OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N
OKSIID = element+ + hapnik2- N. Na 2O – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl – vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl – naatriumkloriid K2CO3 – kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N
Anioonid Katioonid Li OH¯ Na Cl¯ K Br¯ NH I¯ Mg² S ²¯ Ca² SO³¯ Ba² CO²¯ Al³ SiO²¯ Pb² SiO¯ Fe² Fe³ Cu³ Ag Zn² OKSIID HAPPE HÜDROKSIID SOOL Suvaline aine + hapnik Vesinikioon + OH¯ + metalli o.a Metall + CaO ; AlO ;PO happeanioon sulgudes happeanioon HNO ; HSO ; Ca(OH) ; Al(OH) ; Ca(NO) ; HPO NaOH Al(SO) ; NaPO
F -I Sn II ja IV Pb II ja IV Hapete ja happeanioonide nimetused vastav hape happeline oksiid happeanioon happeaniooni nimi (saadakse veega reageerimisel) SO2 vääveldioksiid H2SO3 väävlishape SO32- -sulfit SO3 vääveltrioksiid H2SO4 väävelhape SO42- -sulfaat CO2 süsinikdioksiid H2CO3 süsihape CO32- -karbonaat
Nõrgalt aluselised: aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt
Vees lahustumatud alused- Fe Oh-raudhdroksiid Fe Oh-raudhdroksiid Cu Oh-vaskhrdoksiid Al Oh-alumiinuimhdroksiid ALUSED KOOSNEVAD MATALLID JA OH RHMAST Oh-hdroksiidirhm 8:15 19.02.2009 Liitained: Oksiidid- 2 elementi,ks on 0 N2O3-alumiiniumoksiid Fe2O3-raudoksiid SO3-vveltioksiid N2O3-dilmmastikpentaoksiid Alused- Metall-OH NaOH-Na-hdroksiid Ca(OH)2-Ca-hdroksiid Fe(OH)2-raudhdraksiid Happed- Vesinik-happeanioona HCl-soolhape H2SO4-vvelhape H3PO4-fofforhape Soolad- Metall-happeanioon NaCl-naatriumkloriid CaSO4-kaltsiumsulfaat K3PO4-kaaliumfosfaat
Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid Oksiid+vesi=hüdroksiid Mittemetalloksiid+vesi=hape Metall+hapnik=oksiid Metalloksiid+vesi=hüdroksiid Metalloksiid+hape=metall ja happeanioon+vesi Metall+hape=ainult H tõrjub välja Hape+alus=sool+vesi Alus+hape=sool+vesi Kuumutamisel=oksiid+vesi
H2O: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 c) väheaktiivsed metallid (Ni -- Au) ei reageeri veega 2. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. HNO3) a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Selliste reaktsioonide juures pole oluline metalli asukoht pingereas, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Al ja Fe passiveeruvad külma konts. H2SO4 ja HNO3 toimel (ei reageeri): Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 (konts.) = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 3Cu + 8HNO3 (lahj.) = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 3. Reageerimine soolalahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekivad sool ja metall: Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu
Elektronkiht Kuumutamine Redutseerija Elemendi järjenumber Lagunemisrektsioon Segu Filtrimine Lahus Setitamine Filtraat Lahustumine Soojusjuhtivus Fotosüntees Lahuse massiprotsent Sool Füüsikaline nähtus Lahustatav aine Statiiv Halogeenid Lahusti Süütamine Hape Lahustunud aine Tihedus Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine Happeline lahus Leelis Uhmer Happesademed Lehter Vahetusreaktsioon Hüdroksiidioon Lihtaine Vesinikioon Indeks Liitaine ehk keemiline Väliselektronkiht Indikaator ühend Väärisgaasid Ioon Massiprotsent Ühinemisreaktsioon Kasvuhooneefekt Metallide pingerida
Metanool ja pikema süsinikahelaga alkoholid tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. Erakordselt ohtlik on metanool. Üliväikese koguse sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30ml on juba tavaliselt surmav. Ta on veel ohtlik kuna imendub hästi läbi naha ning erinevalt teistest alkoholidest võib metanoolimürgituse saada ka tema aurude sissehingamisel. Alkohol on hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkoholist pärinev happeanioon on alkoksiidioon. Alkoholid on väga nõrgad happed. Enamik happeid on alkoholidest tugevamad ja alkoholid dissotsieeruvad vees niivõrd vähe, et tavalised indikaatorid ei näita alkoholi lahuse happelisust. Alkohol on hape kuna ta reageerib leelisega ja moodustab soola. Eetriteks nimetatakse aineid üldvalemiga R-O-R. Eetri nimetuse tunnuseks on järelliide eeter. Füüsikalised omadused Et molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada, siis on eetrid väga lenduvad
Alused on ained, mis eraldavad lahustesse hüdrooksiidi ioone Esinevad astmeliselt Astmete arvu määrab ära OH rühmade arvust Näide1: KOH—K+OH 5. Liitsoolade dissotsiatsioon (tabelist+metall+H) Vesiniksoolade dissotsiatsioon Seejärel astmes metallikatioonid Seejärel astmeliselt vesinikioonid 6. Hüdrooksiidsoolade dissotsiatsioon Astmeliselt Esimeses astmes eraldub happeanioon Järgmises ükshaaval OH ioonid 7. pH määramine pH väiksem kui 7 siis on keskkond happeline ehk H on üksik pH suurem kui 7 siis on keskkond aluseline ehk OH on üksik
TaandamineMetall Rikastamine-maagist ebavajaliku välja sorteerimine Särdamine- kuumutamine(põletamine hapniku vooluga, saadakse oskiid) Metalli redutseerimine kõrgel temperatuuril Katoodil toimub katioonide redutseerimine Anoodil anioonid osküdeerumine N: katoodil: Na+1eNa Anoodil: 2Cl-2eCl2' 2NaCl2Na+Cl2 Vesilahuste korral: aktiivsete ja kesk. Aktiivsusega met. Kas redutseeriv katoodi vesi või vesinikioon kuna vajalik elektronipinge on madalam Kui happeanioon sisaldab hapniku toimub vesilahuse korral, anoodi vee oksüdeerumine. N=m/M n=V/22,4dm3/mol m=n*M
Mida suurem osa happemolekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam on hape. Tugevate hapete molekulid on pea-aegu kõik jagunenud ioonideks. Nõrga happe lahuses on valdavalt happemolekulid ja ioone on vähe. H2SO4, HNO3, HCl-tugevad H3PO4, H2SO3, H2S-keskmised HNO2, H2CO3, H2SiO3-nõrgad OKSIID HAPPE HÜDROKSIID SOOL Suvaline aine + hapnik Vesinikioon + OH¯ + metalli o.a Metall + CaO ; AlO ;PO happeanioon sulgudes happeanioon HNO ; HSO ; Ca(OH) ; Al(OH) ; Ca(NO) ; HPO NaOH Al(SO) ; NaPO 5
c) Keemilised omadused: 1) Alus + Hape Sool + H2O 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) SoolA + AlusA SoolB + AlusB (toimumiseks AlusA ja SoolA lahustuvad ja AlusB ja/või SoolB lahustumatu) 4) Hüdroksiid (t°) AlOks + H2O (ei toimu IA rühma metallidega) 5. Soolad kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katiooni(de)st ja happeaniooni(de)st. Metallx(happeanioon)y kus x - happeaniooni laeng, y - metalli o.a. (metallikatiooni laeng) a) Saamine: 1) Hape + Alus Sool + H2O (HCl + KOH KCl + H2O) 2) HapOks + Alus Sool + H2O (CO2 + KOH K2CO3 + H2O) 3) Hape + AlOks Sool + H2O (H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O) 4) HapOks + AlOks Sool (BaO + SO3 BaSO4) 5) Hape + Metall Sool + H2 (2HCl + Zn ZnCl2 + H2)
2 H2S + 3 O2 2 SO2 + 2 H2O · Mittemetallioksiidid, kus mittemetalli oa pole maksimaalne võivad edasi oksüdeeruda: 2 SO2 + O2 2 SO3 · Mitmed mittemetallioksiidid reageerivad veega, andes happe: SO3 + H2O H2SO4 5. Oksüdeerivate omadustega happeanioonid Metallide reageerimisel lahjendatud hapetega olid oksüdeerijateks happelahuses olevad vesinikioonid. Metallide reageerimisel lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappega on oksüdeerijaks aga happeanioon täpsemalt selles maksimaalses oa-s olev mittemetall N või S. Seetõttu vesinikku ei eraldu, tekivad hoopis: · HNO3 korral: NH3 (NH4NO3), N2, N2O NO, NO2 · H2SO4 korral: H2S, S, SO2 5. Oksüdeerivate omadustega happeanioonid Mõni võrrandike... 4 Mg + 5 H2SO4 (konts) 4 MgSO4 + 1 H2S + 4 H2O Mg0 2e- MgII 4 SVI + 8e- S-II 1 1 Cu + 4 HNO3 (konts) 1 Cu(NO3)2 + 2 NO2 + 2 H2O Cu0 2e- CuII 1 NV + 1e- NIV 2 1 Cu + 2 H2SO4 (konts) 1 CuSO4 + 1 SO2 + 2 H2O
* Jaotatakse tugevateks (lahuses täielikult ioonid kõik happed, alused ja soolad tugevad) ja nõrkadeks (lahused ioonid ja molekulid kõik happed ja alused nõrgad). * Mitteelektrolüüdid koosnevad molekulidest, vesilahused ei sisalda ioone ja ei juhi elektrivoolu. Nad on kas süsivesikud, süsivesinikud, alkoholid, lihtained või oksiidid. * Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste lekkimine, ümbritsetud vee molekulidega (soolad = aluse katioon + happeanioon; alus = aluse katioon + hüdroksiidioon; hape = vesinikioon + happeanioon - tekib hüdrooniumioon H3O) -) Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. (peavad olema tasakaalus a laengute summa peab olema 0) * Reaktsiooni toimumise tingimused ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni kui tekib sade, gaas, vesi ja mõni muu nõrk elektrolüüt. * Molekulaarne võrrand on tavaline; ioonvõrrandis lagundatakse kõik ained ioonideks
Redutseerumine on elektronide liitmise protsess (o-a väheneb) Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb) Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Ioonides on kõigi aatomite o-a summa on võrdne iooni laenguga. Metallide tootmisel on üheks olulisemaks redutseerijaks. Hapnik, süsinik. Lämmastikhappe (HNO₃) ja konsentreeritud väävelhappe (H₂SO₄) korral oksüdeerujaks happeanioon ning H₂ ei eraldu. Korrodeerub aktiivsem. Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. (O₂) Kuivades gaasides kõrgel temp. Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Neutraalses keskkonnas on o-ja õhuhapnik. Happelises keskkonnas on põhilised o-jad H –ioonid.
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II.
Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas Ei reageeri veega, hapetega ega alustega HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone Vesinik+happeanioon – H+Cl-vesinikkloriidhape Hapnikuta happed(HCl, HCr, H2S) ja hapnikhapped(HNO3, H2CO3, H2SO4) Üheprootonilised(HCl, HNO3, HBr) ja mitmeprootonilised(H2SO4, H3PO4, H2CO3) Tugevad happed-kõik molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbivad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 Nõrgad happed-väike osa molekule jagunenud ioonideks H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH Universaalindikaatoriga rohekas, lakmusega lilla ja metüüloranžiga oranž ALUS-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone
Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on happelisemate omadustega kui süsihape, sest süsihape on äärmiselt ebapüsiv hape (happeanioon laguneb dissotsatsiooni käigus). 5. Võrrelda etaanhappe ja vesinikkloriidhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on nõrgemate happeliste omadustega kui vesinikkloriidhape, sest vesinikkloriidhappe happeline dissotsatsioon on tugevalt paremale nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. 6. Võrrelda aldehüüdi ja karboksüülhappe (etanaal ja etaanhape; propanaal ja propaanhape) keemistemperatuure
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel
Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks.. Hcl --->H+ + Cl- Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt H2SO4 --->H+ + HSO4- HSO4- <--->H+ + SO4 2- e. H2SO4---> H+ + HSO4- <->2H+ + SO4 2- Reageerivad metallidega ---> Sool ja vesinikioonideks Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas H-st vasakul olevad metallid. Zn + 2HCl ---> ZnCl2 + H2 Konsentreeritud H2SO4 ja lahjendatud või konsentreeritud HNO3 puhul on oksüdeerijaks happeanioon, metalli asukoht pingereas pole oluline ja ei eraldu H2 Reageerivad aluseliste oksiididega ---> Sool ja vesi CuO + H2SO4 ---> CuSO4 + H2O Reageerivad alustega ----> Sool ja vesi 2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O Reageerivad sooladega ---> uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui saaduseks on nõrgem või lenduvam hape või sade. 2NaCl + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2HCl H2CO3 laguneb kohe Co2-ks ja H2O-ks. Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel ---> Happeline oksiid ja vesi
FÜÜSIKALINE NÄHTUS- protsess, milles muutub aine olek jt. aine füüsikalised omadused, kuid ei muutu koostis. GAASI MOLAARRUUMALA- ühe mooli gaasi ruumala normaaltingimustel 22,4 l (22,4 dm3). GALVAANIELEMENT- kehest elektrolüüdist või elektrolüüdi lahuses olevast elektroodist koosnev seade, milles redoksreaktsiooni toimumise tõttu saadakse elektrienergiat. HAPE- aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. HAPNIKHAPE- hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku molekul. HAPPEANIOON- happe või soola koostisesse kuuluv negatiivne ioon. HAPPE SADEMED (happevihmad)- happeid ( H2CO3, H2SO3, H2SO4, HNO3 jt. ) sisaldavad sademed. HAPPELINE LAHUS- lahus, milles vesinikioone on rohkem kui hüdroksiidioone, pH<7. 3 HAPPELINE OKSIID- hapnikhappele vastav oksiid. HALOGEEN- VII A mittemetall. HALOGEENIMINE- halogeeni(de) sisseviimine ühenditesse. HALOGENIID- halogeeni ioon Cl-.
Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II.
Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II.
(Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II.
Nõrga happe lahuses on valdavalt happe molekulid, ioone on vähe. Hapete tugevuse rida (ligikaudne): H2SO4, HNO3, HCl, H3PO4, H2SO3, H2S, H2CO3 Reageerimine metallidega asendusreaktsioon. Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid; tekivad sool ja vesinik (H2). (Oksüdeerijaks on H+.) Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 *Lämmastikhappe ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon; selliste reaktsioonide juures ei saa pingerida arvestada, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Reageerimine aluseliste oksiididega vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine alustega vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O Reageerimine sooladega vahetusreaktsioon. Reaktsioon toimub siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape. Tekivad sool ja nõrgem hape.
Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. Metallide pingerida: Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au Keemiline aktiivsus suureneb paremalt vasakule. *Metallide reageerimine hapetega.(va. HNO3) Pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Tekivad sool ja H 2. Paremal olevad ei regeeri lahjendatud hapetega. Lämmastikhappe ja konsentreeritud H2SO4(konts) regeerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Pole oluline asukoht pingereas. Ka ei eraldu kunagi vesinikku. Väävelhappe korral tekib sool, sulfaat ja vesi. Zn + 2H2SO4(konts.) = ZnSO4 + SO2 + 2H2O Vaba väävel ja eriti divesiniksulfiid võivad tekkida kõrgematel temperatuuridel. Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud H 2SO4-ga eraldub SO2
temperatuur ning hape võib anumast välja pritsida. Hapnikku sisaldavad happed: Lämmastikhape HNO3 Väävelhape H2SO4 Süsihape H2CO3 Ränihape H4SiO4 Fosforhape H3PO4 Hapnikku mittesisaldavad happed: Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Divesiniksulfiidhape H2S Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikuaatomist ja happeanioonist. H2SO4 : H2 vesinikuaatomid; SO4 happeanioon Hapete keemilised omadused Happed reageerivad: 1. Metallidega Vt. pingerida. Kui metall asub pingereas vesinikust vasakul, siis ta tõrjub happest vesiniku välja. (vih. valem 1) 2. Veega (vih. valem 1.2) 3. Alustega Neutraliseerivad teineteist, tulemuseks on sool ja vesi. (vih. harjutus) 2HCl + CuO -> CuCl2 + H2O H2SO4 + CuO -> CuSO4 + H2O (vih. valem 1.3) (vih. harjutus) Alused ja hüdroksiidid
annaabi.ee 
