ning suurte mängutehniliste võimalustega on tsello populaarne nii soolo- kui ka ansamblipillina. Praeguse kuju ja mõõtmete sai tsello XVII sajandil kuulsalt itaalia viiulimeistrilt Antonio Stradivarilt. Mängimiseks asetab pillimees tello põlvede vahele. Pill toetub kere laiema otsa külge kinnitatud kandepulgaga maha. Vanasti oli peen tsellot ka selliselt mängida nagu on kujutatud kõrvaloleval pildil. ab pilli vasakule õlale ja toetab lõuaga. See on kontrabass. Ta on orkestri ja keelpillide perekonna kõige suurem pill. Kontrabassi nagu altigi kasutatakse enamasti ansamblipillina. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Need neli keelpillide pere liiget moodustavad sümfooniaorkestri olulise osa. Nelja peale kokku saavad nad mängida õige madalaid ja väga kõrgeid toone, mida muusikas kasutatakse
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13
Viiul Koostas : 2010 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Viiuli ajalugu 5. Viiuli ehitus Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse
a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Tretsett d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvintett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) 2x viiul b) tsello c) vioola 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ja tantsiti. 4. Nimeta 5 orkestriliiki:
Meremäe kool Keelpillid Referaat Jan-Erik Heering 2016 Sisukord Sisukord…………..……………………………………………………………2 Keelpillide sissejuhatus……………………………………………………….3 Keelpillid………………………………………………………………………..4 Mõisted…………………………………………………………………………9 Sissejuhatus Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem. Viiulit nimetatakse ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel.
Keelpillid Narva Vannalinna Riigikool Õpetaja:Riina Vohta Autorid:Moissejeva Darja Gorpintsenko Elizaveta 7a klass 2009-2010 Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse · poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul, tsello, gudokk) · sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter) · lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandzo, mandoliin, tsembalo) · haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver, simbel)
Orkestrimuusika 12 teost sümfooniaorkestrile. Kasutas oma loomingus: 1. Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu. 2. Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. Keelpillikvartett nr 2. 3. Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis. Klaverimuusika Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat "Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beetohveni 5. sümfooniast ( saatuse koputuse teema).
Viiulist enesest Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff") Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad Roop ja sadul kannavad pillikeeli Viiuli ehitus Muusikavalikuid http://www.youtube.com/watch?v=e uOu89d3npA http://www.youtube.com/watch?v=o OSIAKbXzE8 Tänan kuulamast!
VIIUL Teele Ploom Viiul jõudis Eesti linnadesse 17. sajandil 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest sobis uute tantsude saatjaks paremini Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille Keelpillide kuninganna - varjundirikka kõla ja suurete mängutehniliste võimaluste tõttu Sugulaspillid: vioola, tsello, kontrabass Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas Indias tunti sarnast pilli enne Kristuse sündi Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda
Keelpillid! Kristel-Heleri Järvi ! Viimsi Keskkool ! 7.G! ! 1. Nimeta 3 keelpillide eelkäiat vanadest maailma tsiviliatsioonidest. ! V: Lüüra, Kitara, Koto.! ! 2. Millised pillid arenesid välja Viola Da Braccio-st?! V: Viiul ja vioola.! ! 3. Pizzicato - näppides mängima.! Arco - poognaga jõhvidel mängima.! ! 4. Nimeta tuntuim Saksa viiulimeister ja 2 Eesti tuntuimat viiulimeistrit.! V: Jacob Steiner. Feliks Villak ja Eugen Meri.! ! 5. Millist pilli tähistab itaaliakeelne Vioola? ! V: Vioolat.! ! 6
Kooli nimi... RETSENSIOON Kontsert EMTA kammersaalis Õpilase nimi klass 2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga.
saj muusikat klavessiinile! 3) Nimeta veel pille, mis olid barokkorkestris olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võimeid MK Vivaldi "Talv" I osa Mis on harmooniapilliks? Basspilliks? Vivaldi "Talv" tervik Mille poolest erineb eelmisest esitusest? Concerto grosso mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. MK Händel Concerto grosso op 6 nr 1
a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Trio d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvinett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) viiulid b) tsello c) viiul 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ja tantsiti. 4. Nimeta 5 orkestriliiki:
Fifth level Teos Henry Purcelli auks Antud teos on loodud Henry Purcelli vastu. Oma teoses Young Persons' Guide to the Orchestra, kasutas ta ühte Purcelli teemat. Teose on tuntud ka kui Variations and Fugue on a Theme of Purcell (Variatsioonid ja fuuga ühele Purcelli teemale). Britten võtab keskseks teemaks ühe meloodia Henry Purcelli Abdelazarist. Igale orkestripillile annab ta oma variatsioonid, alustades puupuhkpillidest ning minnes edasi keelpillide, vaskpuhkpillide ja lõpuks löökpillide juurde. Seejärel toob ta kogu orkestri fuugas jälle kokku ja töö lõpetuseks kordab teemat ,,Teejuht noortele orkestri juurde" ,,The Young Person's Guide to the Orchestra" Britteni teos on spetsiaalselt loodud pedagoogilisel eesmärgil, tekitamaks huvi noorte hulgas orkestrimuusika vastu Pillide tutvustamine oli kavalalt seatud: algul erinevad pilligrupid, siis 13 soolovariatsiooni,
Sümfooniaorkestri (kr k symphonia- kooskõla) põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika lõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati Euroopas korraldama esimesi avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. See põhines domineerival keelpillide kõlal (I, II viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid) ja soleerivail puhkpillidel, mida haakti kahepaupa rühmitama (2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve). Hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel.
Ripieno- suurem koosseis See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire Barokkorkester Barokkorkester kasvas välja barokktriost Oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem Tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. tšello, kontrabass, fagott) Põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse viola d’amore ja viola da gamba. Puupuhkpillidest eelistati flööte, oboesid ja fagotte. Vaskpuhkpillidest mängis trompet harilikult koos timpanitega. Orkestri alaliseks osaliseks oli generaalbassi mängiv pill Enamasti oli see tšembalo ehk klavessiin Antonio Lucio Vivaldi (1678 – 1741) Instrumentaalkontserdi
Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist. Kuusepuit on pehme jääb alla männile,lehisele küllalt kaua püsiv kergesti töödeldav.Puit on valge,kollaka või roosaka varjundiga,oksad väga kõvad.Puitu kasutatakse ehituses. Väga heade kõlaomaduste tättu kasutatakse klaverite ja keelpillide kõlakastide valmisamisel. Kuusk on tooraineks paberi-kinofilmide,tehissiidi ja tsellofaani tootmisel. Küttepuiduna väga väärtuslik.Puuduseks on et ei suuda niiskes ega kuivas kasvada.teda ohustavad kevadised öökülmad. LEHTPUID SAAB JAGADA: A:kõvad,poolkõvad,pehmed B:rõngassoonelised,hajusoonelised C:lülipuidulised,maltspuidulised D:tihedad,kõvad poolkõvad-kask,pihlakas,toomingas rõmgassoonelised-tamm,saar,jalakas varjatud rõngassoonelised-kirs,ploom jne
revüüde) saateansamblina ning n-ö "kuurorkestrina" kuurkontsertidel kuursaalides. Orkestri 17.saj., baroki ajastul, ei olnud orkestril kindlat Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja koosseis koosseisu, sinna kuulusid keelpillide eelkäijad, heliloojad kirjutasid rohkem mitmesugused puhkpillid ning basso continue instrumentaalkontserte. Arenes välja rühm, kuhu kuulusid lisaks tsembalole või orelile ka klassikalise sümfooniaorkestri ka mõni bassipill, esmajoones tsello või fagott. koosseis. Pillid täiustusid ja said Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste tänapäevase välimuse.
2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pillirühma 1. Puupuhkpillid 2. Vaskpuhkpillid 3. Löökpillid 4. Keelpillid 5. Iseloomusta 19. ja 20.sajandi orkestreid 19 sajand Kõikide pillirühmade koosseis suurenesid. Vaskpuhkpillide tähtsus suurenes, täiustusid puhkpillide mängu tehnilised võimalused ning see avardas nende tämbri skaalat. Orkestrisse lisandus uusi instrumente nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf.
PEREKOND AMATI Amati, Stradivari ja Guarneri, kelle nimed on saanud peagu sünonüümseks sõnaga viiul, elasid ja töötasid Gremona Itaalias 16, 17 ja 18. sajandil. Nende tööd esindasid kõrgemaid kultuuri saavutusi ja kuntsliku pärandit. Nende teadmiste kogumit on edasi kandnud generatsioon kuntsnike, meistreid, teadlased, matemaatikud ja muusika intstrumentide tegijad renesansi aegsest Itaaliast. 16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga üle keelte tõmmates, harvemini sõrmitsedes. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulil on 4 keelt.
sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja õukondades. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. See oli periood, kus heliloojad suutsid end elatada, sõltumata õukonnast või kirikust. Euroopa suurim ja alaline orkester oli M a n n h e i m i o r k e s t e r. Romantismiaja orkester
kuulamas kevadist vete kohinat . Seega üldjoontes jäin kontserdiga rahule , kuigi eelistan pigem käija kuulamas kontserdeid, kus keegi ka laulab vms. Kuulatud lood olid väga huvitavad ning kaasahaaravad ning võib-olla just sellest tingituna oligi rahulikemaid kohti kuulates tahtmine seda nautida silmad kinni.Kuid siiski oleks võinud olla natuke rohkem informatsiooni iga algava pala kohta ,mis oleks isegi muutnud elamuse nautitavamaks.Oli huvitav jälgida dirigendi kätetööd , keelpillide mängijate sünkroonset mängimist ja ka trummide mängimist.Kõike seda arvestades oli kontserd igati nauditav ja omamoodi elamus Kasutatud materjal: · http://www.tallinn2011.ee/noorpublik
Dramaatilisust oli küll vähem ja ka lootusrikkamaid momente oli rohkem. Üllatusena esitati ka Ukraina Tants nr 6, mis dirigent Anu Tali sõnul pidi oma lõbusa meeleolu tõttu külastajatele enne kojuminekut hea tuju tekitamiseks sobima. Kuigi teos pidi olema lõbus, oli ka seal minu meelest süngeid kohti, kuid siiski oli pala rütmikas ja ning sobis tõesti kontserdi lõpetuseks. Peale pianist Mihkel Polli osavuse hakkas silma ka see, kuidas keelpillide mängimisel saab poogent erineva nurga all hoides tekitada mitmeid erineva kõla ja valjudesega helisid ja veel isemoodi heli saab tekitada ka pilli sõrmedega mängides. Üldiselt jäin kontsertiga rahule. Esitatud lugudest meeldis kõige rohkem teine, sest see oli natuke lootusrikkam ja rütmikam, kuid siiski ei saa mainimata jätta ka esimese loo klaverisoolosid, mis oma dramaatilisusega lisasid loole põnevust juurde. Ja kuigi
Jakob Westholmi Gümnaasium Karl Eilo, 4c klass KITARR Referaat Juhendaja: Kaimar Eilo Tallinn 2013 Kitarr on keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Keelte arv 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline kitarr. 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline.Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid. Kaasajal kasutatakse kitarri rohkem saate pillina. Klassikalise kitarri huvi vaikselt kaob, kuid ei ole veel surnud
KAAGEVERE KOOL 8.c Tõnu Tõukemõnu KITARRI ARENG Referaat Juhendaja: H.Kapsas Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke 1.2 Kitarride teke 1.3 Näppepillide võidukäik 1.4 Näppepillide taganemine 1.5 Kitarri-reformid 1.6 Elektri- ja basskitarri tulek 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus 2.2 Häälestus 2.3 Mängimine 2.4 Mänguvõtted KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU SISSEJUHATUS Kitarr on klaveri kõrval ainus sooloinstrument, mis toob täis ka kõige suuremad kontserdisaalid
aastaaja vahel) ning siis esitleti sügise(allegro) erksamat poolt , erksaid värvi lehti . Rütm oli väga hoogne , vahepeal soleeris ka flööt , mis kirjeldas minu arvates lehtede lendu. Talv (allegro) algas jällegi vaikselt flöödi soologa , mis kirjeldas väga hästi lumehebe lendu , tasapisi liitus kogu kammerorkester. Mõne aja pärast muutus rütm kiiremaks , võib isegi öelda tugevamaks , hoogsamaks. Arvan , et kirjeldati lumetuisku , kuna keelpillide tõmbed olid väga hoogsad . Mulle see kontsert meeldis , kuigi pean ütlema , et kõige rohkem mulle on siiani meeldinud kevad ja meeldib ka peale seda kontserti kuulamist. Siiski on Vivaldi suutnud väga hästi kirjeldada aastaaegasi ning minu arvates väärib suurt tänu ka Neeme Punder , kes soleeris flöödiga.. Flööt sobis väga hästi sellesse koosseisu, mõjus kuidagi erksamana , usutavamana. Mulle meeldis ka see , et olid vahetekstid , mis tekitasid õige meeleolutunde enne mingit
Pillidest vanimad on kahtlemata löökpillid. Inimkonna esimest löökpilli võid kohata loomaaias, kui näed simpansit kaht peopesa kokku löömas. Pulkade kokkutagumise järel avastati, kui hästi kõmiseb õõnes puutüvi. Hiljem tulid kasutusele ksülofonilaadsed pillid puust plaadikestega. Esimesi puhkpille - paaniflööte esineb peaaegu kõigil maailma rahvastel. Seda pilli võid vahel kuulda ka looduses, kui tuul sasib mererannas tormist pooleksmurtud kõrkjaid. Keelpillide teke oli seotud vibu leiutamisega. 1 Indiaanlased Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus.
võrreldes hobutõldadaega olid need mugavamad ja kiiremad. · Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada suuremaid kontserdisaale. Populaarsed olid promenaadikontserdid. · Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillide areng. Ventiilide leiutamine avardas mänguvõimalusi ja võis konkureerida keel- ja puupuhkpillidega. Richard Wagner lisas orkestrisse basstrompeti ja Wagneri tuuba. Ta otsis uusi tämbreid, et saavutada täiuslikku kõla. Keelpillide arv suurenes. Berlioz suurendas keelpillide arvu 60-ni. ventiilid · · Orkestrite suurenemisel tekkis vajadus hästi nähtaval kohal paikneva juhi järele. Sel perioodil olid dirigendid peamiselt heliloojad ise. Võeti kasutusele dirigendikepp 6
Seda umbes 15 minutit kuni kella 21.00-ni. Kontsert algas 7- liikmelise bändi lavale ilmumisega. Nende seas Lou Reed ( elektriline- ja akustiline kitarr ) , Steve Hunter ( elektriline kitarr ) , Mike Rathke ( kitarr ) , Rupert Christie ( klahvpillid ) , Fernando Saunders ( basskitarr ja vokaal ) , Rob Wasserman ( kontrabass ) , Tony Smith ( trummid ). Kui bänd oli oma kohad võtnud tõsteti nende tagant kardin üles ja nähtavale ilmus ka puhk- ja keelpillide ansambel ja lastekoor. Esimeseks looks valiti ''Berlin''. Lugusid mängiti samas järjestuses nagu plaadilgi. Seega teine lugu oli ''Lady Day'' millele järgnesid ''Men of good fortune'', ''Caroline Says'' (Esimene osa), ''How Do You Think It Feels'', ''Oh Jim'', ''Caroline Says''(Teine osa) , ''The Kids'' , ''The Bed'' ja lõpetuseks ''Sad Song''.Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ''Berlin'' ning lõppes sama vägevalt looga ''Sad Song''
juhitud heliloojate liidu poolt. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. 1959. aastast pärineb helilooja esimene, hiljem maailmatuntuse pälvinud orkestriteos „Apparitions“, mille kõlaliseks iseärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Klastritest lähtudes arendas Ligeti veidi hiljem välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisi`d (keelpillide rühma jagunemine kaheks või enamaks eri häälepartiid mängivaks alarühmaks orkestris.) ja oktavis, kuid erinevates rütmivältustes kaanonid. Esimene teos, kus Ligeti mikropolüfooniat kasutas, oli „ Atmospheres“ (1961). Teos õigustab oma nimetust täielikult, seda võib võrrelda suure helipilvega, mis triivib läbi erinevate registrite ja kõlavärvide ning mille faktuur on tänu mikropolüfooniale pidevas
Eristatakse itaalia (6 keelt), vene (7 keelt) ja havai kitarri (2-8 keelt). Kitarri mängitakse enamasti sõrmede või lipitsaga. Teda kasutatakse soolo- ja saatepillina, ka elektriliselt võimendatuna. Kuigi kitarr on suhteliselt nõrga kõla jõuga, mis ei võimalda suuri dünaamilisi kontraste, on selle kaasa aidanud kaasaegsed helivõimendused. Kitarr on teinud sellel sajandil läbi väga suure arengu. AJALUGU Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline, tema mitmekesine kasutamisvõimalustest tingitud koht. Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Mitmesuguste keelte arvu ja häälestusega kitarridest on poolehoiu võitnud 6keelne e. hispaania kitarr. Egiptuses ja Mesopotaanias 2000 -1500 a. e. kr. oli olemas kitarrile sarnanevate põhimõtetega näpitav pill nefer. Pärsis tunti mitut sellist mänguriista: pika kaelaga
Ta on saanud innustust Vladimir Majakovski luulest, pooldas revolutsiooni Venemaal. On kirjutanud kõikides zanrites, klaverikontsert nr 3 valmis 1921. aastal. -2- Prokofjevi klaverikontserdist jäid meelde hästi nurgelised meloodiad. See oli minu jaoks raskestimõistetav teos ja mõjus natuke "matemaatilisena". Orkester mängis ettearvatult kõrgel professionaalsel tasemel, enim meeldisid puhkpillisoolod ning ka keelpillide kindlat ja kõlavat esitust oli hea kuulata. Selles klaverikontserdis oli palju nurgelisi kontraste ning laulvaid meloodiaid polnud. Pianistilt nõudis Sergei Prokofjevi teose esitus kõrget professionaalsust, mida ta ka osavalt publikule demonstreeris. Kuna selles klaverikontserdis polnud meloodilisi lõike, oli minul seda natuke raske kuulata ja jälgida. Pianist esitas publiku tungival soovil ka ühe lisapala tsüklist "Romeo ja Julia".Vladimir
sümfooniaorkestrile Keelpilli kavartett 4-osaline teos keelpillikvartetile(1,2 viiul,altviiul ja tsello) KLASSIKALINE SÜMFOONIAORKESTER Tekkis Mannheimi koolkonnas Saksamaal Orkestri kõla tugeneb keelpillidel : I viiulid mängivad meloodiadt, II viiulid "peavad dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid( metsarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida teoetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas "Papa Haydn" tema õukonnaelu, tema muusika loomine, järgmisel ajastul pilkav nimetus
Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis pannakse lavale nii nais- kui ka meeslaulja ja nende koostöös tekibki kastraatlaulja hääl. 8) Baroki lemmikpill? Miks see kujunes lemmikuks? Minu lemmikpill sellest ajastust on klavessiin, kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv kõla. 9) Iseloomusta barokkorkestrit. Kujunes 17. saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, basso continuo o lemasolu, dirigent puudus. 10) Bachi ja Händeli loomingu tähtsus. Viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. 11) Kellena ja miks oli Bach tunnustatud oma eluajal? Orelimängijana, mitte heliloojana, kuna tema muusika oli toona liiga sügavasisuline. Orel oli tema lemmikinstrument. 12) Millistes zanrides kirjutas Bach? Mis zanris ta ei kirjutanud
organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert
Kindlasti oleks pidanud enne seda lugema ooperi kokkuvõtet, et sellest kohapeal kohe arusaada. Kõik need esitused rääkisid armastusest ja kuidas helilooja armastusse suhtus, mida ta sellest arvas. Helilooja mõttemaailm sai mulle avatud. Richard Wagner tahtsi selle ooperiga öelda, et armastusi on erinevaid, kuid kõige tähtsam on arusaam, kirg ja tahe. Ooper ''Tannhäuser'' oli minu esimene kontsert, see oli huvitav, kuid raskelt arusaadav. Lood said lauldud paljude keelpillide saatel, mis mulle väga meeldis, kuid vahepeal tekkis igavaid kohti, kuna paljust ei saanud aru. Edaspidiselt loodan, et Jeffrey Dowd arendab oma näitlemis oskust ja et oopereid ei muudetaks modernseks. Sandra Skoblov 10.a
Kindlasti oleks pidanud enne seda lugema ooperi kokkuvõtet, et sellest kohapeal kohe arusaada. Kõik need esitused rääkisid armastusest ja kuidas helilooja armastusse suhtus, mida ta sellest arvas. Helilooja mõttemaailm sai mulle avatud. Richard Wagner tahtsi selle ooperiga öelda, et armastusi on erinevaid, kuid kõige tähtsam on arusaam, kirg ja tahe. Ooper ''Tannhäuser'' oli minu esimene kontsert, see oli huvitav, kuid raskelt arusaadav. Lood said lauldud paljude keelpillide saatel, mis mulle väga meeldis, kuid vahepeal tekkis igavaid kohti, kuna paljust ei saanud aru. Edaspidiselt loodan, et Jeffrey Dowd arendab oma näitlemis oskust ja et oopereid ei muudetaks modernseks. Sandra Skoblov 10.a
2.1 Koosseisud ja pillid mida kasutati 60% orkestrites moodustasid pasunakoorid(vt. tabeleid 1 ja 2), viiulikoore peaaegu kolm ja segaorkestreid kuus korda vähem. Arvatavasti oli osa viiulikooridest segaorkestrid, sest 5 kaasaegsed polnud koosseisude määratlemisel alati täpsed. Kui pasunakoor oli ilmselgelt puhkpilli orkester ja segapillide koor vastas samuti tegelikule sisule, siis viiuli- või keelpillide kooris mängisid vahel ka puhkpillid. Keelpillidest olid kõige levinumad viiulid, alte ja tsellosid oli vähem. Kontrabassi puudumisel täitis bassi funktsioone tsello, segaorkestrites aga tuuba või tromboon. Puhkpillidest olid käibel kõikvõimalikud puhkpillid põhihäälestusega C, Des, D, Es, E, F, G, A ja B. Häälestuse muutmiseks kasutati erineva pikkusega kroone ja poognaid.. 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega Tabel 3 Orkestrid alluvuse järgi
I-ga (ehk endise leivaisaga, kelle juurest ta omal ajal Londonisse jalga lasi.) Teine kuulus orkestrisüit ``Tulevärgimuusika´´ telliti Händelilt Aacheni rahulepingu tähistamispidustuste jaoks. Peo kõrghetkeks pidi kujunema tohutu ilutulestik, sellest ka teose nimi- ``Tulevärgimuusika´´ peaproovi Vauxhalli pargis kuulas 12 000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teost kannaksid ette ainult puhkpillid, et lugu veel võimsamalt kõlaks. Händel keeldus keelpillide väljajätmisest teosest ja seetõttu tekkis lausa konflikt kuningaga. Lõpuks andis helilooja teose tellijale, kuningale, järele. ``Tulevärgimuusika´´ tuli ettekandele tolle aja kohta gigantorkestri 100 liikmelise puhkpilliorkestri poolt.
............ lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .................................lk. 11 Lisa1 ......................................................lk. 12 Lisa2 ..................................................... lk. 13 Lisa3 .................................................... lk. 14 2 Sissejuhatus Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Põhimõteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Suurematel ja madalama häälega puhkpillidel oleks toru sirgena liiga pikk, kohe hea hulga meetreid.
pianosfäär. Kandle erinevad oktavid on veidi erinevate dünaamiliste võimalustega. Kuna teisest oktavist ülespoole on kandle keeled suhteliselt lühikesed, on nad ka vaiksemad väga raske on panna neid kõlama tõeliselt fortes. Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1. oktavi piirkonnas. Kandle kolm põhitüüpi: Vanem kannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Kandle põhiosad: Kõlakast Keeled (kõlakastile tõmmatud) Viiul Viiul on kõige populaarsem keelpillide perekonna esindaga. Sageli nimetatakse viiulit ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu: Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladele jõudsid esimesed viiuli eelkäijad umbes IX sajandil tänu Idamaistele ränduritele. Viiuli vaarisaks peetakse keskaegset rebekki. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIXXX sajandi
Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli sarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari
meetrumile). Honeggeri viiets sümfooniast on väljapaistval kohal 3. sümfoonia "Liturgiline" (1946). Teos on kolmeosaline (nagu kõik ülejäänudki Honeggeri sümfooniad) ning nii sümfoonia ise kui ka selle osad kannavad pealkirju, mis on võetud katoliku missast. Esimeses osas "Dies irae" ("Vihapäev") tungivad ekpressiivselt esile kurjakuulutavad, hävitavad jõud. Orkestris domineerivad massiivselt vaskpillid, millele lisavad dramatismi madalate keelpillide ostinaatsed figuurid. Teine osa "De profundis clamavi" ("Põrgust hüüan") kõlab kui palve kõrgematele jõududele, kolmas osa "Dona nobis pacem" ("Anna meile rahu") on vabadusest ilma jäetud inimese saatusega leppimine ja resignatsioon. Muusikapublitsist Feschotte` i andmetel olevat pealkirjad helilooja enda pandud. Traagilistest kujunditest on kantud ka Honeggeri 5. sümfoonia "Di tre re" (1950), mille alapelakiri ühendab tõlkes "(Sümfoonia) kolme re- ga"
partituuri e koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel. 20. sajandi sümfooniaorkestrit iseloomustab ökonoomsus. Kooseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus uusi väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsinguil kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt vaskpillide huulikuisse karjumine, puupillide nn ülepuhumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jne. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. Paigutuses lähtutakse põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad eespool ja suurema kõlajõuga puhk- ja löökpillid tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja
kirikumuusikas, kuid ilmselt oli see levinud varemgi. Esimesed teated kirikuorelitest on pärit 9. Ja 10. sajandist, kristliku Euroopa esimese oreli olevat Frandi kuningas Pippin Lühike 757. aastal saanud kingitusena Bütsantsist. Hiljem on Euroopas orelite kõrval kasutatud väga palju ka väiksemaid teisaldatavaid positiive ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid portatiive. Positiivorel Portatiivorel Keskajast on säilinud andmeid ka mitmesuguste keelpillide kohta. Vanast maailmast ja antiikkultuuristtuntud näpitavate keelpillide kürval oli kasutusel ka palju poogenpille. Neist enim levinud olid lamedapõhjalise kälakastiga fiidel (viola ja viiuli eelkäija) ning ümarapõhjalise pirnikujulise kõlakastiga rebekk. Vasakult esimene pill on lauto, teine pill fiidel NB! Tekst jätkub järgmisel lehel! Rebekk Harf
Rahvapillid Kannel Kannel on keelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani.
sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. 4 Kannel Kannel on eesti rahvapill, mis kuulub keelpillide hulka. Vanem tüüp on trapetsikujuline, puust õõnestatud ja kõlalauaga kaetud 67 keelega. Keeled valmistati jõhvist, lambasooltest või metallist. Kahjuks ei ole teada millist muusikat nende peal mängiti, sest meieni on säilinud ainult paar Setumaalt pärit lugu. Setu kanneldel jätkus pilli korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. Laba andis pillile kõlajõudu juurde. Eestis püsis kõige kauem setu alal ja saartel. 19
Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid: Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel.
annaabi.ee 
