Alused e. hdroksiidid- Leelised- Na Oh-naatriumhdroksiid K OH-kaaliumhdroksiid Ca Oh-kaltsiumhdroksiid Ba Oh-baariumhdroksiid Vees lahustumatud alused- Fe Oh-raudhdroksiid Fe Oh-raudhdroksiid Cu Oh-vaskhrdoksiid Al Oh-alumiinuimhdroksiid ALUSED KOOSNEVAD MATALLID JA OH RHMAST Oh-hdroksiidirhm 8:15 19.02.2009 Liitained: Oksiidid- 2 elementi,ks on 0 N2O3-alumiiniumoksiid Fe2O3-raudoksiid SO3-vveltioksiid N2O3-dilmmastikpentaoksiid Alused- Metall-OH NaOH-Na-hdroksiid Ca(OH)2-Ca-hdroksiid Fe(OH)2-raudhdraksiid Happed- Vesinik-happeanioona HCl-soolhape H2SO4-vvelhape H3PO4-fofforhape Soolad- Metall-happeanioon NaCl-naatriumkloriid CaSO4-kaltsiumsulfaat K3PO4-kaaliumfosfaat
traditsiooniliselt nimetatakse mõningaid liitioone nii nagu lihtioonegi. Nime lõpp - ioon on ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat SO32- - sulfit H2SO3 - väävlishape Na2SO3 - naatriumsulfit PO43- - fosfaat H3PO4 - fosforhape K3PO4 - kaaliumfosfaat NO3- - nitraat HNO3 - lämmastikhape KNO3 - kaaliumnitraat SiO44- - silikaat H4SiO4 - ränihape Al4 (SiO4)3 - alumiiniumsilikaat CO32- - karbonaat H2CO3 - süsihape CaCO3 - kaltsiumkarbonaat
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid V2O5 divanaadiumventaoksiid SO3 vääveltrioksiid N2O dilämmastikoksiid Mangaandioksiid MnO2 Triraudtetraoks...
NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O
aktiivse metalli alus + vesinik Ba + FeSO4 + H2O BaSO4 + Fe(OH)2 + H2 ehk Ba + H2O Ba(OH)2 + H2 Ba(OH)2 + FeSO4 BaSO4 + Fe(OH)2 Vesiniksoolad: H3PO4 H2SO4 - KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat KHSO4 kaaliumvesiniksulfiid 2- 2- K2HPO4 kaaliumvesinikfosfaat K2SO4 kaaliumsulfiid 3- K3PO4 kaaliumfosfaat REAKTSIOONI KIIRUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Na + HCl NaCl + H2 kiire reaktsioon Al + HCl AlCl3 + H2 aeglasem reaktsioon Cu + HCl reaktsiooni ei toimu Mida kontsentreeritum on aine, seda kiiremini reaktsioon toimub. Ained puutuvad rohkem omavahel kokku. Mida suurem rõhk, seda rohkem aine osakesed liiguvad ja puutuvad omavahel kokku, kiirem reaktsioon. Mida peenem on aine, seda suurem kokkupuute pind ja reaktsioon toimub kiiremini.
Hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tahked ained ja kõik tugevad alused. Selles reaktsioonis ilmneb leelismetallide erinev aktiivsus. Liitium reageerib rahulikult, naatrium tavaliselt ei sütti, kaalium süttib alati 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Veega reageerimise põhjal võib väita, et leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas Aktiivsete metallidena nad reageerivad hapetega - võimalikud on plahvatused 6K+ 2H3PO4 = 2K3PO4 + 3H2 kaaliumfosfaat !!! kuigi leelismetallid on pingerea alguses ei sobi nad sooladest metallide välja tõrjumiseks, sest reageerivad veega . Vask(II)sulfaadi ja naatriumi vaheline reaktsioon kulgeks järgnevalt 2Na + CuSO4 +2H2O = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 reaktsioon CuSO4 + 2Na = Cu + Na2SO4 pole võimalik vähemalt mitte vees leelistega leelismetallid ei reageeri, ka pole nende hüdroksiidid amforteersed. Kloriidid: Looduses laialt levinud, neist toodetakse ülejäänud naatriumi ja kaaliumi ühendeid. Keedusool
I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL
I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL
I jodiid HI (vesinikjodiidhape) metallI näit. LiI (liitiumjodiid) S 2 sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metallS näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO3 2 sulfit H2SO3 (väävlishape) metallSO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2 sulfaat H2SO4 (väävelhape) metallSO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3 fosfaat H3PO4 (fosforhape) metallPO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2 karbonaat H2CO3 (süsihape) metallCO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2 silikaat H2SiO3 (ränihape) metallSiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 nitraat HNO3 (lämmastikhape) metallNO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 nitrit HNO2 (lämmastikushape) metallNO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE
pseudomonaadid; hüpotroofid – intratselluaarsed parasiidid, vajavad peremeesraku mitmesuguseid ainevahetuslikke komponente oma elutegevuseks. Mikroobiraku seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale eelpoolnimetatud kuue elemendi veel rohkesti mineraale: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda. Vajadus mineraalide järgi pole suur, ainult 0,1-0,8%, põhilähteaineks on kaaliumfosfaat, naatrium- ja kaaliumkloriid, raud ja magneesiumsulfaadid. Toitumise mehhanismid Toitainete sattumine mikroobirakku toimub läbi rakuseina ja tsütoplasma membraani. Bakterid võtavad endasse enamasti vaid väikesemolekulekulisi ühendeid ja ainult harva makromolekule ja fosfaatestreid. Tavaliselt toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil kas väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja siis viiakse laguproduktid rakku. Membraani
ja paratroofideks. Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, millest 6 ainet suuremas hulgas: süsinik , lämmastik , vesinik , väävel ja fosfor. Neist kõige tähtsam on süsinik. Mikroobiraku seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale eelpool nimetatust kuue elemendi veel rohkesti mineraale: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda. Vajadus mineraalide järgi pole suur, ainult 0,10,8%, põhilähteaineks on kaaliumfosfaat, naatrium ja kaaliumkloriid, raud ja magneesiumsulfaadid. Toitumise mehhanismid. Toitainete sattumine mikroobirakku toimub läbi rakuseina ja tsütoplasma membraani. Bakterid võtavad endasse enamasti vaid väikese molekulisi ühendeid ja ainult harva makromolekule ja fosfaatestreid. Tavaliselt toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil kas väliskeskkonnas või peroplasmaatilises ruumis ja siis viiakse laguproduktid rakku
annaabi.ee 
