Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaupade ringlus logistilises protsessis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaubad, märgistus, pakendit, ringlus, transpordipakend, pakendid, kaubaaluste, terved, purunenud, toimuks, külmaahela, tagastamine, uksi, selliselt, kaubavood, paigutamine, kodeeritakse, grupipakend, veofirmad, raudtee, ekspedeerimis, raido, helen, bork, vastuvõttu, laod, alustele, ohutud, samasse, toidukaubad, puhastada, külmutatud, ettepooleKaupade käitlemine kaupluses 1. .Kaupade sisseostu kavandamine ja kaubatellimuste esitamine .Kaupade transport .Kaupade vastuvõtt .Kaupade hoiustamine .Kaupade müügiks ettevalmistamine .Kaupade väljapanek .Kaupade müük .Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks 3. Saabuvad kaubad peavad vastama antud kaubagrupile omastele kvaliteedinõuetele. Kauba kvaliteedilisel vastuvõtul tuleb: - kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele; - kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust; - kontrollida, et kaubad ja pakendid on terved ning riknemistunnusteta; - kaup ei ole purunenud või muutunud müügikõlbmatuks; - kiirestiriknevad kaubad tuleb kontrollida ja paigutada võimalikult kiiresti sobivasse lattu, et
Grupipakendite näiteks on mitmesugused eripakkumiste pakendid (500 g pakk kohvi ja tass kingituseks). Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi kohaselt. Vastava grupipakendi võib koostada kauplus, kes kasutab markeerimiseks kauplusesisest standardit. Oluline on seejuures jälgida, et grupipakendis sisalduvate tarbijapakendite markeeringud ei hakkaks kaupluses segama grupipakendi vöötkoodi lugemist. Hulgipakend Hulgipakend kujutab endast suuremat pakendit, millesse on koondatud ühesugused tarbijapakendid (näit.10 pakki 500g kohvipakke). Hulgipakendite tähistamiseks kasutatakse EAN 13 või EAN-128 standardit. Soovitatakse kanda pakendile selgelt, mitu tarbijapakendit antud hulgipakend sisaldab (kogus x tarbijapakendi tunnus). Transpordipakend Transpordipakend sisaldab enamasti enamasti mitmeid ühesuguseid ja/või erinevaid hulgipakendeid. Selline transpordipakend valmistatakse saatmiseks kindlale tellijale.
ja aroomid. Paljudel juhtudel on võimalik parandada toote kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu sobiva pakendimaterjali, pakendi konstruktsiooni ja pakkimismooduse kasutamisega. Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus- ja transpordikulusid, kehtib reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja mida suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremini ( kallimat) pakendit vajatakse. Mida suurem on kaitstus, seda madalam on riknemine, transpordi- ja laomajanduse kulud, suuremad aga pakendamiskulud. Vigastusi on võimalik vähendada kaupade hoolika käsitsemisega. Selleks, et saavutada sama efekti pakendi täiustamisega, on vaja teha mitu korda suuremaid kulutusi. 5 Kauba ja töötajate kaitse näitajaid arvestatakse pakendi füüsiliste mõõtmete kavandamisel.
poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 13. Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi. Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel. Pakendi iseloom ja eripära: peenkauba laod, alusekauba laod, plaatkauba laod, kangkauba laod, rullkauba laod, nõukauba laod. 14. Ladude tüübid. Ladude jaotus temperatuuritingimuste, ladustamise
...........8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Iseseisva töö eesmärgiks on uurida, mis on pakend, millised on pakendi liigid jae- ja hulgikaubanduses ja pakendid logistika valdkonnas. Kuidas käib pakendite ringlus ning, mismoodi on pakendit seotud logistilise ahelaga. 3 MIS ON PAKEND Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel, toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla
mittenõuetekohane, siis kaupa vastu ei võeta. Kõrvalekalded, märkused ning ladustamisettevõtte poolt rakendatud korrektiivmeetmed registreeritakse vastutava isiku poolt. Töötaja ja käitlemine Igal töötajal, kes tegeleb füüsiliselt kauba käitlemisega, peab olema kehtiv pildiga tervisetõend tööle asumisel ja kogu ettevõttes töötamise ajal. Hoiustamine Kauba efektiivseks hoiustamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt kaupade siirdamise teekonnad on minimaalsed (reservkohad paiknevad aktiivkohtade läheduses) kaupade hoiustamise laod oleksid kuivad, kondenseeruva niiskuseta,hooldatud,puhtad ja vastaksid konkreetsete kaupade hoiustamise nõuetele; Kaupade hoiustamisel tuleb jälgida, et:
on alust kahtlustada, et kaup on mittenõuetekohane, siis kaupa vastu ei võeta. Kõrvalekalded, märkused ning ladustamisettevõtte poolt rakendatud korrektiivmeetmed registreeritakse vastutava isiku poolt. Töötaja ja käitlemine Igal töötajal, kes tegeleb füüsiliselt kauba käitlemisega, peab olema kehtiv pildiga tervisetõend tööle asumisel ja kogu ettevõttes töötamise ajal. Hoiustamine Kauba efektiivseks hoiustamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt kaupade siirdamise teekonnad on minimaalsed (reservkohad paiknevad aktiivkohtade läheduses) kaupade hoiustamise laod oleksid kuivad, kondenseeruva niiskuseta,hooldatud,puhtad ja vastaksid konkreetsete kaupade hoiustamise nõuetele; Kaupade hoiustamisel tuleb jälgida, et:
) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt
Andmesisestus puudub Vähem vigu Hinnakirjade uuendus Tellimuste ja saatelehtede automaatne võrdlus 31. KAUPADE VASTUVÕTUGA SEOTUD TEGEVUSED Saabuvate kaupade mahalaadimine ja saatedokumentidele vastavuse kontroll Pakendite avamine ja koguseline vastuvõtt Kaupade kvaliteediline vastuvõtt 32. KAUPADE MÜÜGIKS ETTEVALMISTAMISE PÕHITEGEVUSED - hulgitaarast vabastamine - sorteerimine, puhastamine - kvaliteedi kontrollimine - kauplusele kuuluvasse taarasse paigutamine - hinnalipikutega varustamine 33. KUI TIHTI TULEB JÄÄTMED KÄITLEMISRUUMIDEST EEMALDADA? Jäätmeid ei tohi käitlemisruumidesse koguda rohkem, kui see on töö nõuetekohase tegemise ajal vältimatu. Jäätmed eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus. Jäätmeid tuleb hoida suletavates mahutites või nõudes, mis peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras ning vajaduse korral kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. 34
hinnaga toodetele aeglu Ladustamine ja kauba käsitlemine Eesmärk on: sisenevate kaubavoogude käsitlemine kaupade hoiustamiseks ja või väljastamiseks, millega kaasneb kaupade sorteerimine ja lühiajaline hoidmine. Laoruumide planeerimine Sõltub: ladustatava kauba mahust, kaupadele esitatavatest nõuetest( temp. Niiskus, valgus, kahjurite kindlus). Kaupade välise kuju järgi jaotatakse: o Tükikaubad (karbid, kastid) o Aluse kaubad o Lattkaubad (pikkus on suurem kui läbimõõt, nt, kangad) o Plaadid o Mahukaubad (vedelikud, puisteained) o Rullkaubad (kangad) Ladude tööpiirkonnad o Vastuvõtupiirkond ( toimub kaupade vastuvõtt sisenevalt transpordilt ja nende lattu laiale toimetamine transaga. ) o Komplekteerimise ja pakkimise ala (lao erinevatest osadest toimetatakse kaubad pakkimisalasse, ja kompl
Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253 Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud domineerivad veoviisid ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. 18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid,
. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5
Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine..........................................................
Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine..........................................................
ning juriidilistele isikutele TIR-märkmike kasutamiseks TIR-protseduuri seisukohalt vaadeldakse Euroopa ühenduse tolliterritooriumit üheainsa territooriumina TIR-protseduuri ei saa kasutada üheainsa tolliterritooriumi piires, st avada ja sulgeda ühes ja samas riigis. TIR-märkmiku tagatise piirmäär Euroopa Ühenduses, Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Kasahstanis 60 000 EUR TIR-konventsiooniga keelatud kaubad: 1. denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega vähemalt 80 mahuprotsenti (HS kood 2207 10); 2. denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 mahuprotsendi: 3. piiritusjoogid, liköörid ning muud kanged alkohoolsed joogid (HS kood 2208); 4. sigarid, manilla sigarid ja sigarillod, mis sisaldavad tubakat (HS kood 2402 10); 5. tubakat sisaldavad sigaretid (HS kood 2402 20);
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal
kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng.
üle ja sõltuvalt varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimum-tasemele. Eelised: odavus, kontrolli lihtsus, üheaegsus (saab konsolideerida tellimusi samale tarnijale) Eeldab suurema turvavaru omamist, kui nõudlus peaks kasvama Tellimispunkti süsteem- Tellimus esitatakse kui tootevaru langeb teatud tasemele. Tellimus on kindla suurusega. Ajalise plaanimise süsteem- Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. EOQ mudel- Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus mudel optimaalse tellimiskoguse leidmiseks. Partii suurus leitakse tasakaalustades säilitus ja tellimiskulud. Eesmärk: on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Mudeli eeldused lihtsaimal kujul- • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada
järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1)) Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna " Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent)
kasutatud • Pooltoodete varu (work-in-process) on materjalid, mis on alustanud liikumist läbi tootmisprotsessi. • Valmistooted, mis ootavad lähetamist kliendile. • Varuosad masinatele/seadmetele. • Kuluartiklid – kütus, paber … Eestis kasutatava finantsarvestuse ja aruandluse järgne liigitus on järgmine: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude juhtimise eesmärgid: • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa • Minimeerida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali, et vältida võimalikke likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned
Joonis Kaubaartiklite arvu ja kaubakäibe seos. A-grupp hõlmab kõige suurema nõudlusega kaupu, mille osatähtsus kaubakäibes on suur (näiteks 65%), kaubaartiklite arvus aga suhteliselt väike (näiteks 15%). B-gruppi kuuluvad kaubad, mille osatähtsus nii kaubakäibes kui kaubaartiklite arvus on ühesugune (näiteks 20%). C-gruppi kuuluvad vastupidi, kõige madalama nõudlusega arvukad kaubaartiklid (65%), mille osatähtsus kaubakäibes on väike (15%). Seega koondatakse olulised kaubad grupiks A, keskmised grupiks B ja väheolulised grupiks C. On loomulik, et grupi C liikmete hulgast otsitaksegi kandidaate sortimendist väljaarvamiseks. Sortimendi kitsendamine C- gruppi kuuluvate kaubaartiklite arvel tagab reeglina kiirema käibe ja suurema kasumi. Hoopis tõhusam on asendada mitteminevad kaubad parematega, pühendada rohkem aega ja energiat perspektiivsematele, atraktiivsematele kaupadele. Oluline on rõhutada, et ABC-analüüsist ei
Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida. Sooviti, et need oleksid kvaliteetsed ning selle saamiseks koonduti tarbijaühistutesse. John Kennedy tegi esimese algatuse (kõne) õigusakti vastuvõtmiseks. Tarbijakaitse hartas põhiõigused: 1. Õigus ohutusele pakutavad kaubad ei tohi ohustada tervist 2. Õigus valikule valik võimalikult paljude kaupade vahel 3. Õigus olla ära kuulatud tarbija arvamusega arvestatakse õigusaktide loomisel 4. Õigus informatsioonile peab olema piisavalt informatsiooni valiku tegemiseks Tänapäeval põhilised tegutsejad kodanikuühendused. Consumers International koosneb erinevate riikide esindajatest. Tarbija on tänapäeva ühiskonnas amatöör ta ei tunne kaupu ja teenuseid (need on tehniliselt
Õiguskaitse saamiseks Eestis tuleb esitada Patendiametile kaubamärgi registreerimise avaldus eesti keeles ja tasuda riigilõivud. Avaldust saab esitada elektroonilise portaali kaudu või täites arvutivõi masinakirjas avalduse plangi, mille saab välja trükkida ning tuua või saata Patendiameti vastuvõtuosakonda. Kui soovitakse eraldi õiguskaitset kaubamärgi erinevatele variantidele, tuleb esitada mitu avaldust. Enne taotluse esitamist on oluline hästi läbi mõelda kaubad ja teenused, mille tähistamiseks kaubamärgile kaitset soovitakse, kuna pärast taotluse vastuvõtmist kaupu ja teenuseid taotlusesse juurde lisada ei saa. Kaupade ja teenuste klassifitseerimisel saab abi andmebaasist TMclass. Kaubamärgi registreerimise taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord on sätestatud Kaubamärgimääruses. Taotleja jaoks on väga oluline jälgida menetluse käigus taotluse parandamiseks ja
• kokkulepitud tingimustel, kahjustamata tarnitud tellimuste % Näiteks 0,95 x 0,90 x 0,97 x 0,96 = 0,80 ehk 80% täidetud tellimustest on täiuslikult täidetud. 32. Mis on aja kompressioon? Väärtust mittelisavatele tegevustele kuluva aja vähendamine: viivitused, transport, ladustamine, inspekteerimine. Töötlemiseks kulub hinnanguliselt vaid 0,2-10% ajast, 5% läheb transpordile ja ülejäänud 85- 94,8% ajast materjalid või kaubad lihtsalt seisavad erinevates ladustamiskohtades. Väärtust mittelisav aeg moodustab kahjuks valdava osa materjalide ja toodete tarneahelas viibimise ajast. LAHENDUSED: Tarneahela kulude vähenemine – rusikareegli järgi on tarneahela protsesside ajaline kestus proportsioonis tarneahela kuludega. Lisaks tarneahelasse seotud kapitali vähendamine, lühemad reageerimisajad, parem klienditeenindus, suurem paindlikkus nõudluse muutustele ning klientide nõudmistele. 7 strateegiat:
Kui varu langeb tellimuspunkti tasemele, esitatakse tellimus muutumatu suurusega kogusele. Täiendtellimuste ajavahemik varieerub vastavalt nõudlusele. Süsteem eeldab, et varude seisu jälgitakse pidevalt, tööjõud ja arvutiressurss. Tagab parema kontrolli, vajatakse vähem reserve ja keskmine varude tase on väiksem. Sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks. Ajalise plaanimise süsteem: Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. Kui eelmistes süsteemides toimus täiendamine reaktsioonina oleviku nõudlusele, siis ajalise plaanimise süsteem lähtub plaanitavast nõudlusest tulevikus.
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Kauba saatedokumendid - lisa nr.1 1.22. Laokiri - lisa nr.2 1.2.3. Kaupade hoidmise eritingimused - lisa nr.3 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesoleva lepingu järgi hoiuleandja annab ja hoidjale võtab hoida kaubad , mille nimetused, kogus, sortiment ja muud andmed on ära näidatud kauba saatedokumentides (lisa nr.1) ja laokirjas (lisa nr.2). 2.2. Kaupade hoidmise eritingimused on näidatud käesoleva lepingu lisas nr.3. Hoidmise eritingimustega seotud kulutused, samuti muud vajalikud asja hoidmisega seotud kulutused kuuluvad hoidjale hüvitamisele hoiuleandja poolt vastavalt LS paragrahvidele 888, 899. 3. Hoiutasu 31
Toidupüramiid 25 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 29 Tervisliku toitumise alused 37 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 38 3. Toiduained 41 Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
