ..1-teadmatus tekitab hirmu, alandada hirmu/tegevus-informeerida/ d- enesehoolduse defitsiit, mis on tingitud liigeste jäikusest – et saaks enesehooldusega hakkama, et patsiend oleks pestud ja puhas. e- Kehatemperatuuri tõus 38,7 kraadi, mis on tingitud põletikust – kehatemperatuur normaalne, higistamine lõppeb, vedelikubilanss tasakaalustub. 1 f- Peavalu, mis on tingitud kõrgenenud vererõhust (RR185/100)-eesmärk peavalust vabaneda- vererõhk alaneb, peavalu lakkab g- Vedeliku defitsiit, mis on tingitud oksendamisest ja kõhulahtisusest – joob vedelikku
kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid säilitab kehatemperatuuri meeleelund eritusorgan Nahk kaitseb UV k iirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. Nahk kaitseb haigusetekitajate eest. Nahk säilitab kehatemperatuuri. Nahas on
6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. ......... Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. ......... Väikeaju paikneb kuklas. ........ Väikeaju reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. ........ Õige: Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. Õige Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. Väär(soolane, kibe, hapu, magus ja umami) Inimese haistmiselundiks on keel. Väär(nina) Inimese kompimiselundiks on nahk. Õige Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Õige Väikeaju paikneb kuklas. Õige Väikeaju reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Väär(suuraju)
6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. ......... Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. ......... Väikeaju paikneb kuklas. ........ Väikeaju reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. ........ Õige: Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. Õige Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. Väär(soolane, kibe, hapu, magus ja umami) Inimese haistmiselundiks on keel. Väär(nina) Inimese kompimiselundiks on nahk. Õige Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Õige Väikeaju paikneb kuklas. Õige Väikeaju reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Väär(suuraju)
eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s
Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia
Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime Türosiinainevahetuse regulatsioon, kehatemperatuuri tõus, soodustab organismi kasvu ja arengut, Trijoodtüroniinainevahetuse regulatsioon, kehatemperatuuri tõus, soodustab organismi kasvu ja arengut, TüreokaltsitoniinStimuleerib kaltsiumi ladestumist luudes, kaltsitoniinil on kaltsiumi kontsentratsiooni langetab efekt. Türeotoksikoos ehk Basedow´i tõbi Basedow´i tõbi on teiste sõnadega difuusne toksiline struuma s.t.
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste
Inimese anatoomia Närvisüsteemi jaotus: 1. Kesknärvisüsteem a. Peaaju i. Suuraju ii. Vaheaju – Reguleerib ainevahetus, paljunemist, kehatemperatuuri iii. Keskaju – Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse iv. Väikeaju – Reguleerib lihaste koostööd ja toonust v. Pikkaju – Reguleerib tahtele allumatiud tegevusi (hingamine, südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju
tütarlastel ülekaalukalt torakaalne poisslastel ülekaalukalt abdominaalne Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 6080 lööki minutis, lastel on pulss kiirem. Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 810 löögi võrra minutis. Pulsi palpeerimise kohad imikul ja väikelapsel Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite. Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks.
inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss: Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus, aurustumine. Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C. MÕISTED: antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka hormoonis. konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib.
· Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke *nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest *UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku *talitleb hingamiselundkonda *termoregulatsioon Tugi ja liikumiselundkond · kehale toeks · annab kehale kuju · tagab liikumise · lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis · võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti · transpordib kudedest ära tekkinud jääkained · ühtlustab kehatemperatuuri hingamiselundkond · kindlustab organismi ja väliskeskkonna vaelise gaasivahetuse
klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka?
Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%
Rakud saavad hapnikku Kõik teised elutoimingud sõltuvad täielikult hingamisest Söömine ja joomine Ilma imemisja neelamisoskuseta oleks elamine ja kasvamine mõeldamatu Elamistegurid 3 Eritamine Reflektoorne reageering organismi poolt, kus uriin koguneb kusepõide ja rooja soolestikku Äärmiselt privaatne tegevus Isiklik puhtus ja riietumine Neis peegeldub kultuuri ja traditsioonide aspekte Seksuaalne tähendus Sõnatu kommunikatsiooni vahend Elamistegurid 4 Kehatemperatuuri kontroll Inimesel on võime säilitada kehatemperatuuri konstantsena Koed ei kannata väga kõrget või madalat temperatuuri (kuumarabandus, hüpotermia) Füüsiline aktiivsus Suurte ja väikeste lihasgruppide poolt teostatud liigutused Näiteks: söömine, joomine, eritamine, töötamine Elamistegurid 5 Töötamine ja mängimine Täiskasvanutele tagab sissetuleku Ühele töö, teisele hobi Seksuaalsuse väljendamine Toimingut, mis on seotud seksiga nimetatakse seksuaalvahekorraks
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks.
tsoon Organism ei suuda keskk-s 25-30C Higistamine ei jahuta, kuna higi piisavalt sooja toota eritub rohkem, kui kehast aurustub. Ainevahetus peatub Kehas väga intensiivne ensüümide Hüpotermia – Püsiva töö – soojust toodetakse veelgi vaegsoojumus, kehatemperatuuri rohkem kehatemperatuur langeb hoidmiseks ei Kehatemperatuuril 42-44C alla 35C kulu lisaenergiat ensüümid denatureeruvad ja tekib Kehatemperatuuri ainevahetuse tasakaalustamatus langemine alla 25-28C ensüümide töö erineva intensiivsuse põhjustab surma tõttu 2. Tugi- ja liikumiselundkond
prokarüoote on ainuraksed.(bakterid) hulkrakne- organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.(kalad, kahepaiksed, roomajad) ainurakne- organism, mis koosneb ühest rakust.(bakterid) maismaaorganismid- elusolendid, kes elavad maismaal ja kasutavad elamiseks hapniku.(loomad, linnud, inimene) organ- on mingi inimese kehaosa, mis täidab oma eesmärke.(maks, seedeelundkonnad) püsisoojasus- on teatud selgroogsete võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.(linnud ja enamik imetajad) kõigusoojasus- on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist.(kalad, roomajad, kahepaiksed) kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt eoste kaudu.(taimed) kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehasiseselt, kahe elusolendi vahel. (imetajad) elupaik- tähendab kohta või kohatüüpi, kus mingi organism või populatsioon looduslikult esineb
Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival loomal aga aitasid organismi jahutada. Saba otsas oli loomal neli umbes meetripikkust oga, mida ta kasutas enesekaitseks. Stegosaurus ei kuulunud kõige suuremate dinosauruste hulka, kuid vaatamata sellele oli ta ligikaudu 9 meetrit pikk. Tagajäsemed oldi esijäsemetest poole pikemad. Sellepärast kõndis stegosaurus kõvasti ettepoole kummargil.
....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk....
On veniv sitke, painduv. On rohkesti vere ja lümfisooni, asuvad higi ja rasunäärmed ning karvade juured nahaaluskude on pärisnaha all olev rasvkoekiht. Kaitseb nahaaluseid elundeidrasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest ja annab kehale vormikuse. Ülesanded. Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine. Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest Aitab säilitada kehatemperatuuri On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid Nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul D-vitamiini ja melaniini Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi. 6. Lihaste ülesanded Liigutavad kehaosi Annavad kehale kuju Kaitsevad siseelundeid Vee ja valkude tagavara Aitavad säilitada kehatemperatuuri Lihaste liigid
Elundid moodustuvad erinevatest kudedest ja need koed talitlevadkooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. Näiteks: Süda, magu, neer Elundkond- Elundite kogum, mis täidab koos ühiseid ülesandeid. Näiteks: hingamiselnudkond, seedeelnudkond, erituselundkond. Naha läbilõike skeem: Naha ehitus ja talitlus: *Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkaineid. *Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja, külma ja erinevaidpuuteärritusi. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokku surutus surnud rakkudest. Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv, painduv, sitke. Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest
annaabi.ee 
