vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks, demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud ja arvasid, et riiki peab olema võimalikult vähe. (St. Riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamate asjadega) Keeluseadus ja maffia 1920. aastal kehtestati keeluseadus. See keelas alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks. Tegevusvaldkonnad ei olnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Eriti kuulus oli Al Capone. Uus kurss Presidendi Franklin Delano Roosevelti uus kurss, mis parandas majanduselu ja tavainimeste olukorda (nt
Need kombineeritud tegurid andsid mitte ainult Morellole, vaid ka arenevale maffiale tervikuna organisatsioonilise eelise rivaalide ees ja täiusliku stardiplatvormi edasiseks eluks. Keeluseadus ja jõukude kasv Suurem osa Ameerika maffiat käsitlevaid raamatuid algab kuupäevaga 16. jaanuar 1920 sel päeval jõustus Kaheksateistkümnes parandus ja üle USA laskus keeluseadus. Ei ole kahtlust, et see oli Ameerika organiseeritud kuritegevuse jaoks tõenäoliselt tähtsaim päev ajaloos, kuid see mitte ainult ei loonud maffiat, vaid säästis teda ka võimalikust väljasuremisest. Enne Esimest maailmasõda, 1914. aastal, näis tulevik paljudele organiseeritud kuritegevuse gruppidele Ameerikas juba kõikuvana. Maad 1.01.2013
söe- ja - kalandus õitsval järjel demokraadid- algas tekstiilitööstuses - 1930. aasta lõpus Uus Kurss - riigi jõudis kohale suur sekkumine ülemaailmne majandusse, lõpetati majanduskriis keeluseadus SISEPOLIITIKA - liberaalide asemele - keskmiselt kaks - kahekümnendatel kerkisid leiboristid valitsust aastas võimul vabariiklased 1919-1939 (Tööerakond) - majanduskriis tekitas - kolmekümnendatel - Edward VIII ja Wallis rahva seas võimul demokraadid Simpsoni skandaal diktatuuriihaluse (F.D
Lähis-Ida 3.20ndatel suruti maha ülestõusud Marokos ja Liibanonis. USA Riigikord- Kaheparteisüsteem. Vabariiklik kord. Seadusi võttis vastu Kongress riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks oli Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Majanduslik Liberalism. 1920- võidutses vabaturg. Elavnes ehitustegevus ning suurlinnu ilmestasid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tehti ka lennunduses. Kutsuti aspiriini ajastuks, dzässiajastuks ja ka õitsengu aastakümneks. Kehtestati keeluseadus. Mille tulemus tekkisid maffiad. Maffia tegevusvaldkondadeks oli alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Chicagos sai kuulsaks Al Capone sündikaat. Välispoliitika- 1. Ameerikas aeti isolatsionismi poliitikat. 2.Keeldusid osalemast Rahvasteliidust ning Versailles' rahulepingust 3.Siiski sekkus USA Euroopa riikide majandusküsimustesse.
tegeleda____________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ____________ 9. Kui efektiivne on sinu arvates keeluseadus alkoholi liigtarbimisega võitlemiseks? Põhjenda oma arvamust. Kui tuleks alkoholi keeluseadus siis minu arust poleks see efektiivne sest tuleks tagasi alkoholi salamüük mis oleks halvem kui enne. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ __ 10.Kes on pildil? Kirjelda antud isikut paari lausega.
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000...
Demokraadid vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega Majanduslik liberalism riik sekkub majandusse minimaalselt Vaba turu võidukäik 1920. aastail võidutses USAs vabaturg Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad, lennundus, aspiriin, dzäss Empite State Building Ehitatud 193031 Esimene lend üle Atlandi Charles Lindebergh ja tema Spirit of St. Louise Al Capone on nüüdsest boss 1920. a keeluseadus alkoholi valmistamise, müümise, sisse ja väljaveo keeld Tekkisid sündikaadid maffia organiseeritud kuritegevus (altkäemaksud, alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised, narkokaubandus) Onupojapoliitika Al Capone Chicago allilma juht Vangistati maksude maksmatajätmise pärast Vanglast tabas ajukahjustus Elu lõpu veetis tagasitõmbunult President Roosevelt ja uus kurss 1929 alanud majanduskrii suur löök USAle
Prantsusmaa saavutused- majandust aitasid edendada reperatsioonimaksud, põllumajandusmaa hakkas arenema võimsaks tööstusriigiks, kiiresti arenesid ka uuemad tööstusharud. Rahvarinde valitsuse reformide tugevad ja nõrgad küljed Tugevad küljed- suur tähtsus majanduskriisi ületamisel Nõrgad küljed- majanduse elavnemisega suudeti küll siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada, kuid 1930.a lõpul tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa USA sispoliitika, keeluseadus ja maffia. Sisepoliitika- toimis kaheparteisüsteem, vabariiklik süsteem. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Keeluseadus- alkohoolsete jookide valmistamine, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus. Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad
presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut
Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongressi ja valitsuse liikmete vastu. Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus). Suur ülemaailmne majanduskriis Ameerika majanduse kige suuremaks nrkuseks oli see, et masstootmist ei toetanud vastav nudluse kasv. Prosperity pideva ülistamisega kadus inimestel ohutunne ning paljud hakkasid paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932
Joogisoovitus: Danny Boy 4 cl Jack Daniel`s 2 cl Lime Sprite Jää Jack Daniel oli pühendunud maailma parima viski valmistamisele, ent ta teadis ka seda, et pakend võib olla vähemalt sama oluline. Oma eluajal tellis Mr.Jack korduvalt eridisainiga pudeleid, et silmapaistvaid sündmusi või saavutusi tähistada. 1914. aastal, hoolimata sellest, et Ameerika Ühendriikides oli hakanud maad võtma keeluseadus, võitis Jack Daniel's Tennessee Whiskey endiselt auhindu. Lem Motlow' kõrvu jõudsid teated Inglismaal, Londonis peetava Anglo-Ameerika messi raames peetavast viskikonkursist. Hoolimata sellest, et Jack Daniel Distillery enam viskit ei tootnud, saatis Lem kiiresti laos olnud partii teisele poole Atlandi ookeani, kus Tennesseest pärit viski kõrgeima autasu pälvis. http://www.whiskyshop.co.nz/webfiles/TheWhiskyShopNZ/webpages/images/31694/ http://en.wikipedia.org/wiki/Jack_Daniel ofelia.cma
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
Kontrolltöö 9.kl ptk 7-9 1. Miks kasvas peale 1MS demokraatlike riikide maine? Sest sõja võitisid demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt. Peale seda said kõik võimule olenemata varast, isegi naised said valimisõiguse. 2. Kirjelda liberalismi peale 1MS Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. 3. Kirjelda konservativismi peale 1MS Nende arvates oli hea see mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 4. Miks tekkis pettumus demokraatias? Sest sõjast väsinud inimesed arvasid, et demokraatlik valitsus suudab kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagab rahvale heaolu. 5. Mis iseloomustab sotsiaaldemokraatiat? Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Eesmärgiks sotsialism ehk ühiskond. Rikastele suuremaid maksud ning raha võrdselt ära jagada, et l...
KarlRandel Areng 9.klass Simuna Kool USA USA sisepoliitiline elu . Usa poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga, nimelt mõlemas toimis kahepartei süsteem.Kuid Ameerika Ühendriikides valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. USA sisepoliitiline elu. Juhitavateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presidendiks demokraat. Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Vaba Turu võidukäik . 1920. Aastail võidutseski USA's vabaturg. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. Vaba Turur võidukäik . Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses: 1927. aastal ületas Charles Lindbergh lennukiga Atlandi ookeani, sõjajärgsel aastak...
riigipealt veidi teistsugust käitumist. Seega valisid paljud demokraadid, kelle eesotsas oli president Franklin Delano Roosevelt. 26. Milliseid takistusi kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel? Roosevelti süüdistati fašismi, sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress, osa aga tunnistas Ülemkohus põhiseadusega vastuolus olevaks. 27. Millal ja miks kehtestati keeluseadus USA-s? Millised olid selle tulemused? Keeluseadus kehtestati aastal 1920, et keelustada alkohoolsete jookide valmsitamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Selle tulemusena hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ning massiliselt hakati tootma salaalkoholi. 28. USA välispoliitika iseloomustamine. Kuidas sai USA endale neutraliteeti lubada? USA ei olnud juba aastaid sekkunud Euroopa poliitikasse, kuid osavõtt I maailmasõjast tähendas aga ajutiselt selles osas muutusi
1920.a. said naised USA-s valimisiguse. Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA hiskonnas: sagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Partei toimus mitmeid terroriakte jne. Laiemat klapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (niteks Al Capone ja itaalia maffia tus USA-s). 1921-1933 vimul Vabariiklik Partei, kelle phimteteks oli: riik peab vimalikult vhe sekkuma hiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kigi vimaluste maad, kus igast ajalehepoisist vib saada miljonr. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tusuteed ja perioodi 1920-1929 nim itsengu ajajrguks (NB! samal ajal vliskaubanduses rakendati
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti ...
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu) demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine · kuivseadus e. Alkoholi keeluseadus, soodustas salaäri · Maffia- itaalia maffia tõus keeluseadusele, al capone-New York · vabariiklased võimul- välispoliitikas isolatsionalism, kõige võimaluste maa, · F.D. Roosevelt president 1932-1945, demokraat Suur ülemaailmne majanduskriis suur depressioon 1929-1932 · suur tööpuudus 25% · elanike vaesumine · ettevõtted pankrotistusid
Prantusmaa sisepoliitika · Palju parteisid (20a jooksul 41) · Terav poliitiline võitlus · Rahvarinne · Demokraatia jääb püsima · Vabariik USA parteid ja kuritegevus. USAs oli kaheparteisüsteem( vabariiklik partei ja demokraatlik partei).Mõlemad paremerakonnad, pooldavad vabaturumajandust.Demokraadid arvavad, et riik võib majandust juhtida.Vabariiklased arvavad, riik sekkugu majandusse minimaalselt. USAs suureneb kuritegevus, kui tuleb keeluseadus, mis keelab valmistada alkohoolseid jooke.Inimesed hakkavad salaja tegema ning sellega suureneb ka narkomaania ja mõrvamine.Maffia gängid tulevad ning teevad kõike halba. Ülemaailmne majanduskriisi põhjused ja toimumis aeg 1929-1933 · Börsikrahh · Ületootmine · Laenukoormuste kiire kasv · Majanduse kohanematus "Uue kursi" reformid. · Roosevelt sulges kõik pangad ja keelas neid avada ilma loata.
samaks) 10.Mille poolest erinevad USA-s demokraatide ja vabariiklaste arusaamad majanduse juhtimisest? · Demokraadid arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida aga vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. 11.Selgitage: majanduslik liberalism. · majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini 12.Kuidas mõjutas keeluseadus kuritegevuse arenguid USA-s? · Suurriikides tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused (sündikaadid). 13.Kes oli Al Capone? · Läbi aegade üks mõjuvõimsamaid maffia juhte 14.Milliseid takistusi kohtas F.D.Roosevelt uue kursi elluviimisel? · Et see ei lähe kokku majandusliku liberalismiga 15.Miks ei astunud USA Rahvasteliidu liikmeks? · Sest teda ei huvitanud mõjuvõimu suurendamine Euroopas ja seal olev poliitika. 16
stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Kolmandaks võib välja tuua valitsuse vead kriisi ajal, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka Euroopa majanduse nõrkust. Esimestel sõjajärgsetel aastatel said ameeriklased tunda majandusraskusi ning tänu sellel aktiviseerus kohalike radikaalide tegevus. 1920.a. võeti vastu USA põhiseaduse 8. parandus e. alkoholi keeluseadus, mis tähistas kuiva seaduse jõustumist. Inimesed aga ei suutnud alkoholist loobuda ning kohe kasutas võimalust ära maffia, mis võttis vägijookide valmistamise ja levitamise enda peale. Nii rikastasid jõugud salaalkoholi toel ning suurendasid märkimisväärselt oma mõju. Kurikuulsaimaks liidriks oli neist Al Capone. Kiiresti kasvas ka Ameerika majanduse arengutempo ning töötasud tõusid ja elatustase oli USAs palju kõrgem kui Euroopas
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
olid hulga agressiivsemad, viies läbi planeeritud vargusi ja pettusi. Neist sirgus ka tuntud rühmitus Sitsiilia Maffia, mis on olnud eeskujuks ka kõigile järgnevatele grupeeringutele maailmas. Ameerika maffia sai algust aastal 1920 keeluseaduse sätestamisega, mis avaldas suurt mõju USA ühiskonnale. Maffia mõju avaldus riigi majanduses ja kultuuris, aga ka sise- ning välispoliitikas. MAJANDUS ,,Prohibition" või eesti keeles tuntud kui keeluseadus oli üpris üheselt mõistetav USA põhiseaduse 18. muudatus sätestas, et alkoholi tootmine, transport ja müük (kuigi mitte tarbimine või eraomandus) oli aastast 1920 keelatud. Uue seadusega täpsustati, milliseid alkohoolseid jooke piirang hõlmab, ning täpsustati ka joovastavad vedelikud, mis sinna alla ei kuulunud nagu näiteks ravi- või usu eesmärgil tarbitu. Lühidalt öeldes tuli muudatus rahvale üllatusena ning tekitas palju rahulolematust
Ameerika asus I MS lahingupiirkonnast kaugel, sõjalisi purustusi polnud ning tegeldi rohkem tehnikaga. Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis
tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi KRIIS USA-s Töötud elasid telkides, kuna neil polnud raha, et mujal elada. Turu abil suudab majandus paraneda. Riik ei sekkunud. Roosevelt hakkas ellu viima uut kurssi ehk New Deali, et väljuda kriisist. Hakati panku korrastama, algul pandi kõik pangad kinni. Loodu riiklik hädaabi organiseerimise korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1 dollar päevas. 1933 kaotati keeluseadus. Hakati abirahasid töötutele ja pensionäridele andma. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Tagajärjed: Uued riigid muutuvad autoritaarseteks, valimisõigus muutub üldiseks, demokraatia on kriisis, Itaaliast ja Saksamaast saab lõplikult totalitaarne riik, vanad demokraatlikud riigid
ja 2-parteisüsteem 2-parteisüsteem Väga palju erakondi Sisepoliitika Nõrgad koalitsioonivalitsused ja sagedased võimukriisid ____________________________________________________________________________ ___________ Vabaturg, keeluseadus, Tööpuudus, streigid, Reparatsioonid ja tööstusalad Majandus maffia, Suur Depressioon probleemid söe- ja tekstiilitööstuses, Saksamaal New Deal tööstuse vananemine Sai tööstusriigiks _____________________________________________________________________________ ____________ isolatsionism Briti rahvaste ühendus Oli aktiivne kesk- ja idaeuroopas,
kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. 1920 võidutses USAs vabaturg. Vähendati seaduseid, riik astus majandusest välja. Järsult elavnesid ehitustegevus, lennundus ja teisigi. Kongressi liikmeid hakati süüdistama võimu kuritarvitamises ja altkäemaksu võtmises. Suurlinnades suurenes kuritegevus. Kehtestati keeluseadus (alkoholi valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkisid maffiarühmitused, mis tegelesid mitte ainult alkoholi salamüügi, vaid ka väljapressimiste, tapmiste ja narkokaubandusega. Eriti kuulsaks mafioosoks/ristiisaks sai Al Capone Chicagos. 1933 uus programm ''Uus kurss'' Kiideti heaks mitmeid Roosevelti valitsuse tähtsaid ettepanekuid, mis parandasid tavainimeste olukorda. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad, mis muutusid eriti
Mõlemas kehtib tsensuur ja juhikultus. Nt autoritaarsed olid Hispaania, Portugal ja totalitaarsed natsionaalsotsialistilk Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. 6. USA 1920.-1930. aastatel: Sisepoliitika - vabariiklased ja demokraadid (lk. 38) Võim oli vabariiklaste ja demokraatide käes 1920ndatel, majanduslik liberalism, vaba turg, kaheparteisüsteem, presidentaalne vabariik 1920-ndad – saavutused ja probleemid (lk. 38-39) Hulgitoodang, aspiriiniajastu, kehtestati keeluseadus. F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40) F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40)- Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
Kõrge kvaliteet ning kvaliteedi stabiilsus on üha suurendanud Colombia kohvi kasutamist kohviröstijate poolt, kes ei pelga maksta kõrgemat hinda kvaliteetse ja vastutustundlikult kasvatatud kohvi eest ja kasutavad seda erinevates kohvisegudes. 5.3. Colombia narkosõda Colombia varustab maailma kokaiiniturust kolme neljandikku. Ülemaailmse narkosõja ainus strateegia on seni olnud keeluseadus. Uimastite tarvitamine 10 on ebaseaduslik, müümine ja tootmine samuti. Kui vahelejäänud tarvitajad ja kaubitsejad lõpetavad vanglas, siis teisiti on lugu tootjatega, kelleks on valdavalt endale ja oma perele elatist teenivad talupojad. Rahaga, mille arenenud lääneriigid kulutavad Colombia kokataime ja Afganistani oopiumimooni põldude hävitamiseks, võetakse ühtlasi
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse.
sekkuma ühiskonnaellu; propageerisid individualismi ja Ameerikat kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 nim "õitsenguks" vabaturumajanduse tulemusena ilmnesid mitmed korruptsiooniskandaalid N: rahandusminister tegi soodustusi väga rikastele inimestele 1920-1933 alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu 1920 aastal said naised valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas 2-lt 10-le miljonile väliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused) MAJANDUSPOLIITIKA 1929-1934 (Vt Maailma majandus) · Franklin Delano Roosvelt (1933-1945) New Deal´i poliitika (DP), mis põhines keinsianismil - riik peab sekkuma majandusse, et majanduskriisist väljuda:
Aasta 25000 ekr 15000-12000ekr 1492 1497 1535 1539 1540 1565 1607 1608 1610 1619 1620 1624 1630 1637 1664 1673 1675 1676 1686 1688 1692 1730ndad 1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1...
sõnadega: kes suud ei pea, peab surema. Siit ka põhjus, miks maffiavastastele kohtuprotsessidele oli väga raske leida tunnistajaid. Maffia liikmeid nimetatakse mafioosodeks. Itaaliast läksid paljud mafioosod USA-sse, rakendades seal kodumaal juba tuttavat kuritegelikku skeemi ning peagi omandas peamiselt itaallaste juhitav maffia väga suure mõjuvõimu ka kiirelt arenevas suurriigis. Valitsusel oli nendega palju tegemist ning ei osatud midagi rohkemat peale võtta kui keeluseadus 1933. aastal peatada. 29.oktoobril, 1929ndal aastal sai Ameerikas alguse suur börsikrahh, millele järgnes 1930. aastal pankade sulgemise laine. Alguses suhtuti olukorda rahulikult, sest majanduskriisid polnud Ameerikas midagi uut, aga varsti sai selgeks, et 1929.aasta tähistas hädade tulekut ennenägematus ulatuses. Herbert Hoover arvas, et riigi asi ei ole majandust juhtida ning see muutis kogu olukorda veel hullemaks ning pooldas majandusliku liberalismi poliitikat
osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Töövihikust ülesanne 1 USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga. Seadusi võttis vastu kongress ning riigipeaks oli 4 aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat. Töövihikust ülesanne 2 Keeluseaduse vastuvõtmine -> Maffiarühmituste tegevus Maffia müüs salaja alkoholi kuid keeluseadus keelas seda. Maffiarühmituste tegevus -> Karistamatus kuritegude eest Kohus ei suutnud maffiaid süüdi tunnistada, sest polnud piisavalt tõendeid. Diktatuurid Euroopas Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused: 1. Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel
Maaliit Sotsiaaldemokraadid Kommunistid Rootsi Rahvuspartei Maareform Maarentnikud said osta maa päriseks. Keeletüli: Soome ja rootsi keel olid riigikeeled Rootslased nõudsid rootsi keelele suuremid õigusi Ehtsoomlased - nõudsid ükskeelset riiki Põhitüli Helsingi ülikooli õppekeele pärast. 1937 sai ülikooli õppekeeleks soome keel Keeluseadus 1919-1932 kehtis alkoholi keeluseadus Keeluseadus tühistati rahvahääletuse tulemusel. Soomlaste mõistatus: 5-4-3-2-1-0 (5.aprillid 1932 kell 10:00 avati mingi alkopood) Lapua liikumine Kommunismivastane rahvuslik liikumine 1929-1932 Sai alguse kui 1929.aastal aeti laiali kommunistide koosolek Lapuas Vihtori Kosola - Lapua liikumise juht Nõuti kommunistide tegevuse lõpetmist;
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi ...
10. oktoober 1919 Asutav Kogu võtab vastu maaseaduse Eestis. Balti sakslastelt maade äravõtmine. 1919 Võeti kasutusele Eesti mark. Esialgu ebakindel vääring... 1919 Kommunistliku Internatsionaali loomine. Ehk Kommitern. 2. veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 15. juuni 1920 Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 1920 Alkoholi keeluseadus USAs 1921 Uue majanduspoliitika (NEPi) algus Nõukogude Venemaal. Talupojad võivad ülejäägid turustada. Lubati eraettevõtlust. 1922 Genova konverents > Rapollo leping. 1922 Itaalias tulevad võimule fasistid. Mussolliini. 1922 Nõukogude Liidu moodustamine teine pool 1923 Majanduskriis Eestis. 1924 tõi Eesti kriisist välja uus majandusminister Otto Strandman
17* 1920.a. said naised USA-s valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: 37* sagenesid streigid 38* aktiviseerusid vasakradikaalid 39* loodi Kommunistlik Partei 40* toimus mitmeid terroriakte jne. 18* Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 19* 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetus kasvu (näiteks Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s). 20* 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: 41* riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu 42* propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 21* Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 nim "õitsengu ajajärguks" (NB
Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4. Milton Friedman ja Tema roll Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas
USA-sse sisse rännata: 150 000 inimest. Kvoot jagati proportsionaalselt erinevate rahvuste vahel keda oli enne palju tulnud, sellele anti suurem osa, ked oli vähem tulnud, sellele anti väiksem osa. Kultuurikonflikt. Ühel pool oli suurlinnlik kultuur, teisel pool maapiirkondade konservatiivid. Suurlinnainimeste riietumine, soengud, muusika (dzäss) oli vastuvõtmatu maainimestele. Oli konflikt ka evolutsiooniteooriaga, osades kohtades keelati selle koolis õpetamine. Kuiv seadus ehk keeluseadus 1920. aastatel. Alkoholi valmistamine, transportimine ja müük oli keelatud. See hakkas kehtima üle kogu USA. Tegu oli konservatiivsete ringkondade surve, kelle seas nähti seda kui võimalust ühiskonna moraali tõstmiseks. Alkoholi valmistamine ja kaubandus läks organiseeritud kuritegevuse ehk maffia kätte. Sinna aega jääbki organiseeritud kuritegevuse väljakujunemine. Põhilisel oli tegu itaallaste ja sitsiilastega. Maffial oli piisavalt raha, nii osteti ära
Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi
töötus kasvab, ettevõtted ja farmid pankrotistuvad, pangad pankrotistuvad. Keinsianism John Maynard Keynes stimuleerida tarbimist, et saaks uuesti toota. Selleks lubatavad inflatsioon ja defitsiitne eelarve. III 2. F.D.Roosevelt - Uus kurss e. New Deal - demokraatide reformipoliitika. 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid esialgu riigil sekkuda majandusellu kriisi ületamiseks, edaspidi kriiside vältimiseks ja pehmendamiseks. - lõpetati keeluseadus - dollar devalveeriti - kehtestati kontroll panganduse üle. Keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Osa maksujõuetuid panku suleti, osale anti riigi poolt toetust. - põllumajanduses farmeritele subsiidiumid toodangu vähendamise eest AAA (vt, Fj. lk.126) - riiklike hädaabitööde korraldamine - et vähendada töötust teede, sildade, tammide jm. ehitamine. - nn ausa konkurentsi koodeks - korrastati ettevõtjate-vahelist konkurentsi; reguleeriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
