Elektrostaatika - KT (0)

XI klass. Test nr. 1.  ​I variant.    1. Katsest selgub, et laetud kehad võivad kas tõukuda või tõmbuda. 
Selle põhjal võime väita, et (1p.) 
a) looduses esinevad laetud osakesed, 
b) iga keha elektrilaeng saab olla vaid elektroni (prootoni) laengu täisarvkordne, 
c)looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid (lk 9) 
  
2. Millised otsused ei kirjelda elektrostaatilise välja omadust ? (2p.)  a) Ei sõltu meist ega meie teadmistest. 
b) Tekitavad seisvad elektrilaengud. 
c) Ei muutu ajas. 
d) Mõjub elektriliselt laetud kehadele. 
e) Sõltub välja tekitava laetud keha massist. 
f) On seotud liikuvate laetud kehadega  (lk 29).  3. Elektriliselt laetud kehade vastastikmõju (1p.)  a) kandub edasi silmapilkselt ükskõik kui suurtele kaugustele, 
b) kandub edasi lõpliku kiirusega, mis võrdub valguse kiirusega, (lk 43) 
c) edasikandumist ei toimu.  4. Kondensaatori mahtuvuse valemis C=q/U on q: (1p.)  a) kondensaatori ühe katte laeng, (lk 64-65) 
b) mõlema katte laeng, 
c) kahe katte laengute summa.             


   5. Leidke vastavus. (16p.) 
a) idealiseeritud objekt 
b) füüsikaline nähtus 
c) füüsikaline suurus 
d) mõõtühiku nimetus 
e) mõõteriist 
  
1) Elektrilaeng - c) füüsikaline suurus (lk 8) 
2) Punktlaeng - a) idealiseeritud objekt (lk 21) 
3) Proovilaeng - a) idealiseeritud objekt ( 
4) Elementaarlaeng c) füüsikaline suurus (lk 10) 
5) Kehade elektriseerimine  ​-  ​b) füüsikaline nähtus (lk 8)  6) Kuloniline jõud c) füüsikaline suurus 
7) Kulon - d) mõõtühiku nimetus (lk 15) 
8) Volt - d) mõõtühiku nimetus (lk 46) 
9) Farad - d) mõõtühiku nimetus (lk 65) 
10) Elektrimahtuvus - c) füüsikaline suurus (lk 63) 
11) Elektrostaatiline väli  ​c) füüsikaline suurus  12) Elektrivälja tugevus - c) füüsikaline suurus (lk 30) 
13) Elektromagnetiline vastasmõju - b) füüsikaline nähtus (lk 5) 
14) Njuuton - d) mõõtühiku nimetus 
15) Elektromeeter - e) mõõteriist (lk 81) 
16) Aine dielektriline läbitavus - c) füüsikaline suurus (lk 23) 
  
6 .Missugused on järgmiste suuruste ühikute tähised SI-s ? (7p.)  a) N*m ​ 2 ​ /C ​ 2  b) C ​ 2 ​ /(N m)  c) V/m 
d) C 
e) V 
f) N 


g) F 
h) ühikuta suurus 
  
1) Elementaarlaeng h) ühikuta suurus 
2) Elektrilaeng d) C 
3) Elektrivälja tugevus c) V/m 
4) Kuloniline jõud f) N 
5) Potentsiaalide vahe h) ühikuta suurus 
6) Pinge e) V 
7) Elektrimahtuvus g) F 
  7. Kuidas käitub laetud osake elektrostaatilises väljas, kui välja töö on positiivne ? 
a) osakese kineetiline energia suureneb, ta saab kiirenduse, (1p.) 
b) osakese kineetiline energia väheneb, tema liikumine aeglustub, 
c) osakese kineetiline energia, s.t. ka kiirus ei sõltu välja töö märgist 
 
 
  Maksimaalselt 37 punkti  Hinne “5” 37 – 33 punkti Hinne “4” 32 – 26 punkti Hinne “3” 25 – 17 punkti Hinne “2” 16 
– 8 punkti Hinne “1” 7 - 0 punkti