Rail Balticu projekt (0)

RAIL BALTIC
Projektist tutvustus:
Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse. Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, lisaks on kaasatud partneritena Soome ja Poola. Projekti teostamiseks on vajalik ühisettevõtte loomine ning rahastuse saamine Euroopa Liidult. Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juhtkomitee ning töögrupp, kuhu kuuluvad Pärnu, Rapla , Harju maavanemad ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee, Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tehniline Järelevalveameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.. Lähiaastatel valmivad ehitamiseks vajalikud planeeringud ja eelprojektid, mis määravad uue raudtee asukoha. Euroopa Liidu kaasrahastamise olemasolul jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks aastatel 2018/ 2019 .
Eeltööd ja uuringud:
Rail Baltic lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemereriikide planeerimisalase koostööprogrammi VASAB 2010 raames 1994. aastal. Juba siis määrati trass Eestis kulgema Pärnu kaudu. Üleriigiline planeering Eesti 2010 määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kajastatud ka Harju Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: “Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor , mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini”. Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus.
Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi Ago Vilo osalusel on tehtud ka eeltöö, mis näitas Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu, mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus määratud tunneli asukoha säilitamise vajalikkus. Rail Balticu raudteetunnelit Eesti valitsusel lähima paarikümne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala Viimsi vallas on tagatud läbi valla üldplaneeringu, kajastudes vägagi täpselt Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaartidel ja tekstis. Tunneli teemal on ilmunud ka Läänemere raudtee ühenduste võimalikkust kirjeldav põhjalik artikkel.
VASAB 2010:
Visioon ja strateegiad Läänemere piirkonnas 2010(Vision and Strategies Around the Baltic)
Läänemere riikide planeeringuvaldkonda koordineerivate ministrite koostööprojekt. Selles valitsustevahelises koostöös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Poola, Saksamaa, Taani,
Rootsi, Soome, Norra ning Valgevene.
RAIL BALTIC
Mis on Rail Balticu raudteeühendus?
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini . Poolas on Euroopa raudteevõrgustik juba vastas ning sealseid ühendusi arendatakse samuti pidevalt edasi. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Poolat ja Lääne-Euroopat. Rail Baltic on investeering rohelisse transporti, aga ka uudne mõtlemine ja energiasäästlik viis reisimiseks ning kaupade vedamiseks Euroopasse. Eestis rajatakse Rail Balticu raames ka reisiterminalid Tallinnas Ülemistele ning Pärnusse, samuti uutel tehnoloogiatel põhinevad integreeritud kaubaterminalid.
Miks on uut raudteed vaja?
Eesti on ajalooliselt olnud raudteeühenduses ida suunal, näiteks praegugi on võimalik sõita rongiga Peterburgi ja Moskvasse. Seni puudub aga toimiv raudteeühendus Eesti ja ülejäänud Euroopa vahel. Rail Baltic ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidega ning annab reisijatele ja kaupadele uue, kiire ning kaasaegse lisavõimaluse liikumiseks põhjast lõunasse ning vastupidi. Samuti on raudtee üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise.
Kui palju maksab Rail Baltic?
Kuna Rail Baltic on kolme riigi koostöös rajatav projekt, siis üldiselt hinnatakse nii maksumust kui kulusid -tulusid kogu Baltikumi läbiva raudtee peale kokku. Kolme Balti riiki läbiva uue raudtee ehitamise kogumaksumust hinnatakse 5 miljardi euro suuruseks investeeringuks, millest, sõltuvalt tööde iseloomust, kuni 85% on valmis panustama Euroopa Liit. Eesti territooriumile jääva trassilõigu väljaehitamine maksab tänaste hinnangute põhjal ca 1,3 miljardit eurot. Eesti jaoks on kohustuslikuks projekti omaosaluseks plaanitud ca. 250 miljonit eurot ettevalmistus -ja ehitusperioodi jooksul.
Mis vahe on praegusel raudteel ja Rail Balticul?
Praegu on Eestis kasutusel tsaariaegne rööpmelaius 1520 /1524 mm. Rail Baltic ehitatakse Euroopas levinuima rööpmelaiusega 1435 mm. Praegused raudteed Eestis on projekteeritud või rekonstrueeritud piirkiirusele mitte üle 140 km/h, üldiselt jäävad piirkiirused aga pigem 100-120 km/h kanti . Rail Balticul lubatud kiirus on reisirongidele kuni 240 km/h. Rail Balticu trassil ei ole samatasandilisi ületuskohti ning raudtee piiratakse osaliselt aedadega, takistamaks inimeste ja loomade viibimist raudteel või sellele lähedal, mis tõstab oluliselt raudteega seotud ohutust. Rail Balticu puhul rajatakse uus ja kaasaegne rongiliikluse juhtimise süsteem, kus toimub pidev automaatne infovahetus juhtimiskeskuse ning rongi vahel. Rail Balticu raudtee tekitab vähem müra ja vibratsiooni kui olemasolev raudtee, sest kogupikkuses kasutatakse kokkukeevitatud rööpaid ja rongid on kergemad.
Materjal: http://www.railbaltic.info/et/projektist-rail-baltic/kkk