suurem häälikuline sarnasus, seda lähem sugulus. Võrreldakse väga suurt hulka sõnu. keel kieli nyelv (e.k) (soome) (ungari) Keele tekkimine · Võrdlev-ajalooline meetod ei võimalda ajas rohkem kui 8000 aastat tagasi vaadata · Arheoloogia ja geneetika avastused võimaldavad uurida seda, millal keel võis tekkida (järeldused leidude vanuse, inimese anatoomilise iseärasuse järgi geenid, mis on seotud keelevõimega) kuni 50 000 a vanad leiud Inimkeele tekkimisest 2 võistlevat hüpoteesi: polügenees monogenees Hüpoteesid · polügeneesi teooria Homo erectuse ja inimese eellased liikusid üle maakera laiali rohkem kui miljoni aasta eest. Keeled tekkisid hiljem eri paigus üksteisest sõltumatult (põhineb arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoloogia ja kunsti hüppelist arengut 40 000 - 50000 a tagasi. Arvatakse nii sai
4. Mis on keelemärk ja millest see koosneb? Keelemärk-sõna, koosneb tähenudsest ehk tähistatav, sellega seotud signaalid (tähistaja) 5. Mida tähendab, et keelemärgi tähistava ja tähistaja suhe on meelevaldne? Sõna ja ese pole seotud 6. Millised on märkide liigid? Selgita ja too näiteid: ikoon; indeks, sümbol. Ikoon- nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Neid kasutatakse sageli juhtnööride andmiseks või emotioonide väljendamiseks. Ikoon on keelemärk sarnasuse alusel. Nt emoij Indeks- on keelemärk loomuliku seose alusel.näiteks haigutamine kui indeks tähistab igavsut, norskamine magamist, kassi jäljed lumel, et kass oli siin. Kogu maailm on indeksid täis ja nende mõistmise oskus sõltub inimese kogemusest. Sümbol- on keelemärk kokkuleppe alusel.
Soomeugri keelkonda kuulub umbes mast keelkonnast, mida kutsutakse uurali keelkonnaks. 23 keelt (täpset arvu on raske öelda soomlased 5 miljonit ungarlased Uurali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond, millesse kuulub murde ja keele piiride ähmasuse 14 miljonit kuus keelt umbes 26 000 kõnelejaga (joonis 2). Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit
Taimede kasvatamiseks peab looduses seda taime piisavalt palju esinema. Need taimed peavad andma piisavalt palju saaki, et selle kasvatamisega vaeva näha. Viljelusmajandus tekib u 9000 eKr Lähis-Idas viljaka poolkuu alal ning jõuab peagi viljakasvatamise oskus Euroopasse üle Balkani või Kreeka. Euroopas on u 7000 eKr esimesed märgid Euroopas viljakasvatamise kohta. Võtab aega, enne kui viljelusmajandus levib põhja poole. Karjakasvatus u 9000 eKr Anatoolia piirkonnas. Esimesteks loomadeks kitsed või lambad. Lõnga tegemise ja rõivaste valmistamise kohta selged teated veel puuduvad. Veised on olnud ühed olulisemad ohverdamise loomad. Siis võidigi mõni veis kinni püüda juba eelnevalt, et ohvri toomise päeval ei peaks enam metsa minema. Veiste ja sigade kodustamine võib olla mõne võrra keerukam. Siga kui segatoiduline metsloom võis inimeste juurde tulla ka ise. Inimeste
· Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. · Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes. · Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled o Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) o Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) o keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopa) c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) · Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k vanagermaani p, t, k, f, , h · Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Jaava saare kaavi keelest 1836-39 o Keelefilosoofia: · Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. · Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.
keeles pea sama palju, kui soomeugrilisi sõnatüvesid kokku. Läänemeresoome sõnavara ei ole ühist algupära, vaid koosneb mitmest kihist. Ei ole usutav, et need sõnatüved oleksid tekkinud läänemeresoome algkeeles spontaanse sõnaloomingu tulemusena. Osa neist sõnatüvedest kuulub eelmisse, soomeugrilisse sõnavarasse. Nende sõnatüvede vasted kaugemates sugulaskeeltes on kadunud. Teiseks võimaluseks on, et need sõnad on ikkagi laenud mõnest indoeuroopa keelest, aga lingvistidel pole õnnestunud neid laensõnu tuvastada. Kolmandaks võimaluseks on, et pole tegemist uue tüvega, vaid juba olemasoleva tüve niisuguse kujuga, mille seos esialgse tüvega on kaduma läinud. Nagu näitavad teadaolevad faktid, võib sõna esialgne kuju olla põhjalikult ja reeglipäratult muutunud. Neljas võimalus on P. Ariste arvates, et Eesti ala esimesed elanikud ei kõnelenud
Keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna, näiteks hobune, mis lihtsal viisil näitlikustab tähenduse ja heli seost. See sõna koosneb kuuest häälikelemendist(foneemist) :h o b u n e,mis on sõna materiaalseteks ehituskivideks, selle vormiks. Sümbolite põhiline olemasolu ongi ühiskondlik ;nad on osa ulatuslikust süsteemist,kuhu kuulub tuhandeid teisi sümboleid. Keeleline sümbol on kaheplaaniline,ta koosneb vormist ja tähendusest.Sümbol viitab (keegi võib sellega osutada) referendile,kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele,keda skeemil esindab hobuse pilt.Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline.See põhineb vaikival ühiskondlikul kokkuleppel, või tegelikult on selline kokkulepe-üks tuhandete teiste hulgast. Sümboli vormi suhe sõna potensiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke
Keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna, näiteks hobune, mis lihtsal viisil näitlikustab tähenduse ja heli seost. See sõna koosneb kuuest häälikelemendist(foneemist) :h o b u n e,mis on sõna materiaalseteks ehituskivideks, selle vormiks. Sümbolite põhiline olemasolu ongi ühiskondlik ;nad on osa ulatuslikust süsteemist,kuhu kuulub tuhandeid teisi sümboleid. Keeleline sümbol on kaheplaaniline,ta koosneb vormist ja tähendusest.Sümbol viitab (keegi võib sellega osutada) referendile,kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele,keda skeemil esindab hobuse pilt.Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline.See põhineb vaikival ühiskondlikul kokkuleppel, või tegelikult on selline kokkulepe-üks tuhandete teiste hulgast. Sümboli vormi suhe sõna potensiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke
alguse võrdlev-ajalooline meetod. Võrdlev-ajalooline meetod: selle loojateks olid taanlane Rasmus Rask vanapõhja ja vanainglise grammatikas ja sakslased Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhlem von Humboldt saksa keele grammatikas. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Grimmi seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa · indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k · indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. Ablaut vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, ingl sing, sang, sung, a song 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu
ainult häälikumuutuste alusel. Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. „Saksa keele grammatika” (1819).
Keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna, näiteks hobune, mis lihtsal viisil näitlikustab tähenduse ja heli seost. See sõna koosneb kuuest häälikelemendist(foneemist) :h o b u n e,mis on sõna materiaalseteks ehituskivideks, selle vormiks. Sümbolite põhiline olemasolu ongi ühiskondlik ;nad on osa ulatuslikust süsteemist,kuhu kuulub tuhandeid teisi sümboleid. Keeleline sümbol on kaheplaaniline,ta koosneb vormist ja tähendusest.Sümbol viitab (keegi võib sellega osutada) referendile,kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele,keda skeemil esindab hobuse pilt.Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline.See põhineb vaikival ühiskondlikul kokkuleppel, või tegelikult on selline kokkulepe-üks tuhandete teiste hulgast. Sümboli vormi suhe sõna potensiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke
• Roll diskursuses – st keelekasutuses. Nimisõnad on tavaliselt referendid (st viitame nendele), verb on tavaliselt sündmus. 7. Klassifikaatorid sõnaliigina (ja seotud morfeemina). 3 Klassifikaator on sõna või morfeem, mis näitab nimisõnade jagunemist erinevatesse klassidesse. Näiteks suahiili keeles sõna kiswahili klassifikaatoriks on eesliide-ki, mis viitab keelele ja sõna waswahili eesliide –wa viitab inimesele. Lisaks ühilduvad subjekt ja objekt klassifikaatori kaudu. Näiteks vietnami keeles sõna cai klassifikaatoriks elutute objektide kohta. 8. Temaatilised/semantilised rollid. Temaatilised (semantilised) rollid – tegijarollid. Mõnikord nimetatakse ka argumentideks. • Jooksma – AGENT (peab olema keegi, kes jookseb) • Lööma – AGENT, PATSIENT (keegi, kes lööb ja keegi, keda lüüakse)
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkee
olla grammatilised elemendid, nt sõnajärg (see on kõige levinum ja seda uurivad keeleteadlased esimesena), aga ka häälikud. Kasutatakse tüpoloogilist andmebaasi (nt WALS). Genealoogiline liigitus · Rekonstruatsioon algkeele põhisõnavara ja struktuuri väljaselgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. · Keelepuud tehakse keelte sugulus ja põlvnemissuhete alusel; seal on esindatud keelkonna alfkeel tüvena ja sellest arenenud keelerühmad e harud. Nt soomeugri/indoeuroopa · Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Paljude keelte kohta on võimatu tõestada, kust ja kuidas nad pärinevad, kuid sellise jaotamise alus ongi just see, et tõestamine on keeleteaduslike meetoditega võimalik (nt uraali keeled) · Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit samast
Umbes 1% EU inimestest räägin turgikeeli. Lisaks sellele on veel üks ,,müstiline" keelkond baskid. Indoeuroopa rahvaste päritolu teooria · Kurgaanide hüpotees Marija Gimbutas alustab kurgaanidest, mis kuulusid rändkarjakasvatajatele. Umnes 2200 eKr oli ääretult pikk kuiva kliima periood, siis see piirkond ei suutnud neid elanikke ära toita ja siis olevat nad asunud laiali. Tegemist on hüpoteesiga ja kas seda uskuda tasub on ise asi. · Anatoolia hüpotees Colin Renfrew · Balkani hüpotees · Väike-Aasia hüpotees · Lõuna-Kaukaasia hüpotees Soomeugrilaste kujunemine (nn keelepuu teooria järgi) Alates 19ndast sajandist üritati tegeleda keelte ja rahvaste kujunemise probleemidega. Soomeugrirahvad võisid tulla tänapäevastele aladele
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid......................................................................................
Suulisesse keelde kuuluva sümboli vormi materiaalsus suhteline, sest sõna avaldub füüsilises maailmas vaid siis, kui keegi seda kasutab. Sümbolite põhiline olemasolu vorm ongi ühiskondlik; nad on osa ulatuslikust süsteemist, kuhu kuulub tuhandeid teisi sümboleid. Sõnal hobune on piisavalt selge tähendus (,,equus"). Teatud imetajate liik või sellesse liiki kuuluv isend. Keeleline sümbol kaheplaaniline -> koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile, kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele, keda skeemil esindab hobuse pilt. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne e kokkuleppeline. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne e meelevaldne. Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. ,,Equus" võiks eesti keeles sama hästi olla pobune, sobune, habune, uma jne.
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
olemas on. Tänapäeval on pearõhk keelte muutumise ja üksikkeelte ajaloo uurimisel. Sugulaskeelte ajloolise võrdlemise eesmärgiks on selgitada, millised ühisomadused lähtuvad samast algkeelest ja teiselt pool uurida, kuidas ja mis tegurite mõjul tütarkeeled on muutunud. üpris tavalised on mitmesugused reduktiivsed ehk vähendavad muutused. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia 3)keeletüpoloogia: oli algselt (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega
b) kombineerimisreeglid c) asendusreeglid • Iga moodustatav üksus „liigub“ läbi reeglite tähenduselt häälikute suunas. • Algusetapis on semantilis-ontoloogilised kategooriad, mis teisendatakse semantilisteks rollideks (retsipient, patsient, instrument, lähtepunkt agent, eesmärk jne), millele edaspidi saadakse vastavad käänded. • Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv, passiiv, predikatiivlause ja progressiivlause NB! need on tänapäevased terminid, eesti keeles näiteks vastavalt: Kati keedab suppi. Suppi keedetakse (Kati poolt) Kati on supi keetja. Kati on suppi keetmas • Kiparsky ja Itkonen – Pānini grammatika on parim grammatika vähemalt 1980-teni (ühtki keelt polnud nii palju kirjeldatud) • Pānini järgne keeleteadus Indias– Pānini kommenteerimine. • Itkonen: India keeleteadus näitaks nagu, et teaduse progress ei ole paratamatus
Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused- kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes) rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni). Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA!! Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused - erandituse põhimõte põhineb analoogial: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel.
enamajaolt siiski kõnekeelena.Ontogeneetiliselt on selge, et inimene hakkas rääkima enne kui kirjutama.Kõikide keelte konvensatsioon on erinev.Osade keelte sõnade kokku langevus tuleneb sellest et neil on lähisugulus. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2)
· Keelte sugulus- ja põlvnemissuhted. · Keelepuu (metakeelne väljendus) · Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeletaduslike meetoditega võimalik tõestada. · Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeles, mis on pärit samast algkeelest. Võrdlev-ajalooline meetod · Tekkis 19.sajandi alguses, teaduslikuks meetodiks sai 19.sajandi keskel. · Rajajad: Rasmus Rask ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikusedused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele vastavusi. · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: o Laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes ja seeme) · KÕIK LAENUD EI OLE ALGKEELTEST, vrd internet. o Juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad
Miks peaks neid liigitama? Liik kui abivahend keelte kirjeldamisel, keelte paljususega toime tulemisel, keelega seotud nähtuste mõistmisel. VT: Keelepuud Sissejuhatus Üldkeeleteadusse 15.09.10 Võrdlev ajalooline meetod. Tekkis 19.saj alguses, teaduslikuks meetodiks sai 19. Saj. Keskel. Rajajad: Rasmus Rask ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli. Häälikuseadused, otsiti süstemaatilisi erinevusi. Sõna jääb puutumata, kui see on laenatud keelde pärast muutuse toimumist. Nii saab sugulussidemeid järeldada. Sõnade laenamine ühest keelest teise. Kui häälikumuutust pole toimunud, on sõna laenatud keelde pärast muutust: Nt
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt):
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
selgeks teha algkeel. Keelepuud tehakse eesmärgiga leida omavahel suguluses olevad keeled, mis jagatakse keelerühmadesse ehk harudesse. Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille puhul on suguluse tõestamine võimalik. Nii on umbes 160 keelerühma, kuid andmeid tõlgendatakse ümber, mistõttu see ei ole kindel. Genealoogilise liigituse puhul kuuluvad samasse rühma need keeled, mis on pärit samast algkeelest. Indoeuroopa keeled on kõige tuntumad, sest sellest on kõige rohkem andmeid. Milline on üks meetod keelte suguluse uurimisel? Mis seda iseloomustab? Võrdlev-ajaloolise meetodi abil uuritakse keelte sugulust. Rajajateks on Franz Bopp ja Rasmus Rask, kes võrdlesid indoeuroopa keeli. Nad leidsid, et mõne hääliku erinevused on süstemaatilised, kehtivad kindlad häälikuseadused. Rekonstruktsioonide abil otsitakse algkeele kuju. Nimeta erinevaid viise laenamiseks.
zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1)
zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1)
See sai alguse Mauritaaniast ning kulges kuni Punase mereni. Sudaani on jagatud ka Lääne- ja Ida-Sudaaniks Tšaadi järve juures piiri tõmmates. Koloniaalperioodil on olemas Lääne-Sudaan, mis on Prantsuse Sudaan, kuhu alla läheb ka nt Mali, ning Ida-Sudaan, mis on Inglise Sudaan. Sahel on maastikuline piirkond Sahara ja sellest lõunas asuvate savannide vahel – poolkõrb. 2. Aafrika vanad kultuurid Bantud ei ole konkreetselt mingi rahvas, vaid pigem võib rääkida mitmetest bantu keeli rääkivatest rahvastest. Bantu nimetus on kunstlik lingivistide poolt tuletatud – see tähendab rahvaid, kes kuuluvad Nigeri kongo keelte gruppi. Ba- on mitmuse prefiks. bantu tähendab inimest. Nende algne asuala oli Nigeeria ja Kameruni piirialadel. Esimene etapp nende ajaloos kestis 1. sajandini eKr ja tegu oli migratsiooniajaga. Teises etapis 1. saj alguses pKr liiguti läände ja itta, haarati alad India ookeanist, Atlandi ookeani välja. Kolmas migratsiooni etapp jääb 3.-10
selgitada keelte sugulust) -astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled -Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) -Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) -keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopas) c) 19. sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) *Vennad Grimid lõid 1822 häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k ⇒ vanagermaani p, t, k, f, Ө, h *Wilhelm von Himboldt rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keele tüpoloogiale. Liigitas keeled tüpoloogiliselt: isoleeriv, aglutineeriv, flekteeriv, polüsünteetiline *Noorgrammatikud (A.Brungmann ja H.Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid – häälikuseadustes ei ole erandeid, tunnistatakse vaid analoogiat. d) 20. sajandil(strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) *Strukturalism
praegused Taani, Norra ja Rootsi elanikud on goodi (idagermaanlased) hõimude järeltulijad. 8 Nimelt germaanlaste hõimude teed lahknesid ja osa neist (goodid) rändas Põhjamaadesse, võttes kaasa oma usu ja keele. Seal nad segunesid nii geneetiliselt kui keeleliselt kohalikega, kelleks olid soomlased ja saamid ehk laplased. Nõnda kujunesid tänapäeva skandinaavlased ning ajajooksul sai nende keel tuntuks kui norraena mal ehk norra kõne, ja donsk tunga ehk taani keel mis ühtlasi viitab sellele, et taanlastel oli mingil ajaperioodil suurem võim Skandinaavia maades, kui mõnel teisel skandinaavia rahval.9 Siinjuures peaks aga mainima, et ei ole ühtegi arheoloogilist tõendit mis tõestaks, et goodid oleksid algselt elanud Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10
kirjutatakse alati suure algustähega. Kuni 8.sajandini elas saksa keel peamiselt suulisel kujul. Saksa keeles on igal nimisõnal oma artikkel, olgu selleks kas der (meessoost sõnad), die (naissoost sõnad) või das (kesksoost sõnad). Austin (2008) väidab, et saksa keel on Kesk-Euroopa olulisim keel. Peale Saksamaa on saksa keel veel emakeeleks Austrias, Luksemburgis, Liechtensteinis ning Šveitsi ja Belgia aladel. Sajandite jooksul on palju germaani keelte kõnelejad nendest piirkondadest lahkunud. 19.sajandil algatati võitlus Aafrika jagamise pärast, ei kehtestatud üheski Saksamaa koloonias, ei Aafrikas ega Paapuas ja Mikroneesias, saksakeelset haridust enamaks, kui üheks põlvkonnaks. Paljudest sakslastest said kolonistid, et nad muganesid ja kaotasid oma keele. Siiski leidub üle maailma saksakeelseid kogukondi, näiteks USAs Texase osariigis, Tšiilis, Argentiinas, Brasiilias. (Austin, 2008) Tabel 1. Ülem-ja alamsaksa keeles numbrid 1-10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
