Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keelpillid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
harf, pillid, viiul, keelpillid, vioola, mängima, harfi, poognaga, roop, kristel, heleri, viimsi, vanadest, lüüra, koto, pizzicato, jacob, steiner, feliks, villak, eugen, harfil(Kool) Hele Koppel 8t klass Viiul loovtöö Juhendaja: Urve Allika Rakvere 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................3 1. Viiul........................................................................4 1.1 Viiuli ajalugu...........................................................4 1.2 Viiuli ehitus.............................................................6 1.3 Viiuli mängutehnikad...................................................7 Kokkuvõte.....................................................................8 Kastutatud allikad...........................................................9
Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasutatakse poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest harfi.Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4. Rebekk Poogenpillid Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks
Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tsello ja kontrabass. Helinäide See on alt. Sellel pillil on ka teine nimi - vioola. Ta on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina,
Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur.
Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi:
Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt, meelt ja ravida haigusi. j) pillid - Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon 2. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: gregoriuse koraal - Gregoriuse koraal – diatoonilistel helilaadidel põhinev 1- häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop
Viled seatakse osalise ringi kujuliselt, mis kujutab legendi järgi müütilise fööniksi kokkupandud tiibu. Tänapäeva põigiti hoidva suupilli põhimõtte leiutas Chritian Friedrich Buschmann berliinist, kes taipas 1821. a., et meloodiaid saab mängida vilekeste abil, mis ta oli valmistanud oreli häälestamiseks. Fagoti eelkäija 16. sajandil curtal ehk dulcian Oboe 17. sajand Klarnet 18 sajand Ventiili leiutamine 19. sajandi algul Saksofon 19. sajand Tuuba 19. sajand Esimesed keelpillid tekkisid siis, kui kaardus kepi külge kinnitati soolikas, mille vibreerimine pani õhu võnkuma ning sellest tekkis heli. Harf Varaseim harfitüüp arvatakse olevat kujunenud küti vibust. Kaarharfid ilmusid Lääne-Aasias ligikaudu 3000 eKr, neid mängiti protsessioonidel ja pidusöökidel. Neil oli all kõlakast, kust keeled ühendati kaarja kaarega. Paljud neist harfidest, mille kõrgus oli napilt üle meetri, olid kaunistatud härjapeadega. Esimesed meile tuntud Egiptuse harfid pärinevad 4
Kärdla Ühisgümnaasium Eesti rahvapillid Referaat Gerli Enula XII a 2008 2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Kannel lk 4 Torupill lk 5 Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill.
Muusikariistad Muusikariistad tekitavad kindla helikõrguse ja rütmikaga helisid, mida me kokku nimetame muusikaks. Antiikajast peale on inimesed valmistanud mitmesuguseid pille, kasutades seejuures nii mõnigi kord käepäraseid materjale. Nad on teinud muusikat meelelahutuseks, aga ka töötegemise hõlbustamiseks. On erinevat tüüpi muusikariistu ehk pille, mõnel neist on piirkonniti väga oluline tähendus. Pillid edastavad helisid helilainete võnkumisena. Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile,
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia
jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. · Kohe peale seda hakati tasapisi avastama esimesi puhkpille. · Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid
Seda peeti vaimse arendu tipuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatus vahendiks. Kreekas peeti igal aastal muusika pidustusi jumalate auks. Apollon ( kunstide jumal ) Dionüsus ( viljakuse, elurõõmu jumal ) Dionüüslastel toimusid teatrietendused, kooride võistlused ning kujunesid välja uued zanrid tragöödia ja komöödia. Tragöödias on liitunud sõnaline kunst, muusika, tants, näitlemine ja arhidektuur. ( Aichylos, Sopakles, Euripides, Aristofanes ) 3. Keelpillid: 3.1 Lüüra (Appolloni pill) 3.2 Kitara 3.3 Harf 4. Puhkpillid: 4.1 Aulas ( Dionüüsuse pill ) 4.2 Topeltaulas 4.3 Paani flööt Rooma impeeriumi ( 146 e. Kr 395 p. Kr.) muusika lähtus väga palju Vana-Kreeka muusikapärandist, ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust küljest. Pillimäng ning laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas
küsimustele, et miks on kitarr kujunenud just selliseks nagu ta on; kui vana ta on; millised olid ta eelkäijad. Referaadis vaatleme kõigepealt kitarri arengut ja seejärel tema tänapäevast kuju. 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke ,,Legend räägib, et kitarr avastati, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid," kirjutas Mätlik Esimesed keelpillid tekkisid, kui kaardus kepi külge kinnitati soolikas, mille vibreerimine pani õhu võnkuma ning seeläbi tekkis heli. Selliste algeliste pillide jälgi näeme Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Aastatuhandete jooksul tegid keelpillid läbi suure arengu. Esimeseks kitarriga sarnanevaks pilliks peetakse ligi 5000 a. e. Kr. Kesk-Aasias kasutusel olnud kitara. Egiptuses ja Mesopotaamias mängiti pilli nimega nefrit. Kreeklastel kutsusid ühte kindlat liiki lüürat kithara'ks
tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on forminks suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati laulude saateks, mängisid peamiselt mehed, millest arenes kitara suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 5-7-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati pikemate poeemide laulmisel ja soolomänguks, mängisid peamiselt mehed. Lüüra oli kergem ja väiksem pill, teme kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või
Vanast maailmast ja antiikkultuuristtuntud näpitavate keelpillide kürval oli kasutusel ka palju poogenpille. Neist enim levinud olid lamedapõhjalise kälakastiga fiidel (viola ja viiuli eelkäija) ning ümarapõhjalise pirnikujulise kõlakastiga rebekk. Vasakult esimene pill on lauto, teine pill fiidel NB! Tekst jätkub järgmisel lehel! Rebekk Harf ja lauto Näppepillidest oli keskajale kõige iseloomulikum harf, mis jõudis Mandri- Euroopasse iirimaalt ja Briti saarelt. 16. Ja 17. sajandil kujunes üheks levinumaks näppepilliks ümarapõhjaline araabia päritolu lauto. Näppides, poognaga keeli tõmmates või ka keeltele lüües mängiti pslateeriumi, mille keeled olid, nagu ka meie kandlel, kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud. See peamiselt keskajal tuntud pill oli klvessiinilaadsete pillide eelkäija
· Värsiread koonduvad salmideks · Iga värss moodustab selgepiirilise mõttega terviku · Kaasaegne keel · Vemmalvärsi või paroodia kuju · Esialgu kandusid edasi suuliselt, hiljem hakkas neid levitama kirjasõna nii käsitsikirjutatud salmikute kui ka trükiste kaudu · Laulundatud stiil kaherealine · Funktsionaalharmoonia ehk saatega laul · Levis üle maa justkui moehaigus Rahvapillid · Valik suur kuid üsna algelised pillid · Valmistati kodusel teel · Ehituselt lihtsad · Jagunevad: 1) Puhkpillid · Torupill (kõige täiuslikum ja laialt levinud) · Parmupill (väike ümmargune raudraampiluga ühes küljes ja õhukese teraskeelega raami keskel) 2) Keelpillid · Kannel (vanasti suures aus) · Viiul (hakkas levima 19. Saj alguses)
f) Helilaadid - muusikas erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktne süsteem, mille konkreetseks avaldumisvormiks on helirida. g) ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants h) pantomiim - on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. j) Pillid - aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. 5. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: a) gregoriuse koraal - keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul b) Ambrosiuse hümnid – värsstekst, vabalt voolav, kaunistustega meloodia c) neumad - kirjutati laulu teksti kohale. Need tähistasid 1–4 noodist koosnevaid 2
Vincenzo Galilei teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. uus monoodiline stiil ühehäälne laulmine akordilise saatega, millest kirjutatakse üles ainult bassiliin (akordilist saadet ja bassiliini mängis basso continuo-pill või sagedamini terve basso continuo grupp: viola da gamba, violone; lauto, teorb, chitarrone, harf jt, samuti klavessiin) uus tekstiedastamisstiil stile recitativo (kõnelev), stile narrativo (jutustav), stile concitato (erutatud), stile rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17
Samaselt truväärilauluga algas 13. sajandi teisel poolel ka minnesingerite luules linnastumineja õukondade asemel hakkasid tooni andma tsunftilaadsed vennaskonnad. Selle hilise ajajärgu suurim laulik oli Heinrich von Meissen (hüüdnimega Frauenlob - daamide ülistaja. (u 1250-1318). Temast ja tema ümber kujunenud Mainzi laulukoolkonnast sai alguse hilisem Saksa linnade käsitöölistest tsunftilaulikute ehk meistersingerite traditsioon. Pillid ja pillimuusika. 8 Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Mõistagi ei tähenda see, et pille ei mängitud: seda tehti rohkesti kõigepealt laulu saateks. Näiteks on kõik säilinud rüütlilaulud kirja pandud vaid ühehäälse meloodiana, samas näitavad keskaegsed pildid selgelt, et musitseeriti koos (improviseeritud) pillisaatega. Veel kuni 16. sajandini on säilinud väga vähe
kogumit korratakse muudetud kujul. *Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast: Alt, mezzosopran, kontraalt, sopran, koloratuursopran Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik
madrigalid üliekspressivseteks, helikeel ja harmoonia väljendusid dissonantsides. Saksamaal oli ilmalik laul kuni 16.saj. alguseni valdavalt ühehäälne. Mitmehäälne polüfoonia oli neljahäälne tenorlaul, kus viis oli ülemises hääles e. tenoris. Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal, mis Inglismaale jõudnuna sai rahvalikuma kuue. Eriti popp oli kauni meloodiaga lautosaatega soololaul e. aaria. 20. Instrumentaalmuusika ,,laulmiseks või mängimiseks" tabulatuurnoodikiri, pillid, instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar Per cantare o sonare ...ehk "laulmiseks või mängimiseks" - kuni 16.saj.-ni ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal. Väga harva kirjutati spetsiaalselt instrumentidele mõeldud muusikat. Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika improvisatsioonilised seaded ehk lauldi ja mängiti samu teoseid. Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga
Saksamaal oli ilmalik laul kuni 16.saj. alguseni valdavalt ühehäälne. Mitmehäälne polüfoonia oli neljahäälne tenorlaul, kus viis oli ülemises hääles e. tenoris. Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal, mis Inglismaale jõudnuna sai rahvalikuma kuue. Eriti popp oli kauni meloodiaga lautosaatega soololaul e. aaria. 20. Instrumentaalmuusika ,,laulmiseks või mängimiseks" tabulatuurnoodikiri, pillid, instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar Per cantare o sonare ...ehk "laulmiseks või mängimiseks" - kuni 16.saj.-ni ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal. Väga harva kirjutati spetsiaalselt instrumentidele mõeldud muusikat. Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika improvisatsioonilised seaded ehk lauldi ja mängiti samu teoseid. Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on
rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid). Rüütli laulikute seas oli nii lihtrahvaid kui ka kõrgema seisuse esindajaid. Pillidest olid untud Lauto, harf, psalteerium( kandla laadne), fiiden ( viiuli eelkäia ) iga sugused flõõdid Renessanss ( 14. 16. saj ) 28.02.07 Renessanss tekkis 13 saj Ferenze linnas ja kandus sesalt õige pea teistesse euroopa maadesse kõigepealt madal maadesse siis prantsusmaale, inglismaal, saksamaale.
kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes. Oratooriumi libreto võib olla nii ladinakeelne(tugev seos traditsioonilise kirikumuusikaga) kui itaaliakeelne (seos ooperiga).Keskseks solistiks on jutustaja-annab edasi põhi süzee, teised solistid kehastavad loo tegelasi ja esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. Kommenteeriva ja sündmustes vahetult osaleva koori tähtsus on (eriti ladinakeelses)palju suurem kui ooperis. Vaimulik kontsert- motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhääle toetajana,sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemel tuli soololaul. Varsti peale 1600 a. esimesed vaimulikud soolokantaadid. Heinrich Schütz(1585-1672) sünd. Tüüringis, kooripoiss, juuratudeng, õppis Veneetsias Gabrielli juures, 55 aastat Dresdeni õuekapelli juht. Schütz toob Põhja -Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendab seda edasi saksa kõnemeloodika alusel
Kontratantsud ja kadrillid hakkasid eesti külas levima 19. sajandil umbes samal ajajärgul, mil kujunesid välja labajalavalss ja teised paaristantsud. Neis tantsudes esinevad kindlas järjekorras liikumisjoonised. Kadrill oli 17.19. sajandil Prantsusmaal üks populaarsemaid tantse. Kadrillile on iseloomulik nelinurkne asetus ja kindel tantsijate arv. Tants koosneb mitmest osast, millest igaühel on oma nimetus ja muusika, iga figuuri esitab ise paar. Tants lõpeb üldise liikumisega. Pillid Rahvapillidel olid (ja on osalt veel tänapäevalgi) erinevad kasutusalad (karjasepillid, jahimeeste peibutuspillid) ning ülesanded (signaalpillid, tantsupillid, laste mänguasjad jms). Muusikas segunesid pragmaatiline (st otseselt kasulik), maagiline (nõiduv) ja esteetiline (ilu pärast) otstarve, kuid sõltuvalt olukorrast võis mõni neist olla esiplaanil. Pillide ja tarbeesemete piirimaile jäävad mitmed pragmaatilise otstarbega instrumendid: käristid,
Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn. Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika-monoodiline lüürika(üks
kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud
(lk. 58-61) Enne 13.saj keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Kuid pille mängiti saateks kaasa pea alati. Kuigi säilinud nootides näeme ainult ühte häält, oli laul valdavalt pillidega saadetud, sageli mängiti laulule lihtsalt viisi kaasa või kaunistati seda, improviseeriti eel- ja järelmängud. Enimkasutatud poogenpillid olid fiidel (lamedapõhjalise kõlakastiga), rebekk (pooliku pirni kujulise kõlakastiga), näppepillidest harf ja lauto (ümarapõhjaline). Keelpill on ka organistrum e. rataslüüra, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas ja psalteerium, mida mängiti näppides, poognaga keeli tõmmates või keeltele lüües. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte ja salmeid. Esimesed teated kirikuorelitest pärinevad 9.saj.-st. Suurte orelite kõrval kasutati ka teisaldatavaid pille, positiive ja ühekäeoreleid ehk portatiive. 19. Mis on estampii? (lk. 58-59)
ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul
elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika)reform, st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist. · Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose ,,Iliases" rääkis kuulsatest lauljatest, kes kandsid eeposeid ette. Kreekas domineeris koorilaul. Erinevad pillid: · KING- löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku
.....................................................................18 KIRJANDUS..............................................................................................................................................19 SISSEJUHATUS Muusikal on pikk ja keeruline ajalugu. Ilmselt oli ta olemas juba enne keelt ja kindlasti enne kirja. Muusika eksisteerib igas kultuuris, minevikus ja olevikus, erinedes suuresti Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 olenevalt ajast ja ka kohast. Muusikat mõjutavad erinevad kultuuriaspektid sotsiaalne ja majanduslik sfäär, kliima, tehnika areng. Erinevates piirkondades on erinev arusaam sellest, kuidas või milliseid tundeid ja ideid ta väljendab, mis situatsioonides muusikat
kaunistusi. Viiulil mängitakse veel sagedasti kriiskavaid glissandosi (pillimängu tehnika, kus keeltel libistatakse sõrmega mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele, üles või alla suunas), et kuulajas tähelepanu äratada ja kõlada huvitavalt. (World Music: the Rough Guide... 1999: 149) Türgi muusikas on pandud eriliselt suurt rõhku improvisatsioonile. Pillidest on enim kasutatud klarnetit või zurnat, vähem tähtis on aga viiul. Samuti antakse löökpillidele tähtsaid soolosid, mil nad mängivad eriti intensiivselt ja tuliselt. (ibid: 149) Peamisteks teemadeks, millest laulavad mustlased nii Türgis kui ka mujal, on armastus, vaesus, joomine ja reetmine. (ibid: 149) Mustlased on emotsionaalne rahvas, kes armastavad, samas ka vihkavad tuliselt. Lisaks on nad tihtipeale keskmisest halvema elujärguga ja seega kannavad oma kurbuse, kuid ka rõõmu muusikasse.
20. saj levis ka mitmehäälsus. Ettekande viis: pilli saatel (kannel, lõõtspill), mehed laulsid Rahvalaulu teemad: uute laulude sisus on kesksel kohal tegevus. Laulu tuli uued teemad nagu tunded, sõda, vangipõlv, poliitika Esitajad: (nii üksi kui ka koos,) eeslaulja kui ka koor, esitajaks mehed Eesti rahvapillid: lauldi ka pilli, nt kandle või lõõtspilli saatel/ keelpillid: kannel, jauram, põispill õhkpillid: vilepill, sokusarv, lõõtspill, torupill, karjapasun ise helisevad pillid: lokulaud, parmupill, käristi, pingipill 7. Esimene Eesti üldlaulupidu - toimumise aasta, mitu päeva, millal midagi ette kanti, laulupeo repertuaar, osavõtjad, dirigendid. Tähtsus Eesti muusikale. Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. a Tartus, kestis 3 päeva (18. - 20. juunil.) Esimene päev: vaimulikud laulud Teine päev: ilmalikud laulud (mõlemal päeval kõlas Vene keisririigi hümn ja saksa autorite laulud + 2 Soome ja 2 Eesti laulu)
annaabi.ee 
