Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kautšukipuu ehk kummipuu (presentatsioon)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kumm, kummipuu, kautsuk, kautsukipuu, nooremad, koostisosa, rakendused, jalanõud, kummikindad, isolatsioon, kustutuskumm, amazonasesMATERJALITEHNOLOOGIA EKA 2009 Marita Lumi ehtekunst Kautsuk Objekt: Moosipurgikaane tihend. Tihendit iseloomustab peamiselt vastupidavus mitmesugustele mõjudele, aga ka paksus, värv jms. Peab loomult olema elastne ja kahe klaasi vahel, neid omavahel takistama hõõrdumast. Kuna pole ühtegi märget peal, millega täpselt tegu, siis mõtlen, et millega tegu, kas tegu on tõenäolisemalt naturaalse kautsukiga või tehislikult toodetud materjaliga. Samas oleks soov seda kasutada ehtematerjalina. Mis on oluline:
(EP+klaas-kiud) 1900...2200 II 2100 - - Fenoplast (PF) 950 - - Aminoplast (UF, # 200 - - MF) 1275 35...55 5,2...7 1...1,5 1550 40...90 0,5 - II piki kiudu, - risti kiudu, # - orienteerimata kiuga ELASTOMEERID Kummi - Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Omadused: · Suhteline (pöörduv) deformatsioon kuni 1000%, · tihedus 870-930 kg/m3, · hea elektriisolaator (eritakistus 1012 ... 1015 m). Saamine: Saadakse kautsuki vulkaniseerimisel (protsessi leiutas Charles Goodyear 1839), sõltuvalt lähtekautsuki omadustest saadakse mitmeid eriomadustega kummisorte. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede (tätsaim brasiilia hevea,
Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautsukipuudena ja ilutaimedena
Alkadieenide saamine Alkadieenid kuuluvad loodusliku kautsuki koostisesse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti neid utte- ja krakkgaasides. Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkadieene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni, porgandites leidub karoteeni, mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvainelükopeen
Temperatuuril ca 80°C toimub osaline polümerisatsioon. Pärast seda, kui polümeeri osakaal moodustab 30%, lastakse vedel mass vertikaalse 6-sektsioonilise reaktori (3) ülemisse ossa. Igas sektsioonis on küttesärk (4) ning roostevabast küttespiraal, et hoida hoida temperatuuri vajalikes piirides (lugedes ülalt alla, 100-200°C-ni). Soojuskandjana kasutatakse segu difenüüli ja difenüüloksiidi. 27. Naturaalne kautsuk See on kummipuu ehk kautsukipuu ehk mahl, mida kogutakse puude külge kinnitatud kogumislehtritesse Lateks sisaldab: naturaalkautsukki (NK) kuni 30%, heljumit kuni 60%, valkusid 2-2,7%, vaike 1,7-3,4%, suhkruid 1,5-4,2% ja mineraalaineid 0,2-0,7%. Kogutud laateks filtritakse ning lisatakse säilitusainena ammoniaaki. Naturaalkautsuk eraldatakse laateksist koagulatsiooni teel erinevate hapete ja sooladega. Tänapäeval saadud kautsuk granuleeritakse ning kuivatatakse. Keemiliselt koostiselt on NK 1,4-polüisopreen: [- CH2
138 suuri linnu. 139 Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada 140 vaid Farmerid põletavad vihmametsa mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja 141 haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks 142 riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. 143 Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. 144 Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, 145 suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, 146 maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse 147 varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus 148 kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas 149 Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid 150 inimestele toidu, teine sissetuleku
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult ku
kasvatatakse ka Aafrikas Maniokk e. kassaava · mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge · väga soojanõudlik taim · pärit Lõuna-Ameerikast · suur kasvataja Brasiilia, kuid oluline mugulvili just Aafrikas, kust tuleb üle poole saagist Tööstuslikult kasvatatavad kultuurid · kiukultuurid · õlikultuurid · suhkrukultuurid · mõnukultuurid · looduslik kautsuk Kiukultuurid · samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad Puuvillapõõsas · 20-67 liiki, mis kasvavad lähistroopilistel ja troopilistel aladel · pärit Mehhikost ja Guatemalast · Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, · tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Lina · vanim tuntud kiukultuur · parasvöötmes kiulina, lõuna pool õlilina, mida kasvatatakse isegi rohkem · vajab palju niiskust
ehitusega (C). tekitada väga väikesi monomeeri agregaate (mitselle) PVC puhutakse süsteemist veeauruga valja. Polümeer Lineaarsed polümeerid on: looduslikest tselluloos, suurusega 100-300 nm (0.1 0.3 mkm). Nendes eraldatakse veest ja kuivatatakse. naturaalne kautsuk ning sünteetilistest polüamiidid, mitsellides on algul väga vähe monomeeri. polüolefiinid jt. Lineaarsed polümeerid lahustuvad Monomeeri põhimass on tilkadena suurusega 1500 nm, Lisades 30-80% plastifikaatorit, täiteainet, värvaineid jt. reeglina orgaanilistes lahustites ning kuumutamisel pinnal on mõned üksikud pindaktiivse aine molekulid
kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm Palavusest ja vee ning toidu küllusest tingituna omandavad Amazonase taimed ja loomad tihti hiiglaslikud mõõtmed. Amazonase viktooria lehtede läbimõõt võib olla kuni kaks meetrit. Maailma suurimad närilised on kapibaarad
Sojauba – valgurikas, mõõdukas soojuses, Lanka tähtis loomakasvatusvaestes piirkondades Õlipal Aafrika Kagu-Aasia Lisaks mõned taimed: m (Guinea Arahhis e. maapähkel e. hiina pähkel – Looduslik kautšuk – heevea e. kummipuu. vihmametsad) kaunad mullas, kasvab Aafrikas Toorkummit saab. Pärit Lõuna-Ameerika Kohvip Aafrika Ladina- Õlipalm – 30m puu, tähtis toiduaine- ja vihmametsadest. Kasv Malaisias, uu (Etioopia) Ameerika kosmeetikatööstuses, taimeõlide toodangus Indoneesias, Tais, Hiinas, Indias soja järel 2. kohal. Biodiisel. Datlipalm –
Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc-plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist. Plastmasside omadused: • Kergus • Läbipaistvus • Isolatsioon • Vastupidavus • Keemiliselt vastupidav • Väike soojajuht • Väike elektrijuht Kasutamist mõjutavad: • Vananemine • Roomavus • Tuleohtlikkus • Madal temperatuuri ja ilmastikukindlus
Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc- plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist. Plastmasside omadused: • Kergus • Läbipaistvus • Isolatsioon • Vastupidavus • Keemiliselt vastupidav • Väike soojajuht • Väike elektrijuht Kasutamist mõjutavad: • Vananemine • Roomavus • Tuleohtlikkus
Akaatsia Akaatsia (Acacia) on mitmekesine, väga laia levikuga puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge- ehk ebaakaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. Süstemaatika ja evolutsioon ● Akaatsialiike on praegu teada umbes 1350 ● Osade liikide jaoks on siiski mingil määral kasutusel teine perekonnanimi Racosperma. ● Kaheksakümnendatel lepiti kokku jagunemises kolmeks rühmaks (alamperekonnaks), kuid laialt neid kasutusele ei võetud. ○ Acacia (-alamperek. Acacia) ○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum) ○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki ● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu kuulub Aca
5 Taimestik Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks
Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse ka omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega. Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused,
5 ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSES Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides. Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkeene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga. Näiteks okaspuudevaigust toodetavas tärpentiinis on pineeni, porgandites leidub karoteeni, mis annab porgandile ka iseloomuliku värvuse. Karoteenisarnaseid terpeene nimetatakse karotenoidideks. Nende hulka kuuluvad tomati värvaine lükopeen
Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Farmerid põletavad vihmametsa mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. [32] UV-kiirgus on vihmametsades ja ekvatoriaalsetel aladel tugev ning soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku.
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikum
Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sinep Sinep on pärit Vahemere maadest ning seda on umbes 40 liiki. Musta sinepi seemnete lõhn on väga rikkalik ning kibe, valge sinepi seemned on kollased ja väga suured ning maitse ei ole väga kibe. Sarepta sinepit, tuntud kui lehtsinep, kasutatakse saamoodi kui spinatit. Sinepiseemneid võib kasutada tervelt, jahvatatult, toorelt, röstitult või väga kuumas õlis praetult, kus need avanevad nagu plaksumais. Sinep on tähtis koostisosa paljudes kuumades ja külmades kastmetes. Aniis Pärit on ta Vahemere idakaldalt ja Egiptusest, kus kasvab tänapäevani looduslikuna. Harilik tähtaniis on pärit Hiinast. Euroopasse jõudis ürt 14. sajandil. Esialgu kasutati seda maitsestamisel, keskajal kasutati aniisi ravimite ja armujookide koostisosana. Tänapäeval kasutatakse kokanduses aniisi seemneid kookide, küpsetiste ja maiustuste maitsestamisel. Aniisi lehti kasutatakse nii
paarinädalapärast uuesti. (Calmia) Peale teistkordset õitsemist tuleks põõsas lõigata 5-10cm võrra tagasi. (Hortes) Spiraea x cinerea Tuhkurenelas Liigi tagasilõikamise nõuded Tuhkurenelas talub hästi pügamist. Kevadel on vajalik sanitaarlõikus. Et põõsas oleks tihe, tuleb võrseid kärpida. Hästiharunevatel liikidel on 10-aastasena ~30 võrset, see muudab võra tihedaks ja õitsemine rikkalikumaks. Seepärast lõigatakse vanad võrsed välja ja jäetakse vaid nooremad ja tugevamad. Kui õitsemine on vähene ja lehed pisikesed, siis lõigatakse ,,kännuni" tagasi. Hooldus isekülvil või levimisel Esimesel kasvuaastal annavad tuhkurenelad vaid 1 võrse. Juurestik koosneb vaid ühest juurest, millest lähtub paar kõrvalharu. 2-3 kuud peale tõusmete ilmumist või ka järgmisel aastal on soovitav taimed pikeerida. Seda on parem teha pilves ilmaga või õhtul. Seemikud võetakse üles,
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus loomad peamiselt elavad..........................
Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Anastasia Margarita Kolossova 10HB BRASIILIA METSANDUS, KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Reet Sai, Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo, kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
Neljakümnendate mood oli mõjutatud sõjast. Vaatamata raskest olukorrast toimus siiski mõningast liikumist. Moeajakirjad jätkasid ilmumist propageerides enda eest hoolitsemist, mis omakorda pidi innustama võitlusvaimu. Ülesanne iseenesest polnud kerge, kuna sõjatööstus haaras endale kõik ressursid ja kergetööstuse produktid olid limiteeritud. Kõige kitsam oli jalatsitega: kogu nahk läks sõdurite saabastele. Tsiviili tarbeks jäi vaid vilt, kanepikiud, puu, kumm, sünteetika ja naharäbalad. Piirangud olid seatud ka stiilile, näiteks Ameerika Ühendriikides ei olnud lubatud kontsa kõrgust rohkem kui 2,5cm. Inglismaal seevastu pisut lahedam, võimaldades omada ka 5 cm kontsasid. Soovituslikuks peeti siiski täistallal jalanõusid. Nappides tingimustes toimiv mood leidis lahenduse utilitaarses stiilikoodeksis. Naistel soovitati osta kvaliteetkaupa, sest see kestab kauem kui ühe hooaja. Taaskasutus ja isetegemine olid laialt levinud
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B
Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril, hiljem võib eraldada jämedad varreosad. Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada toitudeks värskelt. Õitsvaid võsusid võib kuivatada ja säilitada kindlalt suletud nõudes. Kasutamine maitsetaimena värsket ürti kasutatakse salatite, kastmete, liha- ja kalatoitude maitsestamiseks. Rasvased toidud seeduvad iisopi toimel kergemini. Ta sobib kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli, on asendamatu koostisosa ürdiliköörides. Ärge unustage iisopit liha marineerimisel ja grillimisel! Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Tugevdab magu, stimuleerib organismi üldist vastupanuvõimet. Muud kasutusalad kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhnapopurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks
ja Itaaliast. Jahedates ja õhurikastes ladudes võivad säilida kuni 3 nädalat, talvel rohkemgi. Pikemal säilitamisel muutuvad mõrkjaks ning kaotavad seemnekesta all oleva värske rohelise värvuse. Süüakse peamiselt röstitult ja soolatult. Kasuatatakse paljudes näksimissegudes mandlite asemel, peenestatult müslides, puuviljasalatites, kookides ja maiustustes. Lihatööstuses on tuntud kui Mortadella-vorsti koostisosa. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:127-128) Kokkuvõte Töö tegemise käigus selgus mitmeid huvitavaid fakte. Näiteks sai selgeks, et puuviljade ja marjade mõistete kasutamine ei ole päris selge. Enamikke nimetatakse puuviljadeks, kuid botaaniliselt on mitmete puhul tegemist marjadega. Sama lugu kehtib pähklite kohta. Osad nn pähklid on hoopis luuviljaliste seeme. Kinnitust sai ka asjaolu, et puuviljade valik on äärmiselt suur kaubanduses ning kui töö
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso
annaabi.ee 
