Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene kui tervik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Inimene kui tervik.
  • Termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse
  • Peaajus on närvikeskus, mis kontrollib kehatemperatuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia
  • Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks:
    karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku
    algab energiarikaste toitainete lagundamine
    Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad.
    Ahenevad naha veresooned .
  • Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme.
  • Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse
    Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur
    Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele.
    Negatiivne tagasiside- Soovimatule muutusele reageerimine vastupidise reaktsiooni käivitamisega.
    Inimese ainevahetuses saab eristada omavahel seotud vastandlikke muutusi: sünteese ja lõhestumisi.
    Inimene vajab elutegevuseks hapnikku, seega on ta aeroobne organism. Aeroobne ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus.
  • Inimene kui tervik #1 Inimene kui tervik #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Egle Si- Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    -Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis
    10
    docx

    ,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

    lühem. Tavaliselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse lahti ja seotakse kinni. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama. Kahjulikud mõjutused põhjustavad väärarenguid-loode on eriti tundlik esimestel arengukuudel Loote väärarengu võimalikud põhjustajad: 1)ema haigused- eriti ohtlikud viirushaigused- punetised, süüfilise bakterid, toksoplasma Toksoplasmad- parasiitsed algloomad, vaheperemees imetaja (nt inimene), lõpp-peremeheks kassid. Inimene nakatub puutudes kokku nt haigestunud kassi väljaheitega või süües pooltoorest sea- või lambaliha. Toksoplasmad põhjustavad lootel närvisüsteemi kahjustusi. 2)keemilised ühendid- (putukate, umbrohu tõrjeks mõeldud) mürgid, lahustid, liimid, värvid jms, alkohol ja narkootikumid, paljud ravimid nt osad antibiootikumid (omal algatusel mitte võtta), ka saastunud elukeskkond ja toit 3)füüsikalised mõjurid- löögid, põrutused, pidev rappumine, kitsad riided, mitmed

    Arengubioloogia
    Inimene
    2
    doc

    Inimene

    Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina

    Bioloogia
    Inimene
    5
    doc

    Inimene

    Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki ­ imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine.

    Bioloogia
    Inimene kui tervikorganism
    42
    doc

    Inimene kui tervikorganism

    Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.

    inimeseõpetus
    Inimene kui tervik
    8
    doc

    Inimene kui tervik

    INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe

    Bioloogia
    Nimetu
    16
    doc

    Nimetu

    fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine. OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine. Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb. Samas toimub luumassi vähenemine. Luud muutuvad hõredaks, kui 1) inimene liigub vähe; 2) tarvitab vähe piimatooteid; 3) joob liialt kohvi ja hapusid mahlu; 4) suitsetab. Hõrenenud luud mrduvad kergemini. LIHASED. Umbes 400 skeletilihast. Kõige väiksemad on silmaliigutajalihased. Kõige pikem on rätsepalihas, kõige suurem suur tuharalihas. Lihasmassi suurenemine tuleneb lihasrakkude mõõtmete suurenemisest, mitte arvu suurenemisest. Töötav lihas vajab palju energiat, mida ta saab

    Kategoriseerimata
    Suguelundkond
    2
    docx

    Suguelundkond

    Imikuiga ­ Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga ­ 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga ­ 15 kuni 17 -18 a noorukiiga ­ kuni 21 -22 elu.a ­ luustumise lõpp täiskasvanuiga ­ kuni 36 elu.a - küpsusiga ­ Kuni 60 - elatanuiga ­ kuni 15 - vanuriiga ­ kuni 90 - raukusiga ­ 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline ­ pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus. Inimene on aeroobne organism ehk ta kasutab eluks hapnikku. Sisekeskkonna püsivuse tagavad keerulised regulatsioonisüsteemid.

    Bioloogia
    Suguelundkonna ülevaade
    2
    docx

    Suguelundkonna ülevaade

    Imikuiga ­ Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga ­ 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga ­ 15 kuni 17 -18 a noorukiiga ­ kuni 21 -22 elu.a ­ luustumise lõpp täiskasvanuiga ­ kuni 36 elu.a - küpsusiga ­ Kuni 60 - elatanuiga ­ kuni 15 - vanuriiga ­ kuni 90 - raukusiga ­ 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline ­ pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus. Inimene on aeroobne organism ehk ta kasutab eluks hapnikku. Sisekeskkonna püsivuse tagavad keerulised regulatsioonisüsteemid.

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun