Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained) Gravitatsioon on seotud keha massiga : mida suurem mass, seda suurem gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. vabalangemine--Kehade kukkumine kui õhutakistus puudub või on väga võike Teised vastastikmõju liigid Elektromagnetiline vastastikmõju : 1) tugevam kui gravitatsiooniline 2)ulatub mistahes kaugustele 3)aineosakestevahelised vastastikmõjud . näiteks laetud kehade vahel. Tugev vastastikmõju 1)ulatub väga väikestele kaugustele 2)sadu kordi tugevam kui elektromagnetiline 3)esineb aatomituumades ja teiste elementaarosakeste vahel Nõrk vastastikmõju 1) ligikaudu 1000x väiksem mõjuraadius kui tugeval vastastikmõjul 2)esinev radioaktiivsete ja elementaarosakeste muundumisega seotud nähtustes
(näiteks neutroniga). 15. Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Nt uraan 16. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 17. 18. 19. Gravitatsioonijõud on jõud, mis toimub suurtele kaugustela. Elektromagneetilinejõud on keskmine jõud, mis toimub keskmistele kaugustele. Tugevjõud - , mis toimub lühikestele kaugustele. Nõrkjõud- toimub väikesele kaugusele 20. Tabel 21. Elektrolaeng peab olema täisarv ja valget värvi.
PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust).( http://www.nip.ee/ 02.10.2011)
Sarabande Hispaania päritolu tanst Aeglane, 3 osalises taktimõõdus Gigue Inglise päritolu tants 3 osalises taktimõõdus 15. Polüfoonia- on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, aga kõik peab hästi kokku kõlama. Selle üks lihtsamaid vorme on Kaanon. 16. Tempereeritud häälestus- oktavi 12 pooltooni on häälestatud võrdsetele kaugustele seega saab igalt noodilt mängida 1 duuri ja 1 molli helistiku. Praegused klaverid on selle järgi häälestatud. 17. R. Tobias, ,,Joonase lähetamine``` 18. J. S. Bach ,, Johannese passioon. A. Pärt: Johannese passioon
iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused: - akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud
c)looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid (lk 9) 2. Millised otsused ei kirjelda elektrostaatilise välja omadust ? (2p.) a) Ei sõltu meist ega meie teadmistest. b) Tekitavad seisvad elektrilaengud. c) Ei muutu ajas. d) Mõjub elektriliselt laetud kehadele. e) Sõltub välja tekitava laetud keha massist. f) On seotud liikuvate laetud kehadega (lk 29). 3. Elektriliselt laetud kehade vastastikmõju (1p.) a) kandub edasi silmapilkselt ükskõik kui suurtele kaugustele, b) kandub edasi lõpliku kiirusega, mis võrdub valguse kiirusega, (lk 43) c) edasikandumist ei toimu. 4. Kondensaatori mahtuvuse valemis C=q/U on q: (1p.) a) kondensaatori ühe katte laeng, (lk 64-65) b) mõlema katte laeng, c) kahe katte laengute summa. 5. Leidke vastavus. (16p.) a) idealiseeritud objekt b) füüsikaline nähtus c) füüsikaline suurus d) mõõtühiku nimetus e) mõõteriist 1) Elektrilaeng - c) füüsikaline suurus (lk 8)
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud juhtmekeerdusid, siis nende indutseeritud elektromotoorjõud liituvad. Püsimagneti asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse
määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget.
tummana. Ükski puue ei ole "parem" kui teine ja nii kurdid, pimedad kui tummad peavad saama hakkama igapäevaste tegemistega nagu tervedki inimesed. Nägemispuue Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue
Õpetus ei olnud igalpool ühesugune.Islmai õiguse tõlgendamisel kujunes välja neli suuremat ja mitu väiksemat koolkonda,osa juriste ei liitunud ühegi koolkonnaga.9.saj kanoniseeriti paljudest pärimuste kogumikest kuus,mis moodustasid sunna tuumiku. · Siiitidel oli oma pärimuste kogu. Ka koraani komneteerid teadlased erinevalt.Medrese autoriteet sõltus tema õetlaste tuntusest. Tavaliselt sõideti 1000 km kaugustele,et saada mõne kuulsa teadlase õpilaseks. Tundtumad asusid nt Belgias,Kairos.10.saj muutusid nad iseseisvaks õppeasutusteks. Kursus kestis 4-6.aastat. Õpejõud said palka,õpilased stipendiumit. Seal oli ka ühiselamu ja raamatukogu. ARAABIA JA PÄRSIA-TADZIKI KIRJANDUS · Lubatud olid tõsielulised jutustused nt ,,Tuhat üks ööd"Seal on ligi 300 lugu kokku koondatud, põhineb legendidel ja linnafolklooril. Koguteos avaldati 1835 Egiptuses.
transpordil Vajalik pidev kaubavoog ehk sisuliselt on Suur läbilaskevõime vältimatu infrastruktuuri läbilaskevõime Veeremi puudumine 100% kasutamine. Valikukriteerium: • Veod lühikestele vahemaadele, postivedu lühi- ja keskpikkadel marsruutidel – autotransport • Suurte kaubakoguste regulaarveod suurtele kaugustele – raudteetransport • Kiireloomuliste, kiirestiriknevate ja väärtkaupade vedu ning postivedu suurtele kaugustele – õhutransport • Mass- ja suuregabariidiliste kaupade vedu keskpikkadele ja suurtele kaugustele – meretransport • Spetsiaalveod – kõik veoviisid sõltuvalt konkreetse kauba omadustest Ressursside integreeritud planeerimine (vähimakulu mudel) Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis
peavad saama hakkama igapäevaste tegemistega nagu tervedki inimesed. 5 Nägemispuue Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue
tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. · Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). · Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. · Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha
postulaadid: 1. Aatom võib viibida ainult kindlatel energiatasemetel, millele vastab kindel energia En- sel juhul aatom ei kiirga. 2. Aatom kiirgab valgukvandi üleminekul suuremalt energiatasemelt En väiksema energia tasemega olekule Ek. Kiiratud footoni energia on leitav valemiga: hf=Ek-En kui aatom neelab välist energiat, siis neelatakse samuti kvantide kaupa. Aatomi energiatase sõltub põhiliselt elektroni energiast. Sisuliselt elektronid pendeldavad energiatasemete ehk erinevatele kaugustele aatomituumast. Mida lähemal on elektroni trajektoor tuumale, seda suurem on ta energia. 4. Joonspektrite tekkimine vesiniku järgi: Bohri teooriat arendas edasi Balmer, kes näitas näiteks vesiniku aatomi korral on kiiratav sagedus leitav valemitega f=(Ek-En)/h ning f=R((1/k ruut)-(1/n ruut)), kus k kuulub hulka kahest lõpmatusse. Antud valem selgitab joonspektrite tekkimist. Näiteks vesiniku js koosneb kokku neljast joonest: punane, roheline ja 2 sinist. (vikerkaart meenutav joonis)
mastaabisääst on piiratud; (sageli põhjendamatu) kriitika suurenemine keskkonna kahjustuste tõttu; vajadus maantee infrastruktuuri arendamiseks seoses üha kasvava veomahuga; ummikutest põhjustatud viivitused. Järeldused autotranspordi kohta. Autotransporti ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedude. Autotransport on ökonoomsem kui rongitransport ka siis, kui on tegemist väikeste saadetistega suurtele kaugustele. Autovedude suurim eelis teiste transpordiliikide ees on asjaolus, et kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta. Autotransport jääb kiiruses alla ainult lennutranspordile, kuid lühikestel vahemaadel ka mitte, 3 kuna lennutranspordil on summaarne aeg suur (lennujaamani jõudmine ja kauba mitmekordne peale- ja mahalaadiminedudel
liikuvusel mobiilsest ja statsionaarsest faasist koosnevas süsteemis. See meetod kasutakse näiteks ainetesegust üksikute komponentide kättesaamine või lihtsalt aine olemasolu ja hulka määramine. On olemas statsionaarne faas(nt paber) mille peal on uuritav aine ja mobiilne faas. Vedelik hakkab kapillaarjõudude tomel mööda voolutusplaati üle voola,a ning sellega liiguvad kaasa ka analüüsitavad ained. Liikumiskiirused on erinevad. Nii jõuavad ained stardijoonest erinevatele kaugustele. Eristamiseks kasutakse ultraviolettlambi või kemikaali lahused. 12. Elektroforees Laetud osakesed liikumine elektriväljas alusel. Liikumine sõltub elektrilisest potentsiaalist ja summaarlaengust. Valkudel on erinev summaarlaeng, lahustavad naj elektriväljas. Levinum on geel-elektroforees. Lahustatavad komponendid jaotuvad liikuvuse alusel kandjal kitsaste vööndidena,mis on vaja indifitseerida. Geel-kandjate poorne struktuur tagab elektroforeesi suurema kiiruse ja lahutusvõime
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel;
muutuda keha kiirus või kuju. 22. Gravitatsiooniline vastastikmõju- gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained). Mida suurem keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. 23. Elektromagnetiline vastastikmõju- tugevam kui gravitatsiooniline vastastikmõju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikmõjud. 24. Tugev vastastikmõju- avaldub peamiselt tuumajõududena; jõud, mis hoiab kvarke koos; tugeva vastastikmõju laengut nimetatakse värvuseks. Nõrk vastastikmõju- esineb kõikide elementaarosakeste vahel, mõjuraadius on alla 10-17 m, esineb elementaarosakeste lagunemisel teisteks osakesteks. Ei saa kirjeldada tõmbe- või tõukejõududena. 25
11.2004. Joon. 4.8. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Kasutatakse veel rigilaudu - kaldus pindu, risti keskaare tasandiga. Teoreetiline joonis tehakse mõõdus 1:100, väikestel laevadel 1:50-25. Joon. 4.9.
Liitosakese tugevuse määrab seoseenergia, mis kujuneb tuumaosakeste vahel lähidistantsidel (kaugustel alates tavaliste aatomituumade möötmetest 1013 cm) valitseva universaalse tõ0mbejõu ja prootonite vahel valitseva elektrostaatilise tõukejõu mõjul, mis loobki osakeste ühinemist tõkestava barjääri. Lähikaugustel on elektrostaatiline tõukejõud prootonite vahel umbes 100 korda nõrgem kui tugev tuumajõud. Seejuures elektrostaatiline jõud mõjub suurtele kaugustele, tuumajõud aga vaid lähinaabritele. Need kaks asjaolu määravadki, miks rasktmate elementide tuumade tekkeks on vajalik ületada kõrgeid potentsiaalibarjääre, miks suure elektrilaenguga aatomituumad lagunevad ning miks arvust 100 tunduvalt suurema arvu prootonitega elemente ei esine üldse. Samuti järeldub siit, et täieliku termodünaamilise tasakaalu korral tuumaosakeste tihinemisel muutuks kogu aine Universumis rauaks ja tema naabermetallideks
balloonides. Vedelikke on peaaegu võimatu kokku suruda ja antud olekus hoiustada, ainult piiratud kogustes, seetõttu tuleb akumuleerimiseks kasutada väliseid hüdrosüsteeme või vedru ning transport võimalik, vaid torustikes kuni 100 m. Elektriajamites on akumuleerimine keeruline ja kallis, üldjuhul väikestes kogustes (akud ja patareid), transport juhtmete kaudu suurtele kaugustele. 3. Nimetada tööstusliku suruõhu peamised omadused, kasutamise eelised ja puudused. Hea kättesaadavus, akumuleerimine, puhas ja kiiretoimeline energiakandja. Plussid Miinused Kättesaadavus Õhku leidub Õhu Kasutatav suruõhk peab maakeral igal pool, ettevalmistus olema kuiv ja puhas.
Pingi põhisõlmed on : 1. Alus 2. Kere külge on kinnitatud kõik pingi mehhanismid. 3. Ülatala (traavers) on paigutatud kere ülemises osas asuvatele juhtpindadele ja tema ülesandeks on toetada ripplaagri abil freestorni üht otsa. Ülatala väljaulatust on võimalik muuta, teda saab kinnitada mitmesugustele kaugustele. Jäikuse suurendamiseks kasutatakse tuge, mis seob ülatala konsooliga. 4. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Püstjuhtpindadega toetub konsool kere vertikaalsetele juhtpindadele ja liigub piki neid. Horisontaalsetel juhtpindadel asub ristkelk. Konsool kinnitub juhtpindadele eriliste klambritega ja on ühtlasi baasdetailiks kõigile sõlmedele piki-, rist- ja püstettenihkeahelas
kohapõhiselt tööd põhinevad allikatel (tuntumad nimed: Troska, Tarvel, Ligi)), kohapõhised kaardianalüüsid, integreeritud käsitlused. Andmete kogumine loodusest Setteproovid. Setete õietolmuanalüüsid säilib väga hästi hapnikuvaeguses (näiteks soosetetest, järve põhjasetetes), kihilisusega saab määrata vanuse ja olnud taimestiku koosseisu (tuleb arvestada, et erinevate liikide õietolm levib erinevatele kaugustele ja erinevad liigid produtseerivad õietolmu erinevalt). Setetest saab vaadata ka söeosakeste leidumist, põldude loomisel esineb setetes rohkem org.ainet. C14 see kuidas määratakse mingisuguste vanade (muinasaegsete) asjade vanust. Kui on tegu orgaanilise ainega mis sisaldab süsniku, mis on radioaktiivne, siis saab süsiniku 4 kaudu vanust määrata
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e
Voolukontuuri läbiv tema enda voolust tingitud magnetvoog on samuti võrdeline vooluga ϕ=LI 1H, henri. Võrdetegur L- kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest ja keskkonna magnetilistest omadusetst. Induktsiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes. Induktsiivsus on väga oluline mõiste elektrivõrkude projekteerimisel. Nt transformaator, mis muudab madalpinge elektrienergia suurtele kaugustele ülekandmiseks sobikikuks kõrgpingeks. Induktsiooni elektromootorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tmea mõju takistaks voolutugevuse muutumist juhis, ehk vastupidises suunas, nt elektrikitarrides on panud metallikeel vonkuma(magnet) tekitab see magnetvoo muutuse, mis indutseerib poolis voolu, spidomeeter, kõlarid, mikrofon, elektrigeneraator. Pooljuhid- on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepealne,
Elektrivälja kirjeldamiseks kasutatakse elektrivälja nihke vektorit D = 0 E 2.4. Elektriväli homogeenses dielektrikus E E= 0 Elektrinihe dielektrikus on muutumatu 3. Juhid elektriväljas 3.1. Laengute tasakaal juhis Juht - materjal, kus on vabad laengukandjad, mis saavad liikuda kuitahes suurtele kaugustele, kuitahes väikese elektrivälja korral. Välise elektriväljal puudumisel tema sees ja pinnal elektriväli puudub. Metallides hakkavad laengud välise elektrivälja elektriväljale vastupidises suunas. Elektrivool on juhis, kuni juhis olev elektriväli kompenseerib välise elektrivälja. Elektriväljas asuva keha pind on ekvipotentsiaalpind. Väljatugevus juhi pinnal on suunatud piki juhi pinna normaali.
(Ezinearticles, 2009) 2.2 Esimene WLAN võrk Norman Abramson ja tema poolt juhitud grupp aastal 1971. valmistasid esimese WLAN tüüpi raadiovõrgu millega ühendati omavahel 7 arvutit mis vahendasid informatsiooni omavahel läbi keskjaama. Selle projekti nimi oli Alohanet. Maksimum toetas see ühendus 40 kasutajat. Esimene WLAN võrk ei olnud küll väga kiire edastades andmeid ainult kiirusel 512 kilobaiti sekundis ja see ei levinud ka väga suurtele kaugustele aga oli selle eest väga suur leiutis oma aja kohta. Kahjuks mõjutasid selle võrgu seadmeid tööstusmasinad ja koduelektroonika ning sellele tuli teha suuri uuendusi enne kui seda sai kasutada suuremates linnades ja seetõttu jäi selle laiem levik ära. (The History of Computer Communications, 2007) 2.3 Wi-Fi standardite loomine 1997. aastal väljastati esimene 802.11 standard Institute of Electrical and ElectronicsEngineers (IEEE) poolt
rongivedu alles 600–700 kilomeetri kaugusele. Ühenduskiirused on suhteliselt suured. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav. Energiatarbimine on madal ja tööviljakus kõrge. Raudteetranspordi peamiseks puuduseks on kõrged terminalikulud, mida saab vähendada töö efektiivse organiseerimisega. Autotransporti ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedudel. Autotransport on ökonoomsem kui rongitransport ka siis, kui tegemist on väikeste saadetistega suurtele kaugustele. Kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta, nn uksest ukseni vedu. Autotransport jääb kiiruses alla ainult lennutranspordile. Juurdepääs peaaegu igasse kohta ja ökonoomsus väikeste kaubasaadetiste puhul toovad kasu nii ostjale kui müüjale. Autotranspordil on ka marsruutide optimeerimise võimalus. Kuid autotranspordi puudused on suhteliselt kõrged veotariifid ja väike veovõime. Autotranspordi puhul on kauba
Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Õppija, kui tal neid tarkusi vaja läheb (mida meil ju enamuses vaja ei lähe :D) , õpetaja, kui tema arvates minul neid tarkusi vaja läheb. 4. Kes on teie õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Õppija...daaaa, muidu ma ju ei vastaks neid küsimusi..camoon ;) 5. Kumb on enne, kas elektromotoorjõud või vool?
maailma piiratusega. Bruno väitis, et ka Päike ei saa olla Universumi keskpunkt, sest Universumil ei ole üldse keskust; et Päike on vaid üks lõpmatu paljudest tähtedest lõpmatus Universumis ja ümber lõpmatu paljude selliste päikeste võivad tiirelda planeedid, milliste hulgas võib leiduda ka teisi, kus on elu. Ta oli kindel, et kõik tähed liiguvad üksteise suhtes ning paistavad meile paigal püsivate ja väikestena vaid tänu oma tohututele kaugustele. Need väited ei toetunud aga kahjuks veel vaatlustele. Astronoomia arengule hindamatu väärtusega olid Tycho Brahe (1546-1601) poolt 20 aasta jooksul teostatud Marsi asendi tolle aja kohta ülitäpsed mõõtmised, milliste töötlemise ta usaldas Johannes Keplerile (1571-1630). Proovides leida mudelit, mis võimalikult täpselt kirjeldaks kõiki Marsi liikumisi tähtede foonil, jõudis Kepler 1609. aastaks järeldusele, et lihtsaim viis Marsi liikumise
elab vees, tema kehakuju on aga hämmastavalt mitmekesine. Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. Teised torpeedolaadsed kalad- väärislõhed, makerllased- on samuti suurepäerased ujujad. Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). Pilt 1. Ogahai ehk merikoger.(Squalus acanthias) ( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44- 2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg)
nivelleerimisega. Reeperite kõrguseid saab maa-ameti kataloogidest. Absoluutkõrgus näitab punkti kõrgust nivoopinnast ehk keskmisest mereveetasemest. Kõrgused antakse meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Kasutatakse ka hüdrostaatilist nivelleerimist. Kõrguste erinevusi võib määrata mitmesuguse metoodikatega. 2. Keskelt ja otsast nivelleerimine Olgu meil tarvis määrata punktide A ja B vaheline kõrguskasv, selleks seame punktide A ja B vahele võrdsetele kaugustele nivelliiri ja reguleerime nivelliiri vaatekiire horisontaalseks. Viseerides järgemööda tagumisele ja eesmisele sentimeetrijaotistega lattidele teeme lattidelt lugemid. h AB = a - b .Kui punkti A absoluutkõrgus on teada, saame arvutada punkti B absoluutkõrguse H B = H A + h AB . Instrumendi vaatekiire kõrgust (Hi) nivoopinnast nimetatakse instrumendi horisondiks. Määratava punkti kõrguse võib arvutada ka läbi instrumendi horisondi H B = H i - b
Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste märkimisest elektrontahhümeetriga, seejuures arvutab instrument vajalikud parandid ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vaia lüüakse maasse seni kuni lati lugem HL = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga. Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. HL Lugem latilt punktis A
Lähitransporditeed koosnevad sümplastist (lahustunud org. ained ja anorg. ained ja vesi), apoplastist (anorg. ioonid ja vesi) ja vakuoolist (vesi). Õhulõhede kaudu on atmosfäär ühenduses lehe rakuvaheruumidega, kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett ära imama. See jõud kandub edasi naaberrakkudele kuni lehte läbivate soonteni. Kuna kahe raku vahelisele vee liikumisele mõjub suur takistus, on selline transpordiviis ebasobiv tee edasiandmiseks suurtele kaugustele. Organismid, kel puudub juhtsüsteem (nt samblikud) on väikeste mõõtmetega. Kaugtransport ksüleemis – transpiratsioonivool kulgeb kuni 100 m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada vaid rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Vesi liigub kiiremini tüve alumises osas, aeglustub tõustes, olles aeglasem okstes ja võrsetes. JUURERÕHK Juurerõhu tõttu toimub juurte aktiivne vee väljasurumine
Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste märkimisest elektrontahhümeetriga, seejuures arvutab instrument vajalikud parandid ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vaia lüüakse maasse seni kuni lati lugem HL = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga. Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. HL Lugem latilt punktis A
kohalikuks 0 nivooks). Siiski võib kõik ülejäänud kõrgused anda lähtuvalt esimese korruse põranda kõrgusest. Kõrguslikuks märkimiseks lüüakse maasse vaiad, nende tipu kõrgus peab vastama projektis ette nähtud absoluutkõrgusele. Olgu näiteks vaja punkti A lüüa vai, mille tipu kõrguseks on ette nähtud H A. Samas on ehitusplatsi läheduses asuva (ajutise) reeperi kõrgus HRp Nivelliir seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse tagantvaate lugem t. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = H Rp + t. Järgnevalt arvutatakse vajalik eestvaate lugem (eproj) punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vai lüüakse maasse seni kuni vaia peale asetatud lati lugemiks tuleb eproj = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga.Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast
suhtes aheldunud geenidega isendeid. Rekombinatsioonisagedus 2 geeni vahel ei ületa kunagi 50%. Kui enam pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Eeldame: pikemate kromosoomide vahel rohkem ristsiirdeid kui lühemate enamasti. Mõnede regioonide vahel ümberkombineerumine sagedam kui teistel kaugused geneetilisel kaardil ei vasta täpselt kaugustele füüsilisel. Ümberkombineerumine väiksema TN kromosoomi otste lähedal & tsentromeeri piirkonnas. Need piirkonnad geneetilisel kaardil kokku surutud, ülejäänud regioonid (ristsiirete TN kõrgem) välja venitatud. Nii geneetilised kui füüsilised kromosoomikaardid kolineaarsed ehk konkreetsed geenid mõlemal kaardil samas järjekorras rekombinantide analüüs määrab geenide järjekorda kromosoomis, kuid mitte nendevahelisi füüsilisi kaugusi. 33
5, pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Kahe punkti vaheline kaugus kromosoomi geneetilisel kaardil kujutab nende punktide vahel toimuvate ristsiirete keskmist arvu. Pikemate kromosoomide vahel rohkem ristsiirdeid kui lühemate mõnede regioonide vahel toimub ümberkombineerumine sagedamini kui teistel (kaugused geneetilisel kaardil ei vasta täpselt kaugustele füüsilisel). Rekombineerumine toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas – geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus ristsiirde toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed – geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine
HARJUTUS Loome kalasabatapp ühenduse keeled kastilauale kasutades abijooni. Kalasabatapp kasti loomisest leiad lisainfot siit (http://www.ehituskool.ee/e- sisu/kalasabatapp/index.html). Loome kastilaua 300/10/90 (p/l/k) 90 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Lisame abijooned pildil näidatud kaugustele 91 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Line tööriista abil joonistame välja tapipesad Kustuta abijooned ning Push/Pull tööriista abil puhasta tapipesad Kasutades sama tehnikat loo ka teisele poole samad tapipesad 92
sidekontroll); ●● määrab erivarustuse kandjad; ●● kontrollib jao varustust (olemasolu, hooldus, et ei koliseks), moonda- mist, relvade korrasolekut ja puhtust; ●● kannab valmisolekust ette jaoülemale. Kuulipilduja lahingupaar: ●● laeb lindid ja salved; ●● kontrollib, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne, vajadusel hooldab; ●● laeb relvad ja kaitseriivistavad; ●● seab sihikud õigetele kaugustele; ●● teostab moondamise; ●● kontrollib varustust ja erivarustust; ●● kannab valmisolekust ette jaoülema abile. 46 TT–lahingupaar: ●● laeb salved; ●● valmistab ette erilaskemoona; ●● kontrollib, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne, vajadusel hooldab; ●● laeb ja kaitseriivistab relvad; ●● seab sihikud õigetele kaugustele; ●● teostab moondamise; ●● kontrollib varustust ja erivarustust;
lähedalasuvad geenid on tugevamalt aheldunud ja saavad seega vähem rekombineeruda. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? · Enamasti vastab tõele eeldus, et pikemate kromosoomide vahel toimub rohkem ristsiirdeid, kui lühemate vahel. Kuid mõningate regioonide vahel, toimub ümber- kombineerumine sagedamini kui teiste vahel. Seega ei vasta kaugused geneetilisel kaardil täpselt kaugustele kromosoomi füüsilisel kaardil. Ümberkombineerumine toimub väiksema tõenäosusega tsentromeeri juures ja kromosoomi otstes ning need piirkonnad on gen. kaardil kokku surutud. Ülejäänud piirkonnad, kus ristsiirete toimumise tõenäosus on suurem, on gen. kaardil välja venitatud. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. · S
Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. · Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. · Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaz (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. · Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid. Põiksihtide max pikkused 300 kuni 500m. · Piki magistraale nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga põiksiht omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. · Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte. Sihtide vahekaugused olenevad maastiku iseloomust ja plaani mõõtkavast
pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 64. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaž (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid. Põiksihtide max pikkused 300 kuni 500m. Piki magistraale nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga põiksiht omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte. Sihtide vahekaugused olenevad maastiku iseloomust ja plaani mõõtkavast
Rekombineerunud järglaste arv jagatakse järglaste koguarvuga ja kui saadud protsent ületab 50% pole geenid aheldunud, vaid asuvad erinevates kromosoomides. Mida väiksem protsent saadakse, seda aheldatumad on geenid. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Geneetilisel kaardil kujutab kahe punkti vaheline kaugus nende punktide vahel toimuvat keskmist ristsiirete arvu, seega ei vasta kaugused geneetilisel kaardil täpselt kaugustele füüsilisel kaardil osade piirkondade vahel toimub ümberkombineerumine tihedamini kui teiste vahel. Ümberkombineerumine toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas. Need piirkonnad on geneetilisel kaardil kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus ristsiirete toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud.
o Osutada ühele juhtjoonele, valida Accept. Seejärel teisele juhtjoonele, valida Accept. Samuti ka kolmas ja neljas juhtjoon. [joonis 5-8;a] o Valida Preview ja seejärel Finish töö lõpetamiseks kasutatud vahendiga. ,,Esiosa" on valmis. [joonis 5-8;b] a b joonis 5-8 o Luua kaks XZ tasapinnaga paralleelset tasapinda. Kaugustele 80 mm ja 180 mm [joonis 5-9;a] o Luua XY tasapinnale ellips [joonis 5-9;b] a b joonis 5-9 o Luua YZ tasapinnale joon (Curve) mis oleks ühest otsast seotud ellipsi joone külge, teisest otsast 180 mm kaugusele loodud tasapinna ja XY tasapinna ristumiskohta ning läbiks umbkaudu näidatud punkte, [joonis 5-10] joonis 5-10
(generaatorile) tagasi . Mahtuvusliku takistuse puhul on voolutugevus pingest ees 90° Mahtuvustakistust tähistatakse XC ja see väljendub XC = 1/ 2fC, kus C (F) kondensaatori mahtuvus. Kui vahelduvvooluring sisaldab kõiki kolme liiki takistusi, siis selle kogutakistus Z avaldub järgmiselt: Z = R2 + ( XL XC )2 Vahelduvvoolu laialdast kasutuselevõtmist põhjustas asjaolu, et teda on võimalik üle kanda suurtele kaugustele ning vahelduvvoolu masinad on tunduvalt lihtsamad, kui alalisvoolu masinad. Meil on kasutuses vahelduvvool, mille faasipinge (ühefaasilne vool) on 220 V (pinge faasi /voolujuhtme/ ja nulljuhtme vahel) ja 380 V (pinge kahe faasi vahel) nn. tööstusvool. Lähemas tulevikus muudetakse pingeid suuremateks. 230-240 V ja 400-415, mis vähendab ülekandekadusid. Induktsiooninähtusel töötavad vahelduvoolu elektrimasinad. Kõige levinum neis on vahelduv voolu asünkroonmootor
Aheldusgruppe nummerdatakse järjestikku, nende avaldumise kohaselt. Peale grupi numbri tähistatakse tsentromeeri asukoht ning mutantsete geenide nimetusi, nende vahemaad morganiidides ühest kromosoomi lopust, mida vaadeldakse null punktina. 70. Geenide geneetiline ja füüsiline kaugus. Hiid- e. polüteensed kromosoomid. Enamasti toimub pikemate kromosoomide vahel rohkem ristsiirdeid kui lühemate vahel. Seega ei vasta kaugused geneetilisel kaardil täpselt kaugustele kromosoomi füüsilisel kaardil. Rekombinantide analüüs võimaldab määrata geenide järjekorda kromosoomis, kuid mitte füüsilisi kaugusi. Piirkonnad, millel tõenäosus, et seal toimuvad ristsiirded, on suurem, on välja venitatud ja need, kus see tõenäosus on väiksem, on kokku surutud. Hiid- e. polüteensed kromosoomid - paljuniidilised kromosoomid, mille tütarkromatiidid ei eraldu ja mis võivad koosneda paljudest paralleelselt kulgevatest kromosoomi replikatsiooniproduktidest.
Poollaiusel kujutatakse veel b, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10).
sagedusega 1%. Füüsiliste kaartide (restriktsioonikaart, DNA järjestus) puhul mõõdetakse vahemaid molekulaarselt – aluspaaride (bp), kilobaaside (kilobase, kb) või megabaaside (megabase, Mb) kaudu. Kuigi geenide molekulaarne distants üksteisest ei pruugi alati korreleeruda nende geneetilise kaugusega, vastab 1 cM inimese kromosoomis eukromatiini sisaldavas alas ligikaudu 1 Mb-le. 1Mb = 1000 kb = miljon aluspaari Kaugused geneetilisel kaardil ei vasta täpselt kaugustele kromosoomi füüsilisel kaardil. Rekombineerumine toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas – geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. 21 Ülejäänud regioonid, kus ristsiirde toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed – geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras
nagu ma aru saan. Piltide taga oli sõnum, eriti postkaartide. Antropomeetria on antropoloogia osa, mis tegeleb inimeste keha mõõtmisega. Rahvuse piires on erinevused suured pikkuse ja täidluse osas. Eadweard Muybridge (1830-1904) – liikumise uurimine, eriti loomade, ta lubas välja selgitada, kas hobusel on gallopeerides mõnel hetkel neli jalga õhus, kuna inimsilm seda ei suutnud tuvastada. Mõtles välja süsteemi, pani suure hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Zoopraxiscope 1879. Kronofotograafia - abivahendiks mingisugune püssilaadne kaamera. Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas,
annaabi.ee 
