§ 1873 läks Isaak Moskva Maali-, Skulptuuri- ja Arhidektuurikooli. § Aastal 1875 Isaaki ema suri ja isa jäi tõsiselt haigeks, ning ei saanud enam oma lapsi toetada, isa suri 1877. § Majanduslikesraskustes hakkas Isaak saama kooli stipendiumi, et õppimist jätkata. § Eluiga 1860-1900 § Isaak Levitan oli kuulus Vene maastiku maalikunstnik. § Arendas maastiku tuju zanri. § Isaak Levitan sündis vaesesse, aga haritud juudi perekonda Kaunase maakonnas. § Tema isa oli iseõppinud ja õpetas Kaunase koolides saksa ja prantsuse keelt, veel oli ta ka tõlk. § 1870 asusid nad Moskvasse elama. Esimesed maalid Click to edit Master text styles Sügispäev Second level Third level Ø Maal valmis aastal Fourth level 1879.
Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunase konservatooriumis ja Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses õppejõuna. Ta lõi mitmeid koorilaule sega-, nais- ja lastekooridele. 3) Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (22. september 1875 Varéna, Leedu – 10. aprill 1911 Vilnius) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool VAATLUSPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Mõdriku 2012 Sisukord I osa Sissejuhatus MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskus AS Aarike Hooldekeskus II osa AS Hoolekandeteenused Tartu Kaunase Kodu Analüüs I osa Minu eesmärgiks oli lähemalt tutvuda MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuse ja AS Aarike Hooldekeskuse tööga. Nende asutuste eesmärkidega ja nende poolt pakutavate teenustega. Olin eelnevalt teadlik nende asutuse olemasolust, kuid mul puudus ülevaade 2 nende asutuste struktuuris ja eesmärkidest. Millega täpsemalt tegelevad MTÜ Õnnemaa ja SA Aarike Hooldekeskus. Kes on nende asutuste kliendid
Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli karta revolutsiooni. November 1918 algas Kielis sõjalaevastiku madruste ülestõus ja see kandus edasi üle terve Saksamaa. Saksamaa viimane keiser põgenes Hollandisse. Võimule tuli Friedrich Ebert (Sotsiaal demokraat). Pidid valima diktatuuri või demokraatia. Kommunistid olid Saksamaal väga populaarsed, kuid siiski võitis demokraatia.
Kaubandusalased õigusaktid Kelian Kondas MY12 Sisukord Sissejuhatus Reklaamlehed Kaupluste hinnainfo Kliendi eksitamine Toodete märgistused Parim enne kaupade paigutus Ebaausad kauplemisvõtted- eksitav reklaam 2 Sissejuhatus Külastasin 2 Tartu kauplust Kivilinna Konsumit Kaunase Säästumarket Valisin need kauplused kuna need asuvad üksteisele suhteliselt lähedal ja konkureerivad palju 3 Reklaamlehed Konsum Säästumarket Jaanipäeva eripakkumised Jaanipäeva eri! 16.06-22.06 või kuni kaupa jätkub! Neljapäevast Piltidel on illustratiivne Teisipäevani(19.06-24.06)
Raahel Pärtel Sünniaeg: 9. august 1995, Tartu Aadress: Kaunase pst 12-A-2, Tartu 50704 Kontaktandmed: Telefon: 56498727 e-mail: [email protected] Perekonnaseis: Suhtes Hariduskäik: 2011- Tartu Descartes'i Lütseum 2002-2011 Tabivere Gümnaasium Teenistuskäik: Juuni - september 2011 Postimaja Toidupaar OÜ, klienditeenindaja Võõrkeelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel kõnes ja kirjas hea
silmade väsimist ja ebamugavustunnet, ka võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist polnud. Koolilaps ja arvuti Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad, pedagoogid ja meedikudki ei mõtle põhjalikumalt sellele, missugust mõju see tehnikasaavutus laste tervisele avaldab. Kaunase Meditsiiniülikoolis uuriti arvuti mõju õppijate tervisele. Uurimuses osalesid 1517a vanemate klasside õpilased, kellel esimene või viies tund oli informaatika. Selgus, et viiendas tunnis arvutiga töötavad õppurid kaebasid südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, väsimuse ja silmavalu üle, mõned kurtsid, et kuulmine ja nägemine nõrgeneb, orienteerumine halveneb. Paljuski on see seotud asjaoluga, et arvuti monitor on asetatud silmadele liiga lähedale
Mälestussammas avati 13. juunil 2003 pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. Kalevipoeg(Vabadussõja monument). O. Lutsu monument. Autor: A. Rimm, A. Murdmaa, Asukoht: Vabaduse puiestik, Mälestussammas püstitati Tartusse Vabaduse puiestikule kirjaniku 100. sünniaasta päevaks. O.Lutsu monument Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks. Autor: M. Mikoff, Asukoht: Monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele, Püstitatud 100 000. tartlase sünni tähistamiseks. Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks.
Leedus on kolmetasandiline haldusjaotus. Kogu riik on jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad 2. järgu haldusüksusteks, milleks võivad olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks seninija. Seninija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Haldusjaotus Leedu maakonnad: * Alytuse maakond * Kaunase maakond * Klaipda maakond * Marijampol maakond * Panevzysi maakond * Siauliai maakond * Taurag maakond * Telsiai maakond * Utena maakond * Vilniuse maakond Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja
mõneski riigis, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Presidentaalse ja vabariigi tunnustega riigid on näiteks Prantsusmaa, Soome ja Portugal NÄDALA POLIITIK JUHAN PARTS Viimase nädala jooksul on väga aktuaalne olnud teema, kus Eesti majandusminister Juhan Parts ütles Leedu valitsuse kohta, et seal istuvad jobud. Teema puudutab Rail Balticu projekti, kus Leedu uus valitsus otsustas, et Rail Baltic võiks kulgeda läbi Kaunase, mitte läbi Vilniuse nagu selle oli määranud eelmine valitsus. NÄDALA POLIITIKA TIPPSÜNDMUS Eesti ja Venemaa allkirjastavad piirilepingud 18. veebruaril Eesti ja Venemaa välisministeerium leppisid kokku, et 18. veebruaril toimub Eesti välisministri visiit Moskvasse. Pärast lepingute allkirjastamist välisministrite poolt tuleb lepingud ratifitseerida Eesti ja Vene parlamendis, teatas välisministeerium.
Siim-Sander Vene oli üks parimaid mängijaid sel võistlusel 9 mängus kogunes tema arvele keskmiselt 16 punkti ja 10 lauapalli. Juba enne turniiri lõppu ulatas Unicaja esindaja Priit Vahele lepinguprojekti, mis saatnuks Siim-Sanderi kuueks aastaks Andaluusiasse. Pakkumine, mille Unicaja esindaja pärast üheainsa mängu vaatamist letti lõi, oli ahvatlev. Ent kes ei mõtleks sellisel hetkel et kui ma juba nii palju väärt olen, siis ehk olen rohkemgi!? Nii võttis Priit Vene ühendust Kaunase zalgirise peamänedzeri Ginas Rutkauskasega, kes 18 aastat tagasi Tartus spordimeditsiini õppis ja Venega koos ülikooli korvpalliesinduses mängis. Kuulnud, et koolivenna poega käiakse lausa Hispaania tippklubi juurest vaatamas, tuli Rutkauskas kohale ja mõni päev hiljem oli Priit Vahel käes uus ja parem kontraht koguni seitsme aasta peale ja ikkagi zalgiris. Kaua ei mõeldud. Siim-Sanderi uueks koduklubiks sai zalgirise-Sabonise korvpallikool. Kõik imetlesid Siim-Sanderit väga
a. üldlaulupeo komiteesse. Toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja ajakirja "Linda". Oli M. Veske asutatud ajakirja "Oma Maa" vastutav väljaandja (1886 - 1891). H. Treffner on maetud Tartusse Uue-Jaani kalmistule. Skulptuurigrupp 100 000-nda Tartlase sünni tähistamiseks Monument kujutab endast graniidist arvu 100000, kus number 1 peal asetseb pronksist istuva lapse skulptuur. 100 000. tartlase sündi tähistav monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele. Kalevipoeg (vabadussõja monument) Vabadussõja monument kujutab endast heledast graniidist madalal jätkulisel alusel asetseval tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud
surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest. Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku, keemikut ning mitmete seltside liiget ja eestvedajat. Kärde mõis oli aga rendile antud taanlasele, kelle nimi oli Frederik Peter Welding (sünd. 25.10.1851 Viborg, Taanis; surn. 01.11.1926 Tartus). Ta elas siinses valitsejamajas koos oma naise Hanna Charlotte (Hoffmann) ja 5 lapsega.
Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Linnades elas 68% rahvastikust. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius (582 000 elanikku), Kaunas (423 000 elanikku), Klaipeda (204 000 elanikku) Panevezys (126 000 elanikku). Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Usutunnistuselt on Leedu katoliiklik maa. Leedu sündimuse üldkordaja CBR=42832/371734 x 1000=11,52. Leedu suremuse üldkordaja CDR=46486/3717734 x 1000=12,5% Leedu loomulik iive on -6,92.
kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kajastatud ka Harju Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: “Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja- lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini”. Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus. Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi Ago Vilo osalusel on tehtud ka eeltöö, mis näitas Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse
Rahva iibeks on 0,4%. Elanikkonnast on umbes 80% leedukad, 11% poolakad ja 7% venelased. Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid
Rahva iibeks on 0,4%. Elanikkonnast on umbes 80% leedukad, 11% poolakad ja 7% venelased. Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid
Kasimiras Leedu suurvürstiks, kes veidi aja pärast sai ka Poola kuningaks. Alates sellest Gedimineide dünastia lõppes ja algas Jagelloonide dünastia, ehk Jogila järglased ja samas ka Poola valitsejad. Leedu edaspidi Poola osana. Arvestus testi vormis. ....... Leedu Vene Impeeriumi koosseisus. Leedu oli jagatud kolme suurriigi Venemaa, Preisi ja austri vahel. Kõigepealt jagati Leedu kubermang kaheks. Suuremad muutused toimusid 1803 aastal, mil moodustati Kaunase kubermang ja Vilno kubermang, mida täiendati veel kolme Valgevene maakonna juurde liitmisega. Vilno kubermangus olid leedulased juba vähemuses. Eristaatuse säilitasid Vilniuse ja Kaunase Magistraadid. Üsna varakult hakkas Venemaa korraldama Juutide elu ning just Poola ja Leedu aladel oli nende kogukond suur. 1833 juudi statuut ning ei tohtinud nad maad omada ja tegeleda maaharimise vaid ainult linnades käsitöö ja kaubandusega.
hajaasustuse korral 350 meetri laiune trassikoridor. See sisaldab ka nihutusruumi, tegelik raudtee maavajadus on 66 meetrit. Suuremates asustatud kohtades on trassikoridori laiuseks 150 meetrit. Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga. (Trassikoridor 2018) 1.3. Rail Balticu marsruut Rail Balticu projekt hõlmab viit riiki: Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja kaudselt ka Soomet. Kavandatav raudteevõrk ühendab Helsingi, Tallinna, Pärnu, Riia, Panevezyse, Kaunase, Vilniuse ning Varssavi. (Sajandi projekt 2018) Joonis 1. Rail Balticu trajektoor ning ühendused Allikas: Kaardid (2018) Eestisse tulevad reisijate peatused Tallinnasse Ülemiste piirkonda ja Pärnusse. Lisaks panid maavalitsused raudteetrassi planeerimise käigus paika ka kohad, kuhu on võimalik lisada kohalikke peatusi. Kaubarongid suunduvad aga Muuga terminali. (Korduma ... 2018) Rail Balticu trassi kulgemise osas tehti otsus erinevate ekspertide tööde põhjal ning kinnitati
Tiit Kalluste Sündinud 2. aprillil 1962 Võrumaal, akordionist, pedagoog ja helilooja. Lõpetanud G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli 1981. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1986. aastal. Samast aastast alates tegutsenud muusikuna, peamiselt jazz- ja maailmamuusika vallas. Andnud kontserte paljude Eesti jazzfestivalide raames ning esinenud festivalidel väljaspool Eestit, muuhulgas Pori International Jazz, Dahlsbruk Jazz, Kaunase rahvusvaheline jazzfestival jne. Ta on kogunud enda ümber tuntud Eesti muusikutest koosneva happy jazz'i mängiva Tiit Kalluste Jump Band'i, millega on esinenud Baltimaades ja Skandinaavia festivalidel. Muusikuna kaastegev olnud paljudes projektides. Tema mängupartneriteks on erinevates koosseisudes olnud USA-s elav jazzpianist Mika Pohjola, Etioopia päritolu löökpillimängija Abdissa "Mamba" Assefa, saksofonist Petras Vyshniauskas (Leedu),
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud 13. Augustil 2011 Tallinnas (1) UÜ Black Art Consult, registrikoodiga 22288888, aadressiga Viljapuu 89, Tartu linn (edaspidi: Tööandja) keda esindab UÜ juhataja Vassili Parmakovi ja (2) Viktoria Ivanova, isikukoodiga 48711115235, elukohaga Kaunase pst 17299, Tartu linn (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd alates 7. juulist 2011.a. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. 1.3. Töötaja suhtes ei rakendata katseaega. 1.4. Töö tegemise koht on Viljapuu 89, Tartu . 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga
1996 Seoul´i Sung Kyun Kwan ülikoolis, Korea ja Helsingi Savoy teatris, Soome 1996 Nordgrafia Gotland, Visby, Rootsi 1996 Graphica Creativa´96, Jyvaskylä, Soome 1996 Sidney International Art Society näitus, Austraalia 1996 Grupinäitus Sidney IASG Bondi Pavilion galeriis, Austraalia 1996 Balti Maali Triennaal Vilniuses, Leedu 1996 POKALBIAI grupinäitus Kaunase Zilinskase muuseumis, Leedu 1996 Tiese Pjüvis´96 Alytus, Leedu 1996 OPEN HE. Art Café Grafica est europea Lissone, Itaalia 1997 Eesti Graafika 1970-95 Sidney Penrith Gallery, Austraalia 1997 du XVIIIe Salon International Artistique de la Haute-Loire, Prantsusmaa 1997 "Arte y Sida" Palacio de Congressos Europa, Vitoria Hispaania 1997 Krakovi Rahvusvaheline Graafikatriennaal, Main Exhibition, Poola
Üleriigiline planeering Eesti 2010 määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kirjutatud maakonnaplaneeringusse järgmiselt: "Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini". Samuti olid vihjed Rail Balticu trassi jaoks Harjumaakonna planeeringus kui ka Pärnu maakonna planeeringus. (DELFI, 2017). Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi Ago
BALTI RIIGID TEISES MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL Balti riigid Teises maailmasõjas 1940. aastal NSV Liiduga liidetud Balti riikide jaoks osutus esimene Nõukogude okupatsiooniaasta sedavõrd raskeks ja kaotusterohkeks, et oli inimesi, kes tervitasid 1941. aasta suvel sõja puhkemist rõõmuga. Balti rahvad lootsid, et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada. 23. juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu. Ülestõusnud vallutasid Kaunase ja kuulutasid seal välja Leedu Ajutise Valitsuse. Paraku saatsid sakslased selle pärast Punaarmee väljatõrjumist laiali ning vangistasid osa ministreid. Ka Lätis ja Eestis leidus neid, kes haarasid relvad. Oma jõududega iseseisvust taastada siiski ei õnnestunud. Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941. aasta juuli alguseks Leedu ja Läti. Eesti mandriosas jätkusid lahingud augusti lõpuni, saartel novembri alguseni.
Lembit. 24. Kui kohanimed/ kohasõnad on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga: Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla; Viikingi hotell, Sadama 15, Pärnu; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn; Paide, Türi mnt 7, I korrus. Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Tartu Kivilinna Gümnaasium Kaunase pst 70 50706 Tartu 25. Koht ja aeg: Loeng toimub 7. jaanuaril kell 14.00. Kohtume laupäeval kell 9.45 auditooriumis. Koosolek peeti Tartus 5. septembril 2007.aastal. Ta sündis 6.aprillil 1980 Eesti Vabariigis Viljandimaal Hargla vallas. Esmaspäeval, 23.oktoobril oli külm ilm. Eile, laupäeval peeti Palamusel laata. Aga Rakvere, 21.juuni 1998; Tartu ülikool, 17.09.2002; Rakvere, oktoober 2007 (tavaliselt kutsel,
psalmid. Vilniuse ülikool (1579) - 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, millele kuningas Stephan Bathory ja paavst Gregorius XIII andsid 1579. aastal ülikooli põhikirja ja privileegid. Leedu 17.-18. sajandil ehk Poola ajaloo varjus - Sõjaline ja diplomaatiline kaotus: 17. sajandi keskel tabas Poola-Leedut rida õnnetusi ja sõjalist ebaedu. Ukraina kaasakate mässud tõmbasid Poola-Leedu 13-aastasse sõtta Moskvaga: 1655. aastal vallutasid vene väed Vilniuse, Kaunase ja Grodno, mille Leedu väed hiljem tagasi pidid vallutama. Rootsi kuningas Karl X kasutas ära olukorda ja tungis sisse Leetu, kus kuningas pakkus dünastilist uniooni Rootsiga, millega katkestati unioon Poolaga - Rootsi hiljem loobus liidust Leeduga. 1667. Andrussovo rahu - Poola- Leedu loovutas Venemaale Smolenski, Kiievi ja Ukraina. Sai tagasi Latgale ja Valgevene. Poola-Leedu nõrgenes poliitiliselt, majanduslikult ja kannatada said ühiskondlikud struktuurid. 17
EV Valitsuse 24.09.2002 korraldusega nr 625-k nimetati TTÜ raamatukogu viieks aastaks teadusraamatukoguks. o Standardialase informatsiooni paremaks levitamiseks sõlmiti koostööleping Eesti Standardikeskusega. o Raamatukogu astus Läänemeremaade raamatukogude ühenduse "Bibliotheca Baltica" liikmeks. o Raamatukogu hakkas osalema 7 tehnikaülikooli poolt loodud BALTECH-Konsortsiumi (Tallinna, Riia, Vilniuse, Kaunase, Stockholmi, Linköpingi ja Lundi tehnikaülikoolid) raamatukogude koostöögrupi töös. o Raamatukogu teadur Aiki Tibar asus õppima Tampere Ülikooli infoteaduste osakonna doktorantuuris o Teaduskonna ja raamatukogu koostöös viidi läbi valikaine "Keemiainformaatika" kursus keemiaüliõpilastele. o TTÜ trükiste arhiivkogu juurde loodi esimene isikuarhiiv TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv.
20 represseerimisele. Eesti Riigiarhiivis on mitmeid dokumente, kus arreteeritud juutide eest astuvad välja nende eestlastest töökaaslased või tuttavad.7 4.2 Vaivara süsteem Eesti ei jäänud kauaks juudivabaks. 16. märtsil 1943 tegi Hermann Göring korralduse taastada Saksa sõjamasin huvides Eesti põlevkivitööstus. Ta andis käsu rajada Eestisse laagrid, kuhu tuua ja paigutada vajaminev tööjõud. Keskne koonduslaager loodi Vaivarasse, kuhu Vilniuse ja Kaunase getode juute hakati tooma juba 1943. aasta septembris. Vaivara oli omamoodi jagamispunkt, kust vangid saadeti edasi välilaagritesse, mis paiknesid paljudes kohtades Virumaal. Koonduslaager oli Lagedil ning süsteemi osa oli ka Tallinna vangla. Aastatel 1942-1943 oli Eestis kaks surmalaagrit: Klooga ja Jägala laagri hukkamispaik Kalevi-Liiva. Ühtekokku toodi mitmelt poolt Euroopast Eestisse sunnitööle umbes kümme tuhat juuti. Pea kõik jätsid siia oma elu.
Haridussüsteem o Aluseks sai ühtluskooli põhimõte, mis tagas kõigile lastele edasipääsu madalamast kooliastmest kõrgemasse. Loodi emakeelsed alg-ja keskkoolid. o Leedus piirduti alguses 4-klassilise algharidusega, mis muudeti kohustuslikuks 1930.a. 1936.a. muudeti kohustuslikuks 6-aastane algharidus. Lätis ja Eestis kehtestati kohustuslik 6-klassiline algharidus juba omariikluse algaastail. Rahvuslikud kõrgkoolid o Leedus tegutsesid Kaunase ülikool ning põllumajandusakadeemia, veterinaarakadeemia, kunstiinstituut ja konservatoorium jt. o Lätis avati Riia polütehnilise instituudi baasil loodud Läti ülikool, mille kõrval töötasid kunstiakadeemia ja konservatoorium ning põllumajandusakadeemia. o Eestis olid jagatud kõrgkoolid kahe keskuse vahel: Tartus tegutsesid Tartu ülikool, kõrgem kunstikool Pallas ning kõrgem muusikakool, Tallinnas tehnikaülikool, kõrgem kunstikool, konservatoorium ja kõrgem sõjakool.
Institutsioon haldab erametsaomanike ja riiklike metsavalitsejate poolt teostatavat raiet ning on nõuandvas rollis, juhendades erametsaomanikke metsa kasutamise, taasmetsastamise ja kaitse alal. Kõige tähtsamad teadusinstitutsioonid metsanduse valdkonnas on Leedu Metsateaduste Instituut ja Leedu Põllumajandusülikooli metsanduse teaduskond. Metsandusalast kõrgharidust annavad Leedu Põllumajandusülikool (metsanduse teaduskond) ja Kaunase metsanduse ja keskkonnatehnika kolledz. Metsanduse teaduskonnas on peamisteks suundadeks bakalaureuse- ja magistriõpe metsanduses ja rakendusökoloogias. 2000. aastal loodi Erametsa Arendamise Keskus. Viimase asutajateks olid Leedu Erametsaomanike Liit, Leedu Vabariigi Põllumajanduskoda ja Taani Metsanduse Arendamise Keskus. Erametsa Arendamise Keskuse üldine eesmärk on edendada, toetada ja tugevdada erametsanduse sektori arengut Leedus, pakkudes
Tiit Sokk. TPI rivistuse mängis noormees 1988-1989 oma viimase hooaja. Selleks ajaks oli Kullamäe jäänud silma ka juba suure Kalevi treenerile Jaak Salumetsale.Siiski mängis hooajal 1989-1990 Gert TPEDI meeskonna eest, kus samal aastal tegi meistriliiga debüüdi samuti alles 15 aastane Martin Müürsepp.Alates aastast 1991 algab Kullamäe tõeline tähelend. Hooaega alustab ta BC Kalevis ning sellele järgneb juba suurklubi Kaunase Zalgiris, mille rivistuses tuleb ta ka esimese eestlasena Leedu meistriks. Leedust tuleb mees aga tagasi Kalevisse. 14 Järgmise välisklubini läheb natuke aastaid mööda ning hooajal 2000-2001 sõlmib Kullamäe lepingu Belgia meistriliiga klubiga Oostende Telindus.Võidetakse küll Belgia mestritiitel, kuid Kullamäe saab ühe oma karjääri raskeima vigastuse. Paremas põlves rist-sideme murd
ja "Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (Tartus), restoran Aishaniya ~ Aishaniya restoran (Aishaniya - hiina k 'Eesti'). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). Nt riigikohus, riigikontroll, riigi patendiamet, siseministeerium, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Eesti sotsiaaldemokraatlik partei, Otepää tarbijate ühistu,
hooneid. Uusfunktsionalism (1960-1980.a.) Kadrioru kohvik Kadrioru kohviku projekt valmis instituudisisese konkursi korras 1964 aastal. Voldemar Herkeli ja Hindrek Piiberi töö jagas I ja II auhinda ning see valiti ehitamiseks välja. 1970.aastal valminud kohviku kahekorruselise hoone ülemine korrus oli tõstetud postidele, et maja alt saaks Kadrioru parki jalutada ning et tänava tasandilt avaneksid maja alt vaated pargile. Ruumiline lahendus meenutas Tartu Kaunase oma. Esimese korruse ühe plokis oli populaarseks kujunenud kondiitritoodete kauplus ja laoruumid, teises plokis baar ning sissepääs 200-kohalisse kohvikusse, mis nagu Tartu Kaunaseski asus teasel korrusel. Selle suur
Vabastamise Komitee. Generalplan Ost: 50% eestlastest, 25% lätlastest, 0% leedukatest olid piisavalt puhtad, et jääda, ülejäänud kas saata itta või tappa (juudid, romad, nõukogude kollaborandid). Ostlandi holokaust kolmes etapis: 1) 1941 kohalike juutide hukkamine SS-i Einsatzgruppe A (juhiks Walter Stahlecker) ja kohalike kollaborantide abil. Eesti ainana Judenfrei pärast 950 tapmist, Lätis u 70 000, Leedus 95% ehk 200 000. 2) 1942-1943 juutide tööjõud Vilniuse, Kaunase, Siuliai, Riia, Liepaja, Daugavpilsi getodes. Eestis tööl põlevkivikaevandustes. Siia transporditi ka Sks, Austria, Tsehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi. Klooga laagris tapeti 2000 leedu juuti. Üldiselt kohalikud ei teinud heal meelel koostööd, kuid mingil määral aitas natsi propaganda, et juudid tegid NL-ga koostööd. Võitlus võõras mundris Venemaale: võitluses Loode-Venemaal ja NL-i tagalasse
24h Perearsti infotelefon 1220 Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/ Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee Anonüümsed Alkohoolikud (AA) Tartu, Kalevi rühm Koduleht: http://www.aaestonia.com/ E-mail: [email protected], [email protected] Address: Kalevi 76, Tartu (Salemi kiriku ruumides) Telefon: 56 137 277 Tartu, Ülejõe rühm Koduleht: http://www.aaestonia.com/ E-mail: [email protected] Address: Kaunase 9a, Tartu Tartu rühm Koduleht: http://www.aaestonia.com/ E-mail: [email protected] Address: Õpetajate tänav 5, Tartu Telefon: 556 97 359 Osalemine on kõikidel tasuta. Koosolekute info: http://aaestonia.com/koosolekud Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik: Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti- vastuvott/registreerumine#top Address: Raja 31, Tartu Telefon: 731 9100, esmaspäev kuni reede 7.30-18.00.
! Järjekordne, seekord Poola piir, vist taheti jälle passe. Varssavile lähenedes olime juba piisavalt elus, et ringi vaadata. Kõlaritest kostis soovisaade, eesistuv Arne tundis huvi, kuidas hobustel kandilist pead ravitakse.Kui armas temast! Õhtupoole seisime Poola - Leedu järjekorras , meie küll vaid poolteist tundi, mõned rekkamehed aga teist päeva-kujutlege siinjuures mõnus eestikeelne sõim taustameloodiaks. Soovisime neile head reisi ja vurasime oma Viimasesse Peatuspaikka- Kaunase Mäele. Mägi oli ikka samas paigas, telkisime viimast korda ja ,,vetid" tegid viimase söömaaja- riisipudru Maasikamoosiga või kanaga- kuidas keegi soovis, suur pajatäis teed kõrval. Organiseerisime õhtust olemist , meid jäi üsna väike seltskond, kes oli võimeline/tahtis viimast õhtut vertikaalis mööda saata . Grokk, küünlad, laulikud ja soojad südamed- mida enamat ühest ööst veel ihata! Õhk lõhnas tuttavlikult- niiskelt koristatud viljapõldude järele. Head ööd! 1
eristamiseks Vana-Kuustse, Vastse-Kuustse) (ka muud kohanimed, nt kaks küla kõrvuti). Vaja ka teada nime tekkimise tausta. Nt Kohtla-Järve liitnime, selle järgi, et algselt oli asula, mis tekkis Kohtla ja Järve maadel. Nimetuum see kui jääb puhas nimi järele. Omastavaline. Tüüpiline see, et nende omastavaline on üldistavalt uueks nimetavaks. Võib eristada Henn Saari kaht omastava tüüpi: Kaunas, Kaunase linn. Kajastab ka nende nimede käändamine kääname neid nimesid nii nagu nad oleksid uued nimetavad käänded. Käändevormid nimeteaduslikus võtmes: kohanimede aluskääne. Meie jaoks vormilt nimetavas käändes. Me kääname nimesid lähtuvalt vormist mitte etümoloogilisest käändevormist. Diakrooniliselt käänamine on teisiti 3 eri käändevormi. Ainsuse nimetavas need, mis sisaldavad determinanti, elliptilises liht ja liitkohanimed. Omastavaline mall levis
Peterburi koolkond. Kes noorte õppejõudude kasvupõlluks, töö Tartu Ülikoolis. Peterburis oluliseks õpetajaks Nikolai Karejev. Karejev tegeles Prantsuse revolutsiooni ajalooga (proletariaat) ja 20. sajandi alguse ajalooga. Realism ja rahvusvahelised suhted riikide vahel. Need tema jüngri Edgar Treibergi peamisteks suundadeks. Eriti õppejõuna. Karejev ka ajaloofilosoofias tugev. Ivan Lappo Leedu-Vene riigi asjatundja. Lappo leidis rakenduse Leedus Kaunase ülikooli õppejõuna. Tartus luges ajaloo historiograafiat, allikaõpetust ja seminare. Ka Jevgeni Tark siin lühikest aega, kelle loengud popid, tugev 19. sajandi rahvusvaheliste suhte alal. Hiljem Nõukogude ajaloolasena tugev, kuigi ka päris mittemarksistlikest vaadetest hoolimata taluti ja koguni hinnati. Soome ja rootsi ajaloolased kolmandaks komponendiks, sealt kutsuti TÜsse õppejõude, eriti humanitaaria aladele. Uusi kursusi, nt Eesti ja Põhjamaade ajalugu
montaazil (Rahuaatomi alistajad, Kolhoosnik, 3.03.1962). 1960. aastatel levis noorte seas tahtmine Nõukogude Liidu elukorralduses kaasa rääkida. Esimestel sõjajärgsetel aastatel hakkasid teadlased otsima võimalusi aatomienergia rahumeelseks rakendamiseks. Esimene aatomielektrijaam lasti käiku 1954. aastal NSV Liidus. 11. Nõukogude tarbijatele rohkem kvaliteetseid tooteid! Sellise loosungi all töötavad praegu Kaunase tekstiilitööstuse töötajad (Parima toodangu eest, Kolhoosnik, 3. märts 1962). NSV Liidus valmistatud mis tahes tooted ei olnud piisavalt kvaliteetsed. Kuna valitses plaanimajandus, siis täideti plaane kiiresti ja kvaliteedile eriti ei mõeldud. Seepärast tehti palju praaktooteid. Taheti küll valmistada vastupidavamaid tooteid, aga selleks oli tööks paremaid tingimusi vaja. 12. ,,Kompleksne mehhaniseerimine peedipõldudele" See Kubani Põllutöömasinate ja
Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga. Seega ei asetse kohanimi mitte tüübinimetuse järel, vaid selle ees. Nt mitte kauplus Juuru, vaid Juuru kauplus, mitte kohvik Tihase, vaid Tihase kohvik (tänava järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (nt Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (nt Tartus). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). 16 Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond,
Tartu Laste Tugikeskus (TLT) loodi aastal 1995 mittetulundusühinguna, eesmärgiks aidata väärkoheldud või pidevas sotsiaalses, majanduslikus ja/või psühholoogilises stressis elavaid lapsi ja nende pereliikmeid. Mõte luua niisugune keskus sai alguse juba 1992.aastal, kui Ruth Soonetsi ja Dagmar Kutsari õpilaste seas läbi viidud vägivallauurimusest selgus, et perevägivald on Eesti ühiskonnas küllaltki levinud. 1997.a sai TLT Tartu Linnavalitsuselt oma ruumid. Nii on meie aadressiks Kaunase pst.11-2/3. Tartu Laste Tugikeskuses töötavad lastearstid, psühholoog- psühhoterapeudid ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe USA, Iirimaa, Hollandi ja Rootsi spetsialistidelt. Tugikeskuse spetsialistid pakuvad lastele ja vanematele individuaalnõustamist, grupiteraapiat ja psühhoteraapiat, samuti nõustatakse lastega tegelevaid professionaale. Selline multidistsiplinaarne meeskond võimaldab perel saada kompleksset abi ühes keskuses
väiksemates liiduvabariikides oblastid likvideeriti - 4. aprillil 1953. Uus juhtkond pandi Kremlis paika tund aega enne Stalini surma - kolmevõimu ühiskoosolekut ei ole NSV Liidus ühelgi teisel perioodil koos olnud. Eestis loodi Pärnu, Tartu ja Tallinna oblast, samaaegselt Eestiga loodi oblastid ka Lätis (Daugavpilsi, Liepaja, Riia). Leedus oli see eksperiment alguse saanud juba 1950. aastal (Kaunase, Klaipeda, Siauliai, Vilniuse). Moskva jaoks oli oluline, et kõik liidumaad oleks unifitseeritud. See tõi kaasa selle, et see oblastieksperiment lõi tegelikult juurde tohutult töökohti ja formaalselt Tartu oblasti juht oli võrdne Kiievi oblasti juhiga. Ta pidi olema ka vastava rangiga inimene - sinna ei saadud panna mitte igaühte. See üheks põhjuseks, miks just 52. aastal ja 53. aasta alguses tuuakse Eestisse kõrge rangiga parteitegelasi mujalt NSV Liidust
ja võib-olla 220 kV) • ülekandevõrk (110 ja võib-olla 220 kV) • jaotusvõrk ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 68 Üldtuntud on juba ammune seisukoht, et reaktiivvõimsuse edastamine süs- teemivõrgu liinides on ebaökonoomne. Hiljuti Lundi ja Kaunase Tehnikaüli- koolide ühistööna valminud uurimistöö tulemused [Staniulis ... 2002], mis põ- hinevad Rootsi üldistatud elektrivõrgu analüüsil, näitavad samuti, et 440 kV võrgust 130 kV võrku reaktiivvõimsuse ülekandmine on majanduslikult eba- otstarbekas. Seetõttu tuleks vaadelda süsteemivõrku muust võrgust eraldi ja kogu reaktiivvõimsuse kompenseerimise ülesanne sellel tasandil teenib ainult reaktiivvõimsusvoogude minimeerimise ja lubatavate pingenivoode kindlus-
Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistusel nn. Kabinet 40, dešifreerida saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene krüptoloogid Ivan Reingarteni juhtimisel dešifreerida saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. Maailmasõda jõuab Eesti piirile 22. augustil 1915 vallutasid Saksa väed Kovno/Kaunase, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba Kuramaale. 19. augustil 1917 algas sakslaste uus pealetung Riia suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka keemiamürske. Ületati Väina jõgi ning vallutati Üksküla. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu Läti küttide II brigaad. 21. augustil jäeti linn sakslastele. XII armeel õnnestus taganeda Võnnuni (Cēsis), kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000
5646361.97 Otepää vald 6429818.5650019.06 Otepää vald 6429823.0651670.01 Otepää vald 6429843.5651670.37 Jaama tn.s 6473951.5662046.37TartuLinn Kalda tee 6473902.0662006.18TartuLinn Kesklinna 6473334.0661855.93TartuLinn Mõisavahe 6473229.5661908.87TartuLinn õmerpalu vald 6420366.0666032.95 õmerpalu vald 6420351.9666054.96 Nõlvaku su6474059.5662481.43TartuLinn Kaunase ps6474250.0662361.93TartuLinn akvere vald 6579669.0632505.37 akvere vald 6579676.5632508.31 6466992.9574279.02 6466975.0574306.99 arvastu vald 6449567.0615504.08 arvastu vald 6449551.9615528.08 ändra vald 6497011.0562720.06 ändra vald 6497017.0562736.94 onguta vald 6460925.5635334.00 ihula vald 6596003.5623649.43 ihula vald 6596040.0623637.68
aastal (Piechnat 1996: 7), ei mõjutanud see Balti riikide tantsumuusikat mingil määral. Enamgi veel – lähinaaber Leedu, kellega Poolal on ajalooliselt ülitihedad sidemed, ei tähelda sellealast aktiivsust enne II maailmasõda. Leedu džässiajakirjanik ja raadiotoimetaja Darius Uzkuraitis mainib oma artiklis “Lithuania before & after Ganelin” ajakirjas Jazz Changes (Uzkuraitis 1996: 12), et tollase Leedu pealinna Kaunase restoranides küll mängiti mõningaid džässilikke elemente sisaldavat tantsumuusikat, kuid see oli ka kõik. Seega, käesoleva uurimuse kontekstis omavad tähendust eelkõige Rootsis ja Soomes toimunud arengud. 39 3. DŽÄSS EESTIS. TEKKIMINE JA ARENG KUNI 1945. AASTANI 3.1. OLUKORD MEIE KULTUURIMAASTIKUL DŽÄSSI SAABUDES 20. sajandi algus oli suurte muutuste aeg nii Eesti poliitilises elus kui kultuuris, ka siinne
annaabi.ee 
