Kontrolltöö küsimused 7 küsimust ja 3 valikvastusega küsimust
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Mario Madisson KAUPADE MÄRGISTUS Lõputöö / uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2013 SISUKORD 1.Tunnustatud Eesti Maitse..................................................................... 1 2.Tunnustatud Maitse................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE Kaupade arvestus ja aruandlus Maxima Eesti OÜ Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 Minu ülevaade on tehtud Maxima Eesti OÜ arvestusest ja aruandlusest, mis asub Tartus Narva mnt112. Maximas kasutatakse Back Office müügiprogrammi, mis saadab kaupade aruandluse Maxima Tallinna peakontorisse. Kaupade arvestus käib laoarvestuse programmi abil SAP. Kauba vormistamisel peab olema saatedokumendil dokumendinumber, vastuvõtu kuupäev, dokumendi kuupäev, arve kuupäev ja kinnitus, vastuvõtja allkirjaga. Kaupa võetakse vastu skännerite abil, kõik EAN koodid peavad klappima ja olema sortimendis. Saatedokumentide vormistamine toimub arvutis. Kui kaup on skänneritega läbi käidud, skännitakse kauba info
Annelinna Prisma Signe Vois Ülevaade tööst Kaupade grupeerimine Kaupade väljapaneku meetodid Hinnasildid ja sooduspakkumised Riiulirääkijad Kaubakoodid Kaupade grupeerimine Prismas on selged väljapanekud. Kaubamärgi põhimõttel: Aura(mahlad), Prisma oma tooted(Rainbow), Alkoholid(Viru Valge), Leiva-ja saiatooted(Leibur) Tarbimise alusel: kust inimestel oleks mugav kättesaada. Tootja põhisel on näiteks nõud, jalanõud, riided(Adidas, Nike) Kaupade väljapaneku meetodid Ladumine: kohvi, suhkur, makaronid Vertikaalne: mahlad Horisontaalne: toiduõlid Mahul põhinev: igasugused joogid, supid, moosid. Inspireeriv: erinevad riided, nõud, sokolaadid, kommid. Hinnasildid ja sooduspakkumised Prismas pole pidevalt sooduspakkumisi nagu teistes poodides, kuna neil on igas kategoorias turu parima hinnatasemega tooted. Lühiajalised allahindlused väga kulukad, sest need nõuavad lisatööd. Kulud maksab aga kinni ostja, tasudes kõrgemat hinda.
Kaupade käitlemine Selveris Annely Kõrgesaar Sisukord Kaupade sisseostu kavandamine ja tellimuste esitamine Kaupade transport Kaupade vastuvõtt Kaupade hoiustamine Müügiks ettevalmistamine Kaupade väljapanek Kaupade müük Müügitulemuste analüüs Kaupade käitlemine Selveris 2 Kaupade sisseostu kavandamine ja tellimuste esitamine Sisseostetavate kaupade sortiment Ostutingimused Mõjutegurid Tellimuste õigeaegne esitamine Tarne ja realiseerimisajad Ühekordsed ja korduvtellimused Tellimuste esitamine telefoni ja faksi teel Elektroonsed tellimused Kaupade käitlemine Selveris 3 Kaupade transport Nõuded kauba transpordile Kaupade käitlemine Selveris 4 Kaupade vastuvõtt Mahalaadimine ja saatedokumentide kontroll Pakendite avamine ja koguseline kontroll
Kaupade käitlemine kaupluses 1. .Kaupade sisseostu kavandamine ja kaubatellimuste esitamine .Kaupade transport .Kaupade vastuvõtt .Kaupade hoiustamine .Kaupade müügiks ettevalmistamine .Kaupade väljapanek .Kaupade müük .Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks 3. Saabuvad kaubad peavad vastama antud kaubagrupile omastele kvaliteedinõuetele. Kauba kvaliteedilisel vastuvõtul tuleb: - kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele; - kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust; - kontrollida, et kaubad ja pakendid on terved ning riknemistunnusteta; - kaup ei ole purunenud või muutunud müügikõlbmatuks; - kiirestiriknevad kaubad tuleb kontrollida ja paigutada võimalikult kiiresti sobivasse lattu, et ei toimuks külmaahela rikkumist. 4. Kaupade hoiustamisel tuleb jälgida, et:
TALLINNA TRANSPORDIKOOL V2E Raido Must KAUPADE RINGLUS LOGISTILISES PROTSESSIS Essee Õpetaja: Helen Bork Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Kaupade vastuvõtmise ja hoiustamise nõuded.............................................................................. 3 kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele;.......................................................................................................................... 3 kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust;.................................................................................. 3
Müüja – klienditeenindaja roll kaupade käitlemises. Klienditeenindaja mängib väga suurt rolli kaupade käitlemisel. Klienditeenindaja on see, kes võtab kaupa vastu, kontrollib selle kvaliteeti ja selle vastamist nõuetele, realiseerimisaegu ja nõuetekohast märgistust. Vaatab, et kaup ja pakend oleks terve ja müügikõlbulik. Vastutab, et kiiresti riknev kaup esmajärjekorras võetaks vastu ja paigutataks kas müügisaali selleks ette nähtud kohale või selleks ette nähtud lattu. Külmaahel ei tohi katkeda, vastasel juhul ei tohi kaupa müüki panna. Vastutab, et kogused ja koodid klapivad
Kodutöö #12 Anastasia Piirainen 1. Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid? Kaupade riknemine ja vigastamine; Kaubakohtade puudujääk; Kaupade saatmine valel aadressil; Kaubapartiide segunemine. 2. Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi? Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja nende mittesäiluvusega, samuti muud kaupade ja reisijate mereveost tulenevad pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis: Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine; Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt
Mida kujutavad endast inferioorsed kaubad ja millised neist on reaalselt olemas Inferioorsed kaubad Väheväärtuslik Asenduskaup Tarbimise osakaal suureneb kui sissetulek väheneb ja vastupidi Sissetuleku suurus mõjutab tarbitava kauba hinda ja kvaliteeti Väga palju näiteid igapäevaelust Näiteid inferioorsete kaupade kohta Salaalkohol Salakütus Salatubakas Second hand poed Kasutatud autod Ühistransport Kiirtoit, külmutatud söögid Piraatkaubad Madal sissetulek = odav kaup VS Illegaalne alkohol - "Kuiv seadus" Ameerika 1920-1933 totaalne keelustatus tarbimine muutus poole väiksemaks 1925 - 60% 1933 - 80% organiseeritud kuritegevuse kasv Salaalkoholi tarbimine Eestis Dokumenteeritud andmed al. 2002. aastast Allikas: Eesti alkoholiturg, EKI
2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveril on kasutusel ka oma kliendikaart , millega saab tasuda teatud kaupade eest odavamalt Selveri missioon ehk peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Luua sõbralik õhkkond, teenindada kiiresti ja asjatundlikult, pakkuda kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Selveri eripäraks on oma Selveri Köök, mis pakub laias valikus maitsvaid ja uudseid salateid, kulinaaria- ja pagaritooteid. Lisaks on Selveril juba suur hulk oma kaubamärki kandvaid tooteid, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile. Kõik omatooted on
asutusi näiteks transport ja erinevad sidemed teiste riikidega. Eesti peaks kuuluma Euroopa Liitu, sest siis suureneb turvatunne ja paraneb julgeolek. Kuulumine Euroopa Liitu tähendab suuremat stabiilsust. Julgeolek paraneb olenemate sellest, et Euroopa Liit pole sõjaline organisatsioon on minu arvates ebatõenäoline, et liit võiks eirata ohtu, kui see mõnda Euroopa Liidu liiget ähvardab. Samuti suureneb töökohtade arv ja paranevad kaupade ja teenuste väljaveovõimalused. Töökohtade arv suureneb, sest suurem julgeolek ja stabiilsus ning paremad ekspordivõimalused kutsuvad investoreid arendama Eestis ettevõtlust. Väljaveovõimalused paranevad, sest Euroopa Liit suudab minu arvates sõlmida oma ettevõtjatele paremaid kaubanduslepinguid kui üks väikeriik ise. Lisaks hõlbustub reisimine ja piiriületus, kui ka Eesti kuulub Euroopa Liitu.
Kauba käitlemine ja hoiustamine Sissejuhatus Kaupade käitlemise- ja hoiustamisega seotud tegevustest sõltub suurel määral see, kui edukaks osutub ettevõtte tegevus ja kui rahule jäävad kliendid kaupluse töökorraldusega ja teenindamisega. Oluline on esitada kaupade tellimused õigeaegselt, tellida õiged kaubakogused õigetelt ja usaldusväärsetelt koostööpartneritelt ning kasutada kaupade transpordiks kõige ökonoomsemat ja logistiliselt kõige sobivamat moodust. Käitlemine Kaupade käitlemisega seotud tegevused haaravad kõiki tegevusi alates kaupade sisseostude planeerimisest kuni müügitulemuste analüüsimiseni ja uute kaubatellimuste esitamiseni. Põhi käitlemis etapid: 1. Kaupade vastuvõtt 2. Kaupade hoiustamine(ladustamine) 3. Kaupade komplekteerimine 4. Kaupade väljastamine Käitlemine kauplustes Mittenõuetekohase kauba käitlemine
V etapp. Realiseerimine (teostamine). Abinõud, mis siiani on vaid paberil, tuleb ellu viia. VI etapp. Tulemuste hindamine. Probleemide lahendamine lõpeb alati teatud tulemustega. Hinnata tuleb selleks, et edaspidi jõuda paremate ja efektiivsemate lahendusteni. Kõikide probleemide lahendamist on vaja juhtida ja seda protsessi kõikides faasides. Juhtimis-ehk koordineerimisfunktsiooni võib jagada neljaks osafunktsiooniks.(planeerimine, otsustamine, korraldamine, kontroll) 1.Kaupade vaba liikumine Selle seadusega reguleeritakse Euroopa Liidus (edaspidi lühend EL) kaupade liikumist. EL-i liikmesriikide kaubad liiguvad vabalt ühest liikmesriigist teise, ilma igasuguste piiranguteta. Ei maksta tollimaksu, ei tohi piirata koguseliselt. Võrdselt EL-s toodetud kaupadega tuleb kohelda ka kõikidest teistest riikidest EL-i ametlikult toodud kaupu, mis vastavad kehtestatud standarditele
Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Tänapäeval hõlmab rahvusvaheline kaubavahetus riikide ja mandritevahelist liikumist ning üleilmastumine on oluliselt laiendatud vajadust rahvusvaheliste vedude järele. Kaubavahetuse tulemusena võime tarbida kaupu, mida ei saa ise valmistada, näiteks on meil kauplustes müügil banaanid ja ananassid, mis tegelikult Eestis ei kasva. Samuti on võimalik osta aastaringselt värskeid puu- ja köögivilju, mereande jne. Eelpool nimetatud kaupade säilitusaeg on lühike ning selleks, et need jõuaksid kiiresti ning kvaliteetselt tootjatelt tarbijateni, on jätkuvalt suur väljakutse. Kuidas säilitada toiduainete värskus nende transportimisel, selle peale on inimesed mõtelnud ammu. Rodrigue ja Notteboom andmetel kasutasid Briti kalurid juba 1797. a looduslikku jääd oma püütud kalade sälitamiseks. Seoses linnastumisega tekkis suurenes nõudlus varustada linnaelanike värske toidukraamiga ning 1800-ndate lõpus
Toodete märgistamine I Sirje Mets 2010.a. Tarbekeemia KEMIKAALISEADUS1 Vastu võetud 6.05.1998. a seadusega (RT I 1998, 47, 697), jõustunud 7.06.1998. a. Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1 Vastu võetud sotsiaalministri 3.12.2004. a määrusega nr 122 (RTL 2004, 154, 2326), jõustunud 24.12.2004. Ohumärgid Mürgine ( T ) (T+)väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn") Väga tuleohtlik ("F") (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeriv ("O") Sirje Mets 3 Keskkonnaohtlik ("N") Sööbiv ("C") ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik ("E") Sirje Mets 4 Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist. Õhutada ruumi peale toote kasutamist. Mitte segada teiste toodetega. Sirje Mets 5 Hoida laste ees...
Teine, mitte vähema tähtsusega tsarteri kasutusala on ajaprahing ehk tähtajalise prahtimise leping. Ühed teadlased ja spetsialistid nimetavad tsarterit kauba mereveolepinguks, teised prahtimis(prahi)lepinguks. Ja mõlematel on õigus, erinevus on aga selles, et esimene seisukoht on oma sisult kitsam ja kehtib ainult teatud tingimustes, teine on aga tunduvalt laiem. 2. Milliste laevade töökorralduse vormi puhul kasutatakse tsarterit kui mereveolepingut? Tsarterid kaupade veoks/Reisitsarter (Voyage-Charter) on sisuliselt kaupade mereveolepinguks. Tsarterit kui mereveolepingut kasutatakse liinilaevanduses, kuna liinilaeval on väga palju erinevaid lastiomanikke ja igaühega eraldi prahilepingut sõlmida pole võimalik Liinilaevanduses moodustavad mereveolepingu rida erinevaid dokumente üheskoos: tellimiskiri ja selle kinnitus, laevaliini üldised veotingimused, konossement või mereveokiri,
Fašistlik Itaalia MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’I süsteemis Itaalia osales 1 paailmasõjas küll võitjate poolel, kuid Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itallastega arvestatud alad) ja see tekitas rahulolematust 2. Majanduslikud raskused Elu kallines Itaalias 1919. Aastaks 1913 aastaga võrreldes neli korda. Riigi eelarve oli tohutu puudujäägiga, välismaiste kaupade sissevedu ületas tunduvalt Itaalia kaupade väljavedu. 3. Demokraatia kriis Valimistel kasutatud valimiskünniseta võrdeline valimissüsteem tõi kaasa poliitilise killustatuse. Parlamendis oli liialt palju erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda. KUIDAS TEKKIS? 1. Fašistliku organisatsiooni loomine (1919) Mussoliniasutas oma mõttekaaslastega poliitilise rühmituse “Itaalia võitlusliit” 2
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel;
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t
*Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel. Faktooriad kaubanduslikud ja sõjalised punktid, mis rajati ka korilaste aladel P-Ameerikas ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad. Istanduskolooniad suure pindalagataimeksavatusettevõtted Ressursskolooniad vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega Poolkolooniad osalise iseseisvusega ja enda valitsusega riigid, kes täitsid peremeesriigi nõudmisi
Milliste isikuomadustega inimene sobib (äri)juhiks Essee Ärijuht on isik, kes tegeleb majandustegevusega. Olulisteks isikuomadusteks on: kohusetundlikkus, julgus riskida ja olla aus. Majandustegevuse eesmärgiks on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Ärijuht peab olema kursis nii riigis, kui ka maailmas toimuvaga ja huvituma sellest. Ärijuhina on vaja suurt julgust ja riskivalmidust äri nimel. Kui on olemas vastutustunne ja kohusetundlikkus lüüakse ärimaailmas paremini ja edukamalt läbi. Ärijuht peab olema valmis kõigeks, ette nägema erinevaid olukordi ja oskama nendega toime tulla. Kõik algab inimese huvidest, mis teda huvitab ja kindlasti on
1. Nimetage iga välismajandustehingu (eksport, import, reeksport, reimport, transiit, barter) tähtsaimad tunnused ja erisused. Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki. Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Reeksport on millegi eksport, mis on juba imporditud. Tavaliselt kasutatakse reeksporti, sest imporditud asi ei olnud kasuks. Reimport on millegi import, mis oli eksporditud. Seda tehakse selleks, et kodumaa toode teha paremaks ja välismaal nt see oleks kas või kiirem või odavam kui koduriigis. Transiit on tolliprotseduur, mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit.
Ühiskond II KURSUS MAJANDUS Majandus - on ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb kaupade ja teenuste tootmise, müümise ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid
kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi
Tarbija osaleb kaubanduses ostjana, kelle ostuotsust ja valikut (nõudmise mahtu ja suundi) mõjutavad nii tema enda subjektiivsed eelistused kui ka mitmed turul toimivad protsessid, üldistatult võiks tarbija käsitluses vaatluse alla võtta sellised aspektid nagu tarbija maitse ja tõekspidamised, sissetulekud, tema ootused tuleviku suhtes, maksevahendite kasutamise võimalused, aga ka pakutavate kaupade hinnad ja valik.
Laura Laas O16-011 Tubaka tarvitamine 1. Mida on teinud riik tubaka tarbimise piiramiseks? Lk. 13-15 Tubakatoodete hinnad on kasvanud igal aastal ja see on tingitud tubakaaktsiisi suurenemisest. Tubakaaktsiisi eesmärgiks on piirata tubakatoodete kui sotsiaalselt kahjulike kaupade tarbimist. Määratud vanuseline müügipiirang. Salasigarettide keelustamine, mokatubaka müügi keelustamine. Tubakatoodetele on pandud peale hoiatavad kirjad ja pildid võimalike haiguste eest. 2. Mida saaks sinu arvates veel teha? Võõta müügilt mentooliga sigaretid, kuna paljud suitsetajad ei tee tavalisi sigarette. Tõsta tubakatoodete hinda. Avalikus kohas suitsetamise keelamine. Sireruumides suitsuruumide kaotamine. 3
Tunnikontroll Esimene rida 1. Turismimajandus-turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi planeerimise, kodanike sihtkohas viibimisega, kui ka reisiprogrammide sisestusega 2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja
vabamalt klientidega suhtlema. Eesmärgiks oli ka süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud teadmisi ja oskusi ning võimaldada rakendada teoreetilisi teadmisi reaalsetes töösituatsioonides. Praktika Zeppelini Sportlandis oli minu jaoks väga hea kogemus, sain seal palju uusi teadmisi. Õppisin praktika käigus seostama teoorias omandatud teadmisi. Minu tööülesanneteks Sportlandis olid: kauba väljapanek, kauba vastuvõtt, hindade tegemine, hindade kontrollimine, kaupade varustamine turvaelementidega, müügisaali korrashoid, suvekauba pakkimine ja lattu viimine, klientide nõustamine ja teenindamine, samuti sain osaleda inventuuri tegemisel. Inventuure korraldatakse tagamaks kaupade säilimise kontrolli vastavalt laoseisule. Minu ülesandeks oli sisestada kõik laos olevad kaubad andmekogurisse, seejärel laadida andmed arvutisse. Inventuuri lõppedes tegelesid nende andmetega edasi juhataja ja vanemteenindaja.
[Ostja nimi] [Ostja aadress] [KMKR [Ostja käibemaksukohustuslase registri number] (vajadusel kustutada)] Arve nr: [arve järjekorranumber] Kuupäev: [arve väljastamise kuupäev] Maksetähtaeg: [arve tasumise tähtaeg] Nimetus Kogus Hind Summa [kauba või teenuse nimetus või kirjeldus] [kauba kogus / [ühiku hind] [summa] teenuse maht] [Allahindlus (vajadusel kustutada)] ...
Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d
tähelepanekud..., kus väideti, et sündide ja surmade arv on ennustatav. 17.sajandil otsustas üldlevinud arusaama järgi sünni ja surma üle jumal. Teooriad sündimuskäitumise kohta Warren Thompsoni teooria Ühiskonna üldise arengu teooria Nõudluse vähenemine laste järele Ratsionaalsed teooriad Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on Gary Becker samasugused nagu igasuguste kaupade puhul ning need mõjutavad laste arvu Lapse maksumuse tõttu peaksid väiksemate majanduslike võimalustega inimesed saama vähem lapsi Majandusliku heaolu tõustes suurenevad ka kulutused lapsele ning inimesed muutuvad lastele tehtavate kulutuste osas vähem järeleandlikuks Lapsesaamise otsus võistleb teiste elusündmustega Soov lapsi saada ja laste arv
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb
Konkurents võib olla erinev. Näiteks, poliitikud konkureerivad oma programmide ja poliitiliste meetmetega valijate häälte pärast. Töötajad võistlevad oma tööpanuse ja lojaalsusega karjäärivõimaluste pärast. Kõrgkoolid võistlevad soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast. Konkurentsi positiivsed küljed on tootmise efektiivsus, info liikumine, kiire reageerimine turu nõudmistele, kaupade mitmekesisus turul, ressursside efektiivne paigutus. Konkurentsi negatiivsed küljed on nõrgemad tootjad surutakse turult välja, hävitab ja raiskab kapitali, kasvab majanduslik ebavõrdsus,ei lahenda ühishüvede tootmis. Ettevõtted võivad üheaegselt konkureerida ja teha koostööd. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid. See tähendab ka, et edu põhineb kliendi probleemide lahendamises, mitte selles, mida me ise tahame teha. Me peame
• vahetuskursi kõrge volatiilsuse võimalus • Puudub nominaalne hinnaankur • Devalveerimise-inflatsioonitsüklite võimalus • Vajalik rahapoliitika teostamise oskus Vahetuskursi adekvaatsuse määramine • Kasutatakse: – reaalset vahetuskurssi, mida võrreldakse minevikus olnud adekvaatse kursiga – välisreserve – jooksevkonto olukorda – Elastsusi Vahetuskursi muutmine • Vahetuskursi muutmise põhimõte - vabalt kaubeldavate kaupade suhtelise kodumaise kasumlikkuse muutmine • põhiline - devalveerimine; mõjud: – suureneb kaubeldavate kaupade kodumaine hind, mis toob kaasa nende kasumlikkuse tõusu mittekaubeldavate suhtes. – Vähenevad kulud, sest kaubeldavate kaupade kodumaine hind suureneb, aga mittekaubeldavate kaupade hind ei muutu Vahetuskursi muutmine • Teooria: parimaks võimaluseks välistasakaalu saavutada - vahetuskursi vabaks laskmine
(edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2
Kauba käitlemine ja hoiustamine Sissejuhatus Kaupade käitlemise- ja hoiustamisega seotud tegevustest sõltub suurel määral see, kui edukaks osutub ettevõtte tegevus ja kui rahule jäävad kliendid kaupluse töökorraldusega ja teenindamisega. Oluline on esitada kaupade tellimused õigeaegselt, tellida õiged kaubakogused õigetelt ja usaldusväärsetelt koostööpartneritelt ning kasutada kaupade transpordiks kõige ökonoomsemat ja logistiliselt kõige sobivamat moodust. Käitlemine Kaupade käitlemisega seotud tegevused haaravad kõiki tegevusi alates kaupade sisseostude planeerimisest kuni müügitulemuste analüüsimiseni ja uute kaubatellimuste esitamiseni. Põhi käitlemis etapid: 1. Kaupade vastuvõtt 2. Kaupade hoiustamine(ladustamine) 3. Kaupade komplekteerimine 4. Kaupade väljastamine Käitlemine kauplustes Mittenõuetekohase kauba
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Ressursid on kõik kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära
Asendab: Klienditeenindajat asendab teine klienditeenindaja ja vajadusel juhataja. Töö eesmärk Klienditeenindaja töö eesmärk on: Teenindada professionaalselt kliente Vastutus Klienditeenindaja vastutab: Müüja-klienditeenindaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Tööülesanded Klienditeenindaja tööülesanded on: Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügisaali paigutamine; 4) pakendite, taara ja ohtlike jäätmete käitlemine; 5) kaupade realiseerimisaegade jälgimine; 6) kaupade inventeerimine; 7) kaupade kvaliteedi hindamine 8) kaubagruppide liigitamine. Teenindamine ja müümine:
SKT SKT sisemajanduse kogu toodang. See on riigis toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtus, USA dollarites ühe elaniku kohta aastas. Mina toon välja ühe elaniku kohta aastas kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtuse eurodes. EESTI Aastatel 1995-2007 toimus suur tõus 4000 eurolt kuni 9900 euroni. Seejärel toimus 2008 ja 2009 aastal langus 8100 euro peale, ning alates 2010 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta kuni 9100 euro peale. Kõige suurem tõus oli aastal 2007, siis oli kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta 9900 eurot.
tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. · Töökoha korraldamine : Oma töökoha ettevalmistamine, oma töökoha korrashoid, tööohutuse tagamine, hügieeninõuete täitmine, kaubanduslike seadmete kasutamine . · Müügitöö organiseerimine : Klientidelt saadava informatsiooni edastamine , kauba vastuvõtmine, kauba müügiks ettevalmistamine, kauba müügisaali paigutamine, kaupade arvestus . · Kliendi nõustamine ja müümine : Positiivne kliendikontakti loomine , kliendi vajaduste väljaselgitamine , kauba tutvustamine , kliendi nõustamine, kliendi vastuväidete käsitlemine, kaupade müümine ja lisamüügi teostamine, kliendiga arvlemine, müügijärgne teenindamine, kliendi probleemide ja kaebuste käsitlemine. · Kassatöö ja teenindamine: Tööpäeva alustamine, kaupade
-sobiliku kaupluse tüübivalik -müügitöö juhtimine ja personali valik, koolitus -klienditeeninduse korraldus -ostja nõudmise uurimine -hinnakujundus kaupluses -kaubavarude ja sortimenti kujundamine -müügi ja reklaamikampaaniate korraldamine 23. KAUBANDUSETTEVÕTETE PÕHITUNNUSED -asukoht(isoleeritud, planeeritud ärikohad, plaanerimata ärikohad) -kaubanduspinna suurus (kaubahall, hiidkaubamaja, kaubamaja) -sortiment -teenindus vorm(letimüük, kaubahall, iseteenindus) -hinnatase 24. KAUPADE KÄITLEMISEGA SEOTUD TEGEVUSEDKAUPLUSES NENDE TOIMUMISE JÄRJEKORRAS Kaupade sisseostu kavandamine ja kaubatellimuste esitamine Kaupade transport Kaupade vastuvõtt Kaupade hoiustamine Kaupade müügiks ettevalmistamine Kaupade väljapanek Kaupade müük Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks 25. MILLISTELE KÜSIMUSTELE TULEB LEIDA VASTUSED KAUPADE SISSEOSTU KAVANDADES? Mida osta? Kui palju osta? Kellelt osta? Mis ajal osta? Millise hinnaga osta? 26
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele
Curriculum Vitae Nimi: Sünniaeg: Aadress: Telefon: E-post: Perekonnaseis: Vabaabielu HARIDUSKÄIK 2013-... 2006-2010 Kokk 2000-2006 Põhiharidus TÖÖKOGEMUS 01.2014-02.2014 Põltsamaa Säästumarket OÜ Ettevõtte tegevusala: kaubandus, müüja Peamised tööülesanded: Kaupade vastuvõtmine, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek, säilivusaegade kontrollimine, kaupade mahakandmine, kaupade tellimine, taaraautomaadi kogumiskasti tühjendamine, etikettide tegemine. 11.2013 12.2013 Põltsamaa E- Ehituskeskus Peamised tööülesanded: Kassamüük, arvemüük, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek. 01.2009-02.2009 Kirivere Põhikool Kokk
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2
kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüjale tasunud enne käesolevale Lepingule alla kirjutamist/maksmine toimub järelmaksuna Poolte kirjalikus kokkuleppes sätestatud tingimustel. Arvega tasumisel saadab Müüja arve välja tähitud kirjaga 5 (viie) tööpäeva jooksul peale Kaupade üleandmist või annab arve Ostjale üle allkirja vastu koos Kaupade üleandmisega. 1.3 Müüja kinnitab, et Lepingu järgi üleantavatele Kaupadele ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks. 1.4 Müüja ei või Lepingu lisas 1 nimetatud Kaupu võõrandada kolmandatele
.....15 5.2SEISUNDIDIAGRAMM.......................................................................................................................16 2 1 ÜLDVAADE Ühe konkreetse ärisüsteemi väljatöötamiseks on võetud selline organisatsioon, mis tegeleb müügiga. See on ettevõte, mis tegeleb ehituskaupade hulgimüügiga Eesti riigis. Tööprotsessi hulka kuuluvad kaupade ost, müük, läbirääkimised jne. Tegevus toimub ühes kohas, mis ühendab endas kauplust, ladu ja kontorit. Igapäevases tööelus on haaratud juhtkond, kontoriinimesed, laotöölised, autojuhid, klienditeenindajad ja muud abilised. Protsess eeldab pidevat infoliikumist firma sees ning töötajate ja partnerite vahel, milleks kasutatakse kõike võimalusi: internet, telefonikõned, postiteenused. Joonised on koostatud kasutades UML standardit.
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite planeerimine.
annaabi.ee 
