8. Projektijuht ja meeskond Heitur Puuduvad võimalused, kus vanemad ja lapsed saaksid midagi koos teha, seega on eesmärgiks omavahelise koostöö arendamine. Tänapäeva kiire elutempo juures pole vanematel 9. Probleemi kirjeldus, oma laste jaoks nii palju vaba aega, kui nad seda sooviksid, ja vajaduse põhjendus nendel, kellel on, ei pruugi olla piisavalt rahalisi vahendeid. Samuti on vähe aktiivseid inimesi, kes üritusi läbi viiksid. Seos Hasartmängu Maksunõukogu Valgamaa Partnerluskogu 10. Siht Tegevusnõukogu strateegiaga ja teiste arengukavadega. Viide (Taotlusvormi-punkt) strateegia vastavale punktile PROJEKTIIDEE KIRJELDUS
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
Üldandmed: · Infokampaania ,,Ei Narkole" · 05.09.11-12.12.11 · Jõhvi linn · Projekti teostajad: Taust e. vajalikkuse põhjendus: Projekti teema ,,Ei Narkole " leidis aset, sest statistika näitab, et narkomaania on jätkuvalt aktuaalne ühiskondlik probleem ja seda just eriti Ida-Virumaa piirkonnas. Lähtuvalt projekti koostajate elukohast (Jõhvi), oleme otsustanud just siin selle projekti läbi viia. Kuna me ise elame siinkandis, siis näeme me ka ise selle probleemi olemasolu ning tahame selle jaoks midagi ära teha. Mõjuainete aktuaalsust 13-18a noorte seas on näidanud ka arstlikud uurimused, kus on
ajalehega kokkulepete sõlmimine Meeskonnaliige: Kristo Tõnissoo Roll: Finantsjuht Vastutusvaldkond: rahalised vahendid Kohustused: rahaliste, koostööpartnerite, investorite leidmine; rahalise poole vastutus Meeskonnaliige: Heleen Miidla Roll: Haldusjuht Vastutusvaldkond: Kinnisvara Kohustused: läbirääkimised linnavalitsuse ja ehituspoodidega; ehitustööde juhtimine ja abikeskuse halduse korraldamine Projekti teostaja organisatsiooni nimi: Taust ehk. vajalikkuse põhjendus: Kes ja kuidas on hädas? Hädas on peamiselt lapsed, kelle vanematel on väikesed majanduslikud sissetulekud. Lapsed, keda kasvatab üks vanem ja kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid oma lapsele pakkuda paremat elu. Siis hulka võivad kuuluda ka veel suure lapselised pered, kellel puuduvad samamoodi piisavad vahendid oma võsukestele pakkuda parimat elu. Kodutud meil nälga ei jää, aga eluasemelaenude ja suurte arvetega hädas olevad töötuks jäänud
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. Spetsiifiline plaan – on täpselt määratletav eesmärk, puudub erineva tõlgenduse ja mittearusaamise võimalus. Direktiivne plaan – paindlik ja annab üldised juhised, näit. käibe suurenemine mingis vahemikus (5-10%). Vastavalt kasutamise sagedusele eristatakse: Ühekordne plaan – arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi. -programm – ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitut tegevust haarav plaan - projekt – ühekordseks kasutamiseks mõeldud vähem kompleksne plaan Püsiva kestusega plaan – on pikaajaline ja sisaldab poliitikaid, reegleid ja protseduure. - standardprotseduurid – määrab tegevuste järgnevuse mingitel kindlatel asjaoludel - reeglid ja regulaatorid – kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas eriolukordades käituda. 29. Juhtimine eesmärkide kaudu • Organisatsiooni eesmärkide väljaselgitamine. • Organisatsiooni struktuuri ülevaatamine.
4.2.6. Konkurents 7 4.3. TURUSTAMINE 7 4.3.1. Turustuskanalid 7 4.3.2. Müügitoetus 7 4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 9
hävitamise või kahjustuste kohta. Arhiiviskeemi koostamisel - Võetakse aluseks dokumentide loetelu ja arhivaalide loetelu - Tutvustatakse korrastatavate arhivaalide koosseisuga Arhiiviskeem on nimistu kavand. 6 4. Taotluse menetlemine- avalik arhiiv vaatab taotluse läbi ja kooskõlastab arhiiviskeemi ühe kuu jooksul, arvates taotluse saamise päevast. Arhiiviskeemi kooskõlastamata jätmisel tuleb avalikul arhiivil esitada motiveeritud põhjendus. 5. Arhiivi korrastamine- organisatsioon koostab kooskõlastatud arhiiviskeemi alusel arhiivinimistu ja korraldab arhivaalid sellele vastavalt. ARHIIVINIMISTU Nimistu on otsivahend, mis võimaldab arhivaalide olemi kindlakstegemist ja juurdepääsu arhivaalidele. Nimistus esitatakse arhiivikirjeldus ja loetletakse säilikud. Arhiivikirjeldamisega antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldused moodustavad teatmestu.
Kõik kommentaarid