RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez
KREEKA RAHVUSLIK ÄRKAMINE! Kreeka oli pikalt kuulunud Türgi võimu alla: Mandri-Kreeka elanikud kannatasid kõrgete maksude all ning hiljem Osmanite riigiajal sisuliselt pärisorjuses. 18. sajandil kerkis Kreekas esile laevastikuga jõukaks saanud kaupmeeskond, kes domineerisid Türgi sisekaubanduses, lõid sidemeid Vahemere, Balkani ja Lääne Euroopaga. Kaupmeestelt jõudsid kreeklasteni ka reformatsiooni-ja valgustuse ideed + Prantsuse revolutsiooni ideaalid. 18. sajandi lõpus avaldas Kreeka riigimees Rigas Feraios Viinis: 1. Kreeka iseseisvust käsitlevad dokumendid 2. Rahvushümni 3. Detailse maakaardi Nii andis ta sealsetele mõista, et Kreeka on liikumas iseseisva riigi poole. Kreeka iseseisvussõda(1821-1828): 1814
Kaardiväe poliitilisele osatähtsusele sai saatsulikuks 1825. aasta detsembrimäss. Peale seda võimule saanud Nikolai I hakkas vähendama kaardiväe osa poliitikas. Sõjaväeliste ringkond jäi edasipidi siiski poliitiliselt mõjukaks. Venemaa sotsiaalne struktuur Peeter I reformidega pandi paika sotsiaalne struktuur kus eristusid privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917. aastani. Priviligeeritud seisus - aadel, vaimulikud, kaupmeeskond. Aadel jagunes pärusaadliks ja isikuaadliks. Vene aadelkond kujunes välja 18. saj algul ja oli oma rahvuslikult koosseisult kahepalgeline. Selle põhjuseks oli impeeriumi laienemine ja vallutatud maade eliidi ühinemine Vene 1 aadelkonnaga. Samuti kasvatas aadli arvukust ordenite jagamine, sõjateenistus ning aadlitiitli saamine keisri annetusena. Nende elukorraldus põhines 1785. a aadli armukirjale, mis vabastas aadli
Ooperi idee sündis Firenze Cameratas – vana-kreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis, kus sooviti luua muusikalisi draamasid. Esimesed teada olevad ooperid on Jacopo Peri “Daphne” – 1597 (teos ei ole säilinud) ja “Eurydike” – 1600 19. Esimene avalik ooperiteater. 1637. aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano, kus publikuks oli peamiselt kodanlus ja kaupmeeskond. 20. Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. Sydney Ooperiteater, Viini Riigiooper, Metropolitan Opera New Yorgis, La Scala Milanos, Covent Garden Londonis 21. Claudio Monteverdi tähtsus- esimene suur ooperihelilooja, kelle viievaatuseline ooper „Orpheus“ oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaalaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. 22. Bachiga seotud kohad Eisenach- sünnikoht (21.märtsil 1685)
Seda soodustas ka kohaliku ülikkonna mõjuvõimu tõua ja nende soovimatus alluda Kiievi vürtsile. Kaasnes ristiusustamine ja sulandumine slaavlaste hulka. Vladimiri-Suzdali vürtsiriik oli Vene riikide seas poliitiliselt võimsam ja selle valitsejad hoidsid enda käes suurvürtsi tiitlit. 19.Kuidas valitseti Novgordi? Kogusid kaupu vahetades übruskonna elanikelt metsasaadusi nind müüsid neid. Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek e. Veets, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürtsid, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Vürts ei tohtinud oma kaaskonnaga linnas elada. Ta pidi alluma vürtsi otsustele ja kui ei, saadeti minema ja valiti uus. Novgordi võib vaadelda kui kaubandusliku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17.saj algust Venemaal segaduste perioodiks? 17.sajandil pärast viimase
Seejärel määrati kindlaks rüütliks löömise kuupäev. 5. KOLMANDA SEISUSE KASVATUS 5.1. Linlase kasvatus 13. sajandi keskpaik on Euroopa linnade õitsenguperiood, mil vanad roomlaste linnad muutuvad rahvarohkemateks ja tekib ohtralt uusi linnu valitsejate ja piiskoppide residentside ümber ja kaubateede ristumiskohtadesse. Kujuneb välja linnaõigus, kõige iseseisvamad olidgi vabalinnad, kelle kodanikud asetsesid skaalal kuskil aadliku ja talupoja vahel. Linlaste eliit on kaupmeeskond ja käsitööliskond. 5.1.1. Kaupmehe kasvatus Varasel keskajal ei peetud kaupmeestest eriti lugu neid peeti kasuahneteks, petjateks ja liigkasuvõtjateks, kuid just kaupmeeskond rõhutas ausust, hindas kõrgelt ausõna, arvestas partneritega ja enamuse arvamusega ning kontrollis õiglast kasumite jaotamist. Kaupmehed olid linna majanusliku elu dikteerijad. Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad.
ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637. Aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano (seni olid ooperietendused toimunud aadlipaleedes). Valitud aristokraatide asemel andsid seal publikuna tooni kodanlus ja kaupmeeskond. Kuni 1700. aastani tegutses linnas 16 ooperimaja, kõrgajal koguni seitse teatrit ühel ajal. Varase ooperi peene väljendusega kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või mütoloogilise süzeega ooperis oli hulk tegelasi, aga koori, balletitrupi ning ka orkestri koosseis oli majanduslikel põhjustel väike. Samas kasutati aga suurejoonelisi
See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli võibolla üks Bütsantsi allakõigu peamised põhjuseid. 3. Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Süüria ja Egiptuse jõukad linnad langesid küll araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühhingutesse, s.o
Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus, mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis. Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse. Haute bourgeoisie, kõrgkodanlus, on nagu mingi elav galerii prantsuse hiilguslikust minevikust, riigi ''kes on kes'', de Gaulle nande hulgas. Bonne bourgeoisie on nooremad, energiliselt edasirühkivad kutsealade juhid. Mis puutub väikekodanlusse, petite bourgeoisie, kuhu kuuluvad kaupmeeskond ja sõltumatud peatöövõtjad, siis neid koheldakse halvakspanuga ja osalt seetõttu, et nende hulka võivad imbuda töölised. Prantslased kaitsevad oma perekonda. Nad pööravad tähelepanu oma lastele, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui mõni kilomeeter. Nad peavad kõige üle nõu oma perekonnaliikmetega, alates sellest, kuidas äri laiendada, mida nad sageli ajavad koos, kuni sinnamaani, kuhu talvel suusatama minna.
Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Linnades domineeris saksa kaupmeeskond. Tähelepanuväärselt võib esile tõsta Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamise linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrvalt jäi käsitöö. Meistrite, sellide, õpipoiste suhted olid täpselt paika pandud. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi
Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Linnades domineeris saksa kaupmeeskond. Tähelepanuväärselt võib esile tõsta Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamise linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrvalt jäi käsitöö. Meistrite, sellide, õpipoiste suhted olid täpselt paika pandud. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi
KÄSITÖÖ 6 Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning orbudele. Selle valdkonna ühendused jagunesid: esmatarbekaubad (n rätsepad, maalrid, tislerid) ja suurkaubandus (kaupmeeskond) (n lihunikud, voorimehed, soolatõukajad). Otsi erinevate käsitööliste pilte – 10 . Kirjuta alla, mis käsitöölisega on tegemist. Sepad Parkal riide värvimine Pagarid Pottsepp Juuksur VAIMUELU (vt Õp ptk 12) I Vana-Liivimaa kiriklik korraldus PAAVST PEAPIISKOPID (Riia ja Lundi) PIISKOPID (Riia, Tallinna, Tartu, Saare-Lääne, Aizpute) - oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim juht
tegutsema alates 1523. aastast. Kihutustöö kulmineerus pildirüüstetega 1524. aasta sügisel Tallinnas ja eriti ägedalt 1525. aasta algul Tartus, kus rüüstati lisaks kogudusekirikutele ja kloostritele ka toomhärrade elamuid. Pildirüüstet ei saa pidada tõsisemaks usutunnete väljenduseks, vaid pigem kihutustööst ajendatud väljaelamiseks, milles osales lihtrahvas ja keevaliselt meelestatud noorem kaupmeeskond (Mustpead olid nii Riias, Tartus kui ka Tallinnas agarad reformatsiooni pooldajad, osaledes vähemalt Riias ja Tartus ka otseselt pildirüüstes). Ideoloogiline pind reformatsiooniks oli Liivimaal äärmiselt nõrk ning peamised põhjused kirikuelu muutmiseks majanduslikku laadi. Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja
rahvusvaheline kokkulepe. Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mida rahvusvahelises suhtluses arvestatakse. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks. Keskaegses Euroopas valitses rahvusvahelises suhetes suur segadus. 1095. aastal kehtestas katoliku kirik Jumala vaherahu (sõdimiskeeld kirikupühadel ja teatud nädalapäevadel, keelatud oli vägivald kloostrites, kirikutes jne.). Ristisõdade järel elavnes kõigepealt Vahemere-äärne kaubandus, mistõttu kaupmeeskond määras ametisse konsulaaresindajad. Põhja-Euroopas oli rahvusvaheliste suhete arendamisel oluline roll Hansa Liidul. Uusajal tekkis Euroopas palju ühtseid riike, riikide ja inimeste läbikäimine elavnes veelgi ning seetõttu sündis vajadus üldkehtivate riikidevaheliste õigusnormide järele. Osalt Rooma ajast pärinevate, osalt ka uutest normidest ja tavadest arenes välja nn. rahvusvaheline õigus ja tekkisid välissuhtluse keskasutused ja alalised välisesindused
Kihelkondade piirid ei ole teada, nimeliset teatakse neid, mis on nimetatud Hendriku Liivimaa Kroonikas. Elatusalad Põhiline osa elanikkonnas elas põllumajandusest. Valitses naturaalmajandus, kaubanduses domineeris vahetuskaubandus (raud, sool, karusnahad, relvad, ehted). Otsustades importkaupadest leiumaterjali rohkuse järgi pidi toimuma ka eksport, peamine ekspordiartikkel ilmselt vili, mida viidi ida suunas. Transiitkaubandus, välja kujunes teedevõrk. Arvatavasti oli kujunenud kaupmeeskond, eriti oluline kauplemine ülerahvastatud ja mereteede ääres asuval Saaremaal. MUINASAEG Meresõit oluline röövretkede tõttu, millega oli võimalik varuda suuri varandusi. Käsitöös toimub spetsialiseerumine eelkõige sepetöö osas. Rauatööstuse keskus oli Saaremaal Tuiu piirkonnas. Seal toodedi 11-14 sajandil umbes 1000 tonni rauda. Matused Matusekombestik mitmekesistub Kalmed 1/3 matuseid varasematesse kivikalmetesse. Uued kalmed enamasti Lääne- ja
(semstvod). võõrandunud intellektuaalidele oli keelatud poliitiline eneseväljendus, neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse, osa neist liitus terroristlike gruppidega (väikesed kuid nurjasid mõnedki reformialgatused, 1881 tapsid pärisorjuse kaotanud Aleksander II- see pani piiri poliitilistele reformidele) Venemaa sotsiaalne struktuur: 1) Priviligeeritud seisused- aadel (pärusaadel, isikuaadel), vaimulikud, kaupmeeskond aadelkond mitmepalgeline, tagamaaks impeeriumi pidev laienemine ja liidendatud piirkondade eliidi Vene aadelkonnaga ühinemine Aadli arvukust kasvatas ordenite jagamine, aadlitiitli saamine keisri annetusena Aadli elukorraldus tugines 1785. aasta aadli armukirjale- vabastas aadli kohustusikust teenistusest, kehalisest karistusest ja maksudest, võis omada maad ja talupoegi (isikuaadel ei saanud järglastele neid privileege pärandada) (ka vaimulikud
Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus, mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis. Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse. Haute bourgeoisie, kõrgkodanlus, on nagu mingi elav galerii prantsuse hiilguslikust minevikust, riigi ''kes on kes'', de Gaulle nande hulgas. Bonne bourgeoisie on nooremad, energiliselt edasirühkivad kutsealade juhid. Mis puutub väikekodanlusse, petite bourgeoisie, kuhu kuuluvad kaupmeeskond ja sõltumatud peatöövõtjad, siis neid koheldakse halvakspanuga ja osalt seetõttu, et nende hulka võivad imbuda töölised. Prantslased kaitsevad oma perekonda. Nad pööravad tähelepanu oma lastele, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui mõni kilomeeter. Nad peavad kõige üle nõu oma perekonnaliikmetega, alates sellest, kuidas äri laiendada, mida nad sageli ajavad koos, kuni sinnamaani, kuhu talvel suusatama minna
Kukutati Monarh. Vabariigi loomine: Kui kuningas oli kukutatud oli konstitutsioonilise monarhia ajajärk lõppenud ja oli vaja koostada uus põhiseadus. 2. Venemaa sotsiaalne struktuur ja etikett 19. sajandil Sotsiaalne struktuur: Peeter I reformid panid paika Venemaa sotsiaalse struktuuri, mis püsisid kuni 1917.aastani. Selles eristusid selgesti privilegeeritud ja maksustatud seisused. Privilegeeritud seisuste hulka kuulusid aadel, vaimulikud ja kaupmeeskond- nad olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustustest ja kehalisest karistusest. Maksustatud elanikkonna moodustasid talupojad, linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Sotsiaalne etikett: Fikseeris sotsiaalsed suhted mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustega. See süsteem võimaldas kindlaks määrata inimese positsiooni ühiskonnas. Pilet nr 10 1. Napoleoni sõjad ja selle tagajärjed
Teiseks tähtsamaks läände veetavaks kaubaks oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt. Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep. Nende peamine väljaveosadam oli Narva. Siseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust veeti soola edasi Venemaale ja SoOme. Linnade majanduselus oli tähtis koht oma kindlale alale spetsialiseerunus poodnikel. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Kõigis linnades, v.a Narvas, domineeris saksakeelne kaupmeeskond. Eestlasi tähtsateks kaupmeesteks ei tõusnud. Oluline on Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus: Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi käsitööndus. Tsunftikord muutus senisest rangemaks. 1675 kaotati Tallinnas seni paljusid eestlasi hõlmanud Oleviste gild. Saksa meistrid keeldusid neid Kanuti gildi vastu võtmast ning suur osa endisi tsunftiliikmeid arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi..
mastipuid, planke, laudu ja muudki laevaehituseks vajalikku. Sisseveost oli tähtsaim sool. Seda veeti edasi nii Venemaale kui Soome. Seda saadi vilja vastu vahetades. Jätkus ka alkoholi, vürtside ja luksuskaupade sissevedu. Uuteks sisseveo kaupadeks oli tubakas, kirjutuspaber ja mitmed puuviljad. Laiem ostjaskond oli talurahvakaupmehed, kes müüsid talurahvale lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saades põllumajandussaadusi. Kõigis linnades v.a. Narva, domineeris saksa kaupmeeskond. Eestlase tõusmine kaupmeheks oli erakordne juhus. Üheks selliseks näiteks oli Tartus Pulli Hans, kes arvati linnakodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus: Linnaelanike oluliseks tegevuseks kaubanduse kõrval oli käsitöö. Korraldatud olid täpselt õpipoiste, sellide ja meistrite suhted. Tsunftikordki muutus rangemaks. Tekkisid ka mitmed uued tsunftid. Uue tsunfti moodustamisel sai oluliseks kolme vastava eriala meistri olemasolu.
Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 16601697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G.Forselius-õpetas välja koolmeistreid; 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks ja ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius; Forselius koostas eestikeelse aabitsa ja tema järgi on tulnud foneetiline kirjaviis (kirjutad nii nagu kuuled). Ignatsi Jaak(Kambja kihelkonnast pärinev) ja Pakri Hansu Jüri Forseliuse kaks parimaid õpilasi; koos tõestasid nad
Mägilaste võitlust juhtis 1834.-1859.a. silmapaistev riigi- ja sõjamees ning usujuht Samil. Kogu Vene impeeriumi kujunemine tugines paljuski regulaararmeele, mille rajamisele oli aluse pannud Peeter I. Sõjaväelisi põhimõtteid rakendati Vene riigis paljudel elualadel. 21 Peeter I pani paika ka Venemaa sotsiaalse struktuuri, mis püsis vähemate muudatustega kuni 1917.aastani. Priviligeeritud seisused Venemaal olid aadel, vaimulikkond ja kaupmeeskond, kes olid vabastatud maksudest, ihunuhtlusest ja nekrutikohustusest. Keiser Aleksander II aega (1855-1881) on nimetatud suurte reformide ajastuks. Olulisem oli 1861.a. Venemaa kubermangude talupoegade vabastamine pärisorjusest (Balti kubermangude talupojad oli Aleksander I vabastanud juba 1816.-1819.a.). Reformide tulemusena vähenesid seisuslikud vahed, elavnesid majandus ja kultuurielu, toimus ühiskonna vaimne vabanemine; reformid olid katseks kujundada
Üldist arengut silmas pidades, läheb vabade maaharijate seisuse areng üsna aeglaselt ja vaevarikkalt. III LOENG // 27.10.2008 Priviligeeritud ja mittepriviligeeritud seisused. Priviligeeritud seisused ehk maksuvabad seisused, kelle hulka kuulus eelkõige aadliseisus, aga kindlasti ka vaimulikkond. Otsapidi kuulus sellesse kihistusse ka linnaseisus kaupmeeskond. Priviligeeritud seisuse kohustus riigi ees oli riigi teenimine, mis toimus eelkõige kahte erinevat viisi sõjaväeteenistus ja tsiviilteenistuse kaudu. Mittepriviligeeritud seisused ehk maksualused seisused, kuhu kuulus eelkõige talupoegkond, kuid kuhu kuulus ka suurem osa linnaseisusest. Nende esmane ülesanne riigi ees oli maksude maksmine. Nende põhimõtete paikapanemine ulatub Peeter I aega. Neli seisust ei katnud tervikuna kogu ühiskonda
Kiievi vürstid jagasid surres oma maavaldused poegade vahel, siis tekitas see kodusõdasid. See viis killunemisele. Varsti oli vürst vaid valitsejanimetus, tegelikult kuulus võim osastisvürstidele. Vene tuumikala kujunes põhja, kus oli kaks tähtsamat võimukeskust : Vladimir-Suzdalimaa vürstiriik ja Novgorod. Vürsti peamise sõjalise ja kohustusliku võimu tagaja oli druziina. Novgorod oli ammune slaavlaste ja varjaagide tugipunkt, seal tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Vürst valiti ainult sõjamehe valitsemiseks. Võiti minema ajada, oli nagu kaubanduslik vabariik. Riigivõim kõrgkeskajal. Saksamaa Kõrgkeskajal oli Euroopa areng kiire. Uuendused põllumajanduses. Rahvastiku kiire kasv. Linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kujunes lõplikult välja feodaalkord. Mitmel pool tekkis tugev kuningavõim. Ristiusk ka Skandinaaviamaades.
Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsu- oskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Kodud olid keskajal üldiselt kõledad, pimedad ja külmad. Mööblit oli suhteliselt vähe. 6.4 Linlane Linnaelanikkonna eliit oli kaupmeeskond ja käsitööliskond. Kaupmehed hindasid eelkõige kaupmehe au, ausust ja sõnapidamist. Käsitöölised olid koondunud ametiühendustesse- tsunfidesse. Tsunfid jälgisid turu nõudmist ja reguleerisid tootmist. Käsitöölistel rõhutati töö kõrget kvaliteeti. Keskaja inimene elas tänaval tunduvalt suurema osa ajast kui meie nüüdisajal. Ruumid olid kitsad, pimedad ja vähesisustatud, kunstlik valgustus oli kallis.
Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsu- oskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Kodud olid keskajal üldiselt kõledad, pimedad ja külmad. Mööblit oli suhteliselt vähe. 6.4 Linlane Linnaelanikkonna eliit oli kaupmeeskond ja käsitööliskond. Kaupmehed hindasid eelkõige kaupmehe au, ausust ja sõnapidamist. Käsitöölised olid koondunud ametiühendustesse- tsunfidesse. Tsunfid jälgisid turu nõudmist ja reguleerisid tootmist. Käsitöölistel rõhutati töö kõrget kvaliteeti. Keskaja inimene elas tänaval tunduvalt suurema osa ajast kui meie nüüdisajal. Ruumid olid kitsad, pimedad ja vähesisustatud, kunstlik valgustus oli kallis.
ühiskonna gruppi: 1) Ligi 10 000 inimest kuulus peerkonda (kõrgaristokraatia, vaimulikkond) – 160 kõrgaadliku peret (sissetulek 1300-1800 naela pere kohta aastas), 26 kõrgvaimuliku 30 peret. 2) aadlikud (madalamad) – 20 000 inimest (800-1650). 3) 3 grupp gentry (ilma aadlitiitlita suurmaavaldajad) ja kõrgemad ametnikud – 200 000 inimest koos oma perekondadega. 4) kaupmeeskond (suuremad sise – ja väliskaubanduse kaupmehed) – 64 000. Sissetulek 200-400 naela aastas. 5) alumise otsa ülemkiht. 45-60 naela. 6) maaga talupojad. 0.9 mln inimest. Aastane sissetulek 44-64 naela vahel. 7) käsitöölised, sõjaväelased, meremehed – 460 000 inimest. 40-80 naela. Ilma kindla sissetulekuta ja elukohta inimesed moodustasid 8 grupi.
sinna jääb ka nende riikide hiilgeaeg (Assüüria u 9.-7. sajand eKr, Uus-Babüloonia 6. sajandil eKr). Suurriigid domineerivad, kuid Mesopotaamia on linnatsivilisatsiooni areaal. Linn oli ikka tsivilisatsiooni kese. Linnad aga toimisid jätkuvalt omavalitsuslike üksustena (tegelikult linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust. Nende vahel käis kirjavahetus. Mees realiseeris kauba ja hankis tooraine, mille toimetas Assurisse). Templimajapidamised säilised ning olid kuninga kontrolli all. Kuningad lasid templitel toimida kui suurmajapidamistel. Tempel ja tsikuraat olid kõrvuti
XI. Saj. Ta suurendas riigia alasid Balti merest Musta mereni. 1030 vallutati Tarbatu linnus ja ehitati sinna oma kindlus. Ta laiendas diplomaatilisi sidemeid kaalutletud abielude kaudu. ,,Vene õigus'' seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. Xi sajandi kekspaigas oli Vene riik feodaalselt killustatud. Kirde Venemaal tekkis kaks oluslist võimukeskust Vladimir Suzdali vürstiriik (moskva) ja Novgorod. Novgorod omamoodi kaubanduslik vabariik: veetse, kaupmeeskond, vürst. Hansaliit. 13. Sajandil jõudsid Venemaale mongolid tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks. 18. Kõrgkeskaeg 11 13 sajand Euroopas algas kiire arengu periood. Selle põhjused olid: 1) suhteliselt soodne kliima 2) Feodaalne killustatus hakkas asenduma tsentlariseeritud riikidega 3) Viikingid võtsid vastu ristiusu ja seega röövretked vähenesid. Kõrgkeskaega iseloomustasid: 1) Konfliktid kiriku ja valitsejate vahel 2) Konflikt
Ojamaa saarelt sai alguse Hansa Liit, kaupmeeste juhitud organisatsioon. Tradistsiooniline vaade, et Hansa Liit oli puhtalt sakslase asi (Kattwger). Läänemere äärde linnad, kaupmehed paiksemaks. 1201 Riia rajamine. Kauplemise olemus ja Hansa Liidu olemus muutusid. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Linnad kasvasid Hansasse sisse, liikmeseuse küsimust üles ei kerkinud. Hiljem hakkas Visby asemel juhtrolli mängima Lüübek. Liitu hoidid koos ühine kaupmeeskond, kaubanduslikud huvid. Kaupmehed moodustasid ariühinguid konkreetsete tehingute jaoks, asuti elama eri linnadesse. Vennad kaupmehed eri linnades = isiklik side. Ärikeeleks kesk alamsaksa keel st kaupmehi ühendas üks keel. Hansa hankis enesele privileege, mille abil toimus vahetus Inglismaal, Skandinaavias. 14. sajandil (1370) võitis Hansa Liit Taani kuningat. Oldi sõjaliselt kaitstud 14. sajandini. Täpselt ei teata, mis oli Hansa linn, mis mitte. 15. - 16
Venestamine oli tsaarivalitsuse üks olulisemaid sisepoliitilisi doktriine ulatuslikult rakendati seda äärealadel Aleksander III valitsemisajal. Impeerium oli tekkinud tänu Peeter I loodud regulaararmeele sõjavägi oli ühiskonna mudel. Sõjavägi viis ellu vallutuspoliitikat ja kaitses sisepoliitilist korda suur roll poliitikas oli kaardiväel. Peeter I reformid panid paika ka VM sotsiaalse struktuuri. Priviligeeritud seisused olid aadel, vaimulikud ja kaupmeeskond. Aadlik võis omada maad ja talupoegi vaimulikud ja kaupmehed olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond oli talupojad,linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Eratalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861 mõisnikust täielikult sõltuvad riigitalupojad olid ametlikult vabad põlluharijad. Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias.
ka väljaveetav kanep, kahe viimase peamine väljaveosadam oli Narva; sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks oli endiselt Tallinn linnade majanduselus oli tähtis koht oma kindlale alale spetsialiseerunud poodnikel, kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel, kes müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllumajandussaaduste vastu kõigis linnades, peale paljurahvuselise Narva, domineeris saksa kaupmeeskond 3.2. Kirik ja kultuur Liivi sõja järel 17. sajandil Luteri kirik Eestis: luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis PõhjaEestis 1561. a ja LõunaEestis 1625. a Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta; ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad
o Vene väljaveetav kaup Narva kaudu oli : lina, kanep, tõrv, laud, karusnahad. o Suur osa eksporditavast ja imporditavast kaubast moodustas sool. Lisaks ka metallid, luksusesemed ja alkohol, vürtsid. o Kõige levinum ostjaskod oli talurahvakaupmeestel- müüsid lihtsamaid tarbekaupu ning vahetasid põllumajandussaaduste vastu. o Domineeris saksa kaupmeeskond. KÄSITÖÖNDUS o Tsunftikord muutus senisest rangemaks- töötamise luba anti ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölastele. Uue tsufnti moodustamiseks oli tarvis vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. o 1675a kaotati Tallinnas seni paljusid eestlastest käsitöölisi hõlmanud Oleviste gild. o Manifaktuurid- tolle aja mõisates suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Telliselöövi ja lubajaahjud
saj lõpus linna juhtkonnas veel silmapaistev roll. Ministeriaalid kui maahärra ametnikud võisid olla seotud nii rüütelkonnaga kui ka linna juhtimise kaudu ka linna kaupmeeskonnaga - kaupmehi ja rüütleid vastanduda ei saa. Kaupmeeste huvi oli Vene kaubanduse keskused, Saksa sidemed olid olemas juba nende keskustega enne ristisõdade algust. Väidetavalt paganlik maa Läänemere ja Venemaa vahel polnud takistuseks kaubavahetuse toimimiseks, samas kaupmeeskond profiteeris sellest, et sõdade tulemusena tekkisid Liivimaal linnad. Kaupmeeskonnale ei võõras ka misjoni ideoloogia, ka nemad olid huvitatud hingeõnnistusest. Liivimaast on 13. sajandil saanud ka relvastamata palverännakute sihtpunkt. Oli tavaks, et palverändurid hankisid endale sihtpunktis märgi selle kohta, et nad on palverännul käinud, Liivimaa oli palverännaku siht ka nendele, kes otseselt palverännakule ei suundunud. Ristisõdijate
Toompraost - Tegeles piiskopkonnas majandusküsimustega. Preester - Pidasid jutlusi kirikutes ja viisid läbi kiriklike rituaale. Vikaarid - Lihtvaimulikud. Aadel- Puudus kõrg- ja alamaadel. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval (nõupidajad, kuid samas, et maahärra ei läheks vastuollu oma vasallidega). Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine (Pärimisõigus). Kaupmeeskond- Suurkaupmehed tegelesid rahvusvahelise ekspordiga, sest neil olid laialdased sidemed välismaal. Väikekaupmehed tegelesid turgudel, et tagada kohalikule elanikkonnale kaubad. Kaupmehed koondusid gildidesse, mis pakkusid oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Linnakäsitöölised- Käsitöölised koondusid tsunfti ehk kutseühing, mis reguleeris
sademetel põllumajandus. Pidevalt konkureerisid, üritasid üksteist allutada omaele. Aeg-ajalt kordamöda nad isegi õnnestusid selles. Üldjuhul siiski eksisteerisid paralleelselt. 2 at esimesel poolel: Assüüria- algselt Assüri linnriik. Selgelt tõusis esile kaubandusliku linnriiigina. Asus Tigrise keskkjooksul, see soodustas seda, sest asus kaubateel (kivid ja metall põhja poolt mesopotaamiasse). Samuti ka ida-lääne suunaline kaubatee. Siin kujunes rikas kaupmeeskond, see mängis osa ka linna sisekorralduses. Linna asju korraldas nõukogu e alum (linna esinduskogu), mis koosnes ilmselt kaubanduslikust aristokraadist, nemad otsustasid linna asju. Linnal oi ka kuningas, kuid tal oli pigem tseremoniaalne koht linnas. Assüüria kaupmeestel kujunes oma kaubanduskoloonia tänapäeva Türgi alal Kaneshi linn. Kaneshis valitses kohalik kuningas, kuid oli Assüüüria kaupmeestega tihedalt läbikäiv. Assüüria kaupmeeste jaoks oli tegu tähtsa varumispunktiga
Ka Taanis ei oldud unustatud seda, et need alad olid kunagi kuulunud nende koosseisu. Nende alade loovutamine oli nende arvates suur viga. Käib kahe partei vaheline võitlus. Oluliine antud hetkel on see et Fürstenberg on taanimeelne Tartus peetakse Maapäev, ksu erinevad huvipooled on kohal ja avaldavad oma arvamus. Selgub , miks just Taani poolt ollakse. Üks asi see, et Taani ei ole meie otsene naaber ning pole ka otsene naaber Venemaaga. Poola ja Rootsi seda olid. Kaupmeeskond nõudis, et Taani väinad oleksid neile läbitavad. Rootsi langes ära ka sp , et ta oli alle ssõlminud Venemaaga rahul. Cristoph von Münchaugenon Taanimeelne. Juunis 58 Maapäev tegi hoida otsuse hoida taani poole ja otsustas alustada diplomaatilisi kõnelusi. I jõulise sammu taani suunas astub Herman II , 5 juulil teatab, et tema on otsustanud kutsuda oma kodjuutoriks Taani kuninga Kristjan III poja, hertsog Magnuse
annaabi.ee 
