TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak .....................................................................
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide
Tallinna Teeninduskool Thea Sester 011M Kehakeel Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kehakeel ........................................................................................................................4 Isiklik ala ......................................................................
Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................
...................................................................................................... 13 6. Kokkuvõte............................................................................................................ 14 Kasutatud materjal.................................................................................................... 15 1. Sissejuhatus Kehakeel on mitteverbaalse käitumise rikkalik allikas, mis aitab meil teiste inimeste tunnetest ja mõtetest paremini aru saada. Kehakeel moodustab umbes 60% meie suhtlusest. Selle teema valisingi just sellepärast, et paremini aru saada, mida inimene üritab selgeks teha just zestide teel. Tavaliselt räägib kehakeel oma loo, mida inimene ise tähele ei panegi. Eriti huvitab mind enda puhul kasutatav kehakeel, mida ma viimasel ajal olen rohkem jälgima hakanud ja samas meeldib mulle ka jälgida inimesi, kes üritavad valetada, aga nende kehakeel reedab nad nende enda teadmata. On nii
1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes.................................................................................6 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides.......................................................7 1.2 Kehakeele võltsimine.......................................................................................................7 1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid.......................................................7 1.4 Sugu ja kehakeel...............................................................................................................8 1.4.1 Naiste kehakeel.........................................................................................................8 1.4.2 Mehe kehakeel..........................................................................................................8 2. Kehakeelest üksikasjalikumalt........................................................................................
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................
..............................4 1.1 PÕHILISED SUHTLEMISZESTID................................................................................................................................4 1.2 ISIKLIK ALA............................................................................................................................................................5 2. PEAMISED ZESTID, MIDA KASUTATAKSE IGAPÄEVASELT....................................................................6 2.1 PEOPESAD...............................................................................................................................................................6 2.2 KÄTLEMINE............................................................................................................................................................6 2.3 TÕKKED.....................................................................................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)..................................
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud.
Kehakeel ALLAR ORG 10.KLASS Kehakeele tähtsus suhtlemisel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................
........................ 6 4. KAITSESEISUND.......................................................................................... 7 5. KAHTLUSTAMINE JA SALATSEMINE............................................................... 8 6. ISIKLIK ALA.................................................................................................. 8 7. KEHAKEEL ERI KULTUURIDES....................................................................... 9 KOKKUVÕTE..................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................... 11 Sissejuhatus
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud
Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused moodustavad "lauseid", mis räägivad usaldusväärselt teise inimese meeleolust ja suhtumisest. Seega ei tohi üht liigutust teistest eraldi vaadelda, vaid arvestada tuleb liigutuste kogumit. Liigutuste kooskõla on see võti, mis võimaldab lahti mõtestada suhtluspartneri seisundit ja selle põhjal aru saada, miks ta toimib ühel või teisel viisil. Kunagi ei saa oma arvamust kujundada mõne
valdaja, jälgides sõnadeta märke ja signaale inimeste omavahelises suhtlemises. Tundub peaaegu uskumatu, et inimese evolutsiooni enam kui miljoni aasta vältel hakati suhtlemise mittesõnalisi külgi tegusalt uurima alles kuuekümnendate aastate alguses, üldsus sai aga sellest teada pärast seda, kui J. Fast oma raamatu Body Language 1970. aastatel avaldas. Ometi ei tea osa inimesi veel siiani, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat osa mängib. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Kui inimesed on õnnelikud, siis nad naeratavad, kui on kurvad, siis süngestuvad, kui vihastuvad, siis on neil kuri ilme.
Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on kehakeele lugemine ning see põhineb raamatul "Kuidas lugeda kehakeelt", mille autoriteks on G.I.Nierenberg ja H.H.Calero. Referaadis tuleb juttu mõningatest kehaasenditest ning nende tähendusest. Valisin just selle raamatu, sest seda lehitsedes märkasin mitmeid pilte erinevate kehakeelt väljendavate piltidega ja mind on alati huvitanud kehakeel ning selle mõistmine. Pean tõdema, et tekst ei vastanud päris ootustele, sest ma ootasin rohkem informatsiooni siiani veel mulle teadmata asendite kohta, samuti toodi raamatu algul välja, et peamiselt on jälgitud ameeriklaste iseloomulikke zeste, mis eestlaste puhul tunduvad võõravõitu. Autoritega nõustun kehakeele tundmise vajalikkuses ja kasulikkuses. Töö eesmärgiks oleks välja tuua kehakeele põhilised funktsioonid ning mõned
mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha. Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa, ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha. Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepigistus ja õlapatsutus, põsemusi või kallistus. Ka lahkudes kasutame tervitamisele sarnaseid zeste. Me kasutame kuulates ja kõneledes noogutust
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad
Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi informatsiooni 38% ja kehakeele ehk sõnatu suhtluse teel koguni 55% . Kehakeele lugemine NÄGU inimesed pööravad suhtlemisel näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ja suu lõdvalt lahti. Hirm peegeldub üles tõstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid kurrud on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul. Viha alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed jooned
jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Seega on mitteverbaalsel suhtlusel eneseväljenduses väga suur osa
................................................................................................................ 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALUSED..................................................................................................8 2.1 Teod............................................................................................................................. 8 2.1.1 Geneetilised...........................................................................................................8
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda
(2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 224) Kultuurimõõtmed Inimesed peavad elus oluliseks erinevaid asju. On inimesi, kes pühendavad oma elu sotsiaalse õigluse ja vabaduse eest võitlemisele. Samas on neid, kelle jaoks on esmatähtis raha ja võim teiste inimeste üle. Kuigi ühes kultuuris ei väärtusta kõik inimesed kunagi täpselt samu asju, on siiski mõnes kultuuris rohkem näiteks neid, kes peavad oluliseks keskkonnakaitset ja säästvat suhtumist maavaradesse. Kuidas taolisi kultuurierinevusi üldisemalt kirjeldada? Üheks viisiks on otsida üle kultuurilisi ehk universaalseid kultuurimõõtmeid, mille abil saaks seletada võimalikult suure hulga kultuurierinevustest ning kultuure võrrelda. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 225-226) 4 Sotsiaalne taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn
Poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Liigutused käte ja jalgade liigutused · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine punktsuaalsus · Abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad Näiteid liigutustest · käed kuklal pead ennast paremaks (üleolev) · Käed puusas sõjaks suhtumine ehk läbilöögiasend (sihikindlus) · Kätlemine avatuse sümbol, kultuurides erinev · Avatud peopesa siiru, austus · Ristatud sõrmed pettumus ja soov varjata eitavat suhtumist (tugevus sõltub käte asukohast) · Näo puudutamine märk ebakindlusest, kõhklus · Silitab lõuga püüab otsusele jõuda · Ruumi kasutus suhtlemisel nurk, sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60-120cm) - intiimne 15-46 cm s.o. Mõtteline ruum inimese ümber millesse sisenemisest tajutakse vägivaldse sekkumisena. Soolised erinevused
Me saame hoiakuid teistelt inimestelt või kujunevad nad ise välja. Kui meil ei ole isiklikku kogemust mõjutavad meid teiste inimeste kogemused või nt. Meedia. Koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta 2.Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud 3.Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvaid käitumisviise, võimed ja soov neid järgida. 15. Prokseemika ja kehakeel: Prokseemika- uurib suhtlust ruumisuhete kaudu Ruum ja distants pakuvad huvi mitmete valdkondade teadlastele. Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad;
Need on viha rõõm kurbus vastikus hirm imestus Küllap on nende tundmuste äratundmine aidanud inimesel paremini ellu jääda. Huvitav miks ja kuidas? Arvesta ka seda, et naer oli ürginimesel ähvardusmärk. On arusaadav, et inimene, kes väljendab nii miimika kui poosiga oma suhtumist, hinnangut, arvamust, s.t. tundeid, on kergemini mõistetav kui see, kes jääb külmaks, reserveerituks. Samas peegeldab ka 18 teenindaja näoilme ja tema poos suhtumist klienti. Klient usub enam miimikat ja poosi kui sõnu. Sõnadega on ju kergem valetada kui kehaga. Selleks, et jätta endast mulje, mis on kasulik, on mõttekas endale sisendada uskumisi, mida tahate väljendada
.................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU.......................................................................................................... 12 8. KOKKUVÕTE.............................................................................................
SISSEJUHATUS Nägu on inimese hinge peegel, mis väljendab kõige elavamalt meie emotsionaalset seisundit, vaimsust ja tervise seisukorda. Silmad, nina, suu ja kõrvad on väga olulised meeleorganid, mis annavad meile enamus informatsiooni ümbritseva kohta. Suu kaudu siseneb toit ja väljub kõne. Peas paikneb aju inimese tähtsaim tööriist. Piltlikult öeldes, kui kaotaksime pea, ei oleks meil midagi me ei mõtleks, ei kuuleks, ei näeks, ei räägiks, ei naeraks, ei nutaks, ei sööks, ei hingaks. Sellest lähtuvalt võiks järeldada , et oma pead tuleb amastada ja sellega äärmise hoolitsusega ümber käia. Parim viis selleks on pakkuda endale lõõgastavat massaazi nii näopiirkonnas kui üle kogu pea. Järgnevates peatükkides tulebki käsitlusele massaazi mõju ja võtted, sh mõningad akupressuuri võimalused, täpse- malt orienteeritud just pea piirkonnale selleks, et õppida, kuidas massaazi abil säilitada näonaha head toonust ja säravat jume , para
seisavad. Lühemat aega kestavad need juhul, kui üks osalejatest seisab või istub. Selline suhtlemine toimub enamasti vaid siis kui üks edastab infot või kui see suhe on mingil moel pingestatud. Kui inimene ilmutab nõusoleku märke - st ta on teie ja teie ettepanekute suhtes soodsalt meelestatud, siis ta ilmutab järgmisi märke: * keha on kallutatud teie poole või on sirgelt * näol on naeratus või meeldiv ilme, inimene ei ole pinges, ta vaatab teile otsa, hääletoon on soe. * peopesad on enamasti avatud, pingevabad, võib tegeleda mitmesuguste paberitega * käevarred on enamasti avatud * jalg üle põlve suunatuna teie poole või on jalad ristamata. Hoiatusmägid - st ta on teie suhtes meelestatud skeptiliselt või neutraalselt, siis: * keha on kallutatud teist eemale * nägu on äraarvamatu, selgeid näoväljendusi peaaegu ei ole, hääletoon on neutraalne või küsiv, räägib vähe, peamiselt küsib * käsivarred on pinges, ristatud
Targalt käituda saab mitut moodi ehk kokkuvõtteks ..........................131 Kirjandust suhtlemise kohta ..............................................................132 Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 4 Sissejuhatus SISSEJUHATUS "Ma suhtlen täitsa vabalt" - on väljend, mida küll vist igaüks on kuulnud. Sageli märkate suhtlemise käigus, et just sellel nö. vabalt suhtlejal on terve rida tunnuseid, mis teevad temaga suhtlemise kas ebamugavaks, ebameeldivaks või katkestavad selle üldse. Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nii nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Inimene õpib kogu elu. Suhtlemise õppimine algab sünnimomendist (ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
