vett ja lisasin 2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ja 2 tilka NH4CN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsel nelja katseklaasi vahel ära. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ning lahuse värvus muutus tumepunaseks ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4CN lahust ning lahuse värvus muutus samuti tumepunasels nagu ka teises katseklaasis ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Muutus oli võrreldes teise katseklaasiga suurem, kuna kui väga tähelepanelikult vaadata, muutus kolmandas katseklaasis olnud lahus veidike rohkem tumepunasemaks kui teises katseklaasis olnud lahus. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ning lahuse värvus muutus katseklaasis hele oranžikaks ja reaktsiooni tasakaal nihkus vasakule. Lahuse värvus muutus neljandas katseklaasis selle tõttu heledamaks, kuna selleks,
Paari minuti möödudes valasin lahuse katseklaasist välja ning loputasin tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Tsingigraanulile oli tekkinud must vasekiht ning oli tekkinud Galvaanipaar. Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu Oksüdeerija:Cu²⁺ Redutseerija:Zn Zn + Cu²⁺ → Zn²⁺ + Cu Zn -2e⁻ → Zn²⁺ Cu²⁺ + 2e⁻ → Cu Teise katseklaasi asetasin puhta tsingigraanuli ning lisasin mõlemasse katseklaasi ∼3 cm3 soolhappelahust. Esimeses katseklaasis kulges reaktsioon kiiremalt, sest tsingigraanulist sai seal anood. Zn + HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ +H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Zn Anood:Zn -2e⁻ → Zn2+ Katood:2H⁺ + 2e⁻→ H2 3.1.3 Asetasin kahte katseklaasi alumiiniumigraanuli. Ühte katseklaasi valasin ∼3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Teises katseklaasis toimus reaktsioon intensiivsemalt. Järelikult kloriidioonid (Cl−) kiirendasid reaktsiooni. Järelduse
Mis veel valguga juhtus? Soojendamise ajal lahuse värvus muutus kollaseks,toimus aromaatsete tuumade nitreerimine. Mille nitreerimine? Kui lisasin ammoniaagi lahust,siis tekkis kaks kihti.Ülemine kiht on kollane ja mitteläbipaistev,ta on leeliseline,alumine kiht on helekollane,ta on happeline.Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend,mille värvus on helekollane.Pärast NH4OH lisamist, nitrofenool käitus leeliselis keskkonnas kui hape ja lahus värvus kollaseks.Miks teil kaks kihti tekkisid? Katseklaasis tekkisid kaks kihti ,sest osa lahusest on happeline ja osa lahusest on aluseline,nad teine teisega ei segu. Järeldus:Lahuses olid valgud,mille koostises on aromaatse tuumaga aminohapped. 3.Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi,mis koosneb elavhõbe(ll)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese lisandiga.Milloni reaktiviga reageerivad fenoolset rühma sisaldavad ühendid,valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktiiviga annab valk
umbes 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H 2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem mustaks tõmbunud tsingigraanulil. Selle on põhjus on, et Cl ioonid soodustavad reaktsiooni kiirust. 1.3. Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada umbes 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või ) kiirendab reaktsiooni? Intensiivsem reaktsioon on selles katseklaasis kus alumiiniumigraanul on koos CuCl2 lahusega. Reaktsiooni kiirendab Cl-. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga.
segada kõik koostisosad omavahel läbi. I ja II klaasis olevale söötmele valati peale ca 0,5 cm paksune toiduõli kiht (piki klaasi seina, et söötmega ei seguneks), selleks, et teada saada, kuidas mõjutab see pärmi kasvu. Kogu katse kestis 2 tundi. Katse ajal oli vaja üles kirjutada katseklaasi numbrid, temperatuurid, söötme kõrgus klaasis, katse algus ja lõpu ajad ning kahe tunni möödudes söötme kõrgus klaasis. I katseklaasis oli soe anaeroobne II katseklaasis oli külm anaeroobne III katseklaasis oli soe aeroobne IV katseklaasis oli külm aeroobne Katse alguses mõõdet söötme paksus ja kanti tulemused katsepäevikusse. Katse algas 15.30 ja lõppes 17.30 , st kestis kokku kaks tundi. Katse lõppedes mõõdeti söötme paksus ja kanti tulemused katsepäevikusse. Katse alguses tehtud pildid on Lisas. 3 KATSETE TULEMUSED Neli klaasi pärmisöötmega asetati erinevatesse keskkondadesse: sooja ja külma. Soojas
mõlemasse katseklaasi umbes 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem mustaks tõmbunud tsingigraanulil. Selle on põhjus on, et Cl ioonid soodustavad reaktsiooni kiirust. 1.3. Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada umbes 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon 2-¿ intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või SO ¿4 ) kiirendab reaktsiooni? Intensiivsem reaktsioon on selles katseklaasis kus alumiiniumigraanul on koos CuCl2 lahusega. Reaktsiooni kiirendab Cl-. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO 4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb
1.1.4 Sulfhürüüli- e tioolireaktsioon Tioolireaktsioon tõestab tsüsteiini esinemist valgus. Selle koostises olev sulfhüdrüülrühm allub leeliste hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis moodustavad PB2+ ioonidega musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi sademe. Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik: Katseklaasis olevale 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni Pb(OH)2 sade kaob ja moodustub Na2PbO2 (lisasin NaOH tõenäoliselt liiga palju, kuna ei osanud märgata, et Pb(OH)2 sade tekkis väga kiiresti ja oli väga peen). Siis lisasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust ning loksutasin ja soojendasin segu mõned minutid. Segu värvus tumepruuniks ning vastu valgust vaadates oli näha ülipeent sadet (sadet oli veidi
lahuse muutumine häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda tugevalt segada ja loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valada 4ml lahust, mis on valmistatud 96%-lisest etanoolist ja 2 erinevast lahusest, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Lisada mõlemasse katseklaasi ml destilleeritud vett, seejärel loksutada tugevalt. Järeldada, kummas katseklaasis olev lahus sisaldas lipiide. Tulemus: Lahuse nr 1 korral muutusi ei toimunud ja lahus jäi selgeks, seega selles lahuses lipiide ei leidunud. Lahuse nr 2 korral tekkis aga tugev hägu, seega moodustus õli-vees emulsioon ja see lahus sisaldas lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides saab kindlaks teha reaktsioonil halogeenidega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid ja viia läbi reaktsioon broomiga, siis broomile
koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati 2ml uuritavat lahust, mida oli eelnevalt etanooliga lahjendatud. Katseklaase loksutatakse homogeense sademe moodustumiseni. Lisatakse mõlemasse 4ml destileeritud vett ja loksutatakse uuesti. Esimeses katseklaasis tekkis valkjas sade, mis tõestab glütseerüülestrite olemasolu, teises aga muutusi ei toimunud, mistõttu puuduvad sealt glütserüülestrid. Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine
lahused, tahke NH4Cl. Tööprotsessi kirjeldus Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed ja hinnang: 1. katseklaasis algne lahus ilma ainete kontsentratsioonide muutmiseta. Värvus punakas- oranžikas. 2. katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust. Värvus läks intensiivsemaks, tumepunaseks. 3. katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Värvus läks tumedamaks, kui algselt, kuid natuke heledam, kui 2. katseklaasis oleva lahuse värvus. Oranžikam. 4. Katseklaasi panin tahket NH4Cl. Mille tulemusena värvus läks heledaks. Suhteliselt läbipaistev, heleoranž. Kokkuvõte
laengute hulk võrdne, molekuli summaarne laeng võrdub seega nulliga, millest tingituna valgumolekulid sadestuvad kergesti lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb väga palju pI väärtusest, omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu, mistõttu väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisati 1 ml konts äädikhapet. Katseklaase kuumutati keeval vesivannil Tulemus: Katseklaasis, kuhu oli lisatud äädikhapet, valgu väljasadestumist ei toimunud, teises katseklaasis tekkis sade. Järeldus: Happe lisamine ühte katseklaasi põhjustas pH muutuse, mis erines valgu isoelektrilisest täpist, mistõttu väljasadestumist ei toimunud. 3 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustega Orgaanilised lahustite nagu etanool, atsetoon jt mõjul toimub valgu dehüdratiseerumine ning väljasadestumine
Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates muust paberist tumedam. Töö käik · Võtsin 2 kuiva katseklaasi, millesse panin ~ 1 g (kummassegi erinevat) tahket ainet. · Mõlemasse katseklaasi lisan mitte rohkem kui 0,5 ml orgaanilist lahustit. Mõlemasse katseklaasi lisasin atsetooni. · Loksutasin hoolikalt mõlemat katseklaasi. · Lasin tahke aine settimiseks mõlemal katseklaasil ~ 5 minutit seista. Sademe kohale tekkis mõlemas katseklaasis selge lahuse kiht. · Kandsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilga lahust filterpaberile. · Lasin kuivada. · Parema tulemuse saamiseks lisasin mõlemale paberile samadesse punktidesse lahuseid veel paari tilga jagu ning lasin paberitel kuivada. · Kuivi pabereid vaatasin nii vastu valgust kui ka varju suunas. Lahus 2. katseklaasist jättis paberile rasvapleki. Järeldus Rasvapleki jättis paberile lahus teisest katseklaasist, seega 2. analüüsitud tahke aine sisaldas
Töö teoreetilised alused Positiivne tioolireaktsioon näitab Cys esinemist valgus. Cys radikaal sisaldab aga (SH) grupi, mis allub hõlpsasti leeliselise hüdrolüüsile, ja annab sulfiidioone. Pb2+ - ioonide juuresolekul need moodustavad tumepruuni PbS sademe. Katse teostatakse Pb(CH3COO)2 , milline moodustab alulises keskonnas Na2S. Na2S annab valgust vabanenud PbS-ga. Töö käik: 1 2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust. Katseklaasis tekkis sade. Seda oli näha sellest, et lahus muutus häguseks. 2 Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. 3 Loksutasin reaktsioonisegu. 4 Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge. 5 Asetasin katseklaasi statiivi. Tekkis sade.. Järeldus Kuumutamisel lahus muutus pruuniseks pärast muutus tumepruuniseks. PbS aeglaselt välja sadeneb
Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml erinevat taandavat suhkrut (laktoos, fruktoos). Mõlemasse lisan ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutan, kuni kristallsed ained lahustuvad. Hoian reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis, aeg-ajalt loksutades. Kuum reaktsioonisegu jahutan jäävannis. Järeldus: Moodustunud katseklaasis kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Saadud osasoonid (all) on peaaegu võrdsed osasooniga toodud juhendis. 1.2.3. Hõbepeegli reaktsioon. Aldehüüdrühm, mis sisaldub taandavate suhkrude molekulides, taandab mitmete metallide sooli. Tolli reagendist (ammoniakaalne hõbenitraadi lahus) sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Töö käik:
ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. 1.3 Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl või SO2) kiirendab reaktsiooni? Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. 2) Fe2+ ioonide tõestamine lahuses. Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust
võrdub seega nulliga, millest tingituna valgumolekulid sadestuvad kergesti lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb väga palju pI väärtusest, omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu („+“ või „-„ laeng), mistõttu väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valame kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisame 1 ml kontsentreeritud etaan- e äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutame keeval vesivannil. Tulemus: Katseklaasis, kuhu oli lisatud äädikhapet valgu väljasadestumist ei toimunud, teises katseklaasis tekkis sade. 5 Järeldus: Happe lisamine ühte katseklaasi põhjustas pH muutuse, mis erines valgu isoelektrilisest täpist, mistõttu väljasadestumist ei toimunud. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaaniliste lahustite (etanool, atsetoon jt) mõjul toimub valgu dehüdratiseerimine ning väljasadestumine
NH4SCN kontsentratsiooni suurendamine muudab tasakaalu rohkem, kui FeCl 3 tasakaalu suurendamine. Töö käik Kontrollitakse tasakaalu nihkumist katseliselt. Kõigepealt valatakse keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett, lisatakse sellesse 2 tilka FeCl 3 ja 1 tilk NH4SCN küllastunud lahust. Saadud lahus segatakse hoolikalt klaaspulgaga ning jagatakse võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jäetakse võrdluseks. Katseklaasis oleva lahuse värvus on punane. Teise katseklaasi lisatakse kaks tilka FeCl3 lahust. Segatakse. Saadud lahuse värvus on tumepunane. Lahuse tasakaal on nihkunud saaduste tekke suunas. Kolmandasse katseklaasi lisatakse kaks tilka NH 4SCN lahust. Segatakse. Saadud lahuse värvus on samuti tumepunane, sarnane teises katseklaasis oleva lahusega, kuid on veidi tumedam. Lahuse tasakaal on nihkunud veelgi enam saaduste tekke suunas.
teises. Emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni lahuse hägustumine. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda, siis intensiivsel loksutamisel moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Akroleiini moodustumise järgi saab eristada glütserooli sisaldavaid ja mittesisaldavaid lipiide.
vallangus emasloomal superovulatsioon. TEHNOLOOGA (õpik lk 25) 1. Superovulatsioon, mille käigus küpseb ja eraldub korraga kuni 10 munarakku. 2. Kunstilk seemendus 3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul. Osadel juhtudel kasutatakse doonorspermat või munarakke. Viljastamine toimub in vitrio. Esimene laps sündis 1978 Inglismaal, Eestis 1995. Munarakud võtakse otse munasarjast. Tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta. Spetsiaalne sööde 37 kraadi juures.
Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3lisamisega? Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. a) FeCl3 kontsentratsiooni suurendamisel suunab saaduste poole, mõjutab tasakaalu enam. b) NH4SCN konts. suurendamisel liigub saaduste poole c) NH4Cl konts. suurendamisel liigub lähteainete poole. 2. Katseklaasis olnud lahus muutus punasemaks- tasakaal nihkus saaduste poole. 3. Katseklaasis olnud lahus muutus punasemaks kuid vähem- tasakaal nihkus saaduste poole. 4. Katseklaasis olnud lahus muutus heledamaks, seega reaktsioon liikus lähteainete poole. Lahus muutus heledamaks, kuna lahuses oli rohkem lähteaineid, millel polnud punakat tooni kui FeCl3, millel oli punakas toon. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonis t ja temperatuurist Töö eesmärk
𝑝𝐻 = 14 − 𝑝𝑂𝐻 = 14 − 0,569 = 13,43 Katses 2 tuli ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. HCl mõjus tsingile energilisemalt, seega on HCl tugevam hape. 2𝐻𝐶𝑙 + 𝑍𝑛 => 𝑍𝑛𝐶𝑙2 + 𝐻2 2𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 + 2𝑍𝑛 => 2𝑍𝑛 (𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 ) + 𝐻2 Katses 3 tuli katseklaasis lahustada 1 mL dest vees mõned CoCl2 kristallid. Siis tuli lisada saadud lahusele tilgakaupa kontsentreeritud vesinikkloriidhapet. Tekkis sinine värvus. Seejärel tuli lisada lahusele tilgakaupa vett. Tekkis roosakas värvus. Kirjutada dissotsiatsiooni reaktsioonivõrrand ja selgitada toimuvaid nähtusi. Koobaltkloriidi kristallhüdraatide värvus sõltub sellest, mitu kristallvett on koobaltkloriid endaga sidunud. 𝐶𝑜𝐶𝑙2 on sinine ja 𝐶𝑜𝐶𝑙2 ∗ 6𝐻2 𝑂 on roosakas
Protokoll nr. 1 Mineraalväetiste kvalitatiivanalüüs Töö käik: Võtan uuritava väetise (minu puhul väetis nr. 15) ja kallan selle kolbi. Lisan juurde destilleeritud vett, segan kuni väetis ja destilleeritud vesi on enam-vähem segunenud. Järgmisena kallan segu kolme katseklaasi läbi filtri. Kõigis kolmes katseklaasis on umbes 2-3 cm vesilahust. Filteeritud vesilahustega proovid: 1. Lisasin katseklaasi 1%-st FeSO4 lahust. Vesilahuse ja FeSO4 vahekord oli 1 : 1. Seejärel lisasin ettevaatlikult kontsentreeritud H2SO4. Nitraatühendite sisalduse korral tekib katseklaasis H2SO4 ja lahuse kokkupuutepinnal pruun ring. Katseklaas läks samuti kuumaks. Minu proovis oli pruun ring näha, s.t et sisaldab nitraatühedeid. 2. Lisasin katseklaasi BaCl2 10%-st lahust
negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI- st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemat katseklaasi kuumutatakse keeval vesivannil. Ainult munavalgega katseklaasis sadestub valk välja, kuid etaanhappega valk ei sadestu. Järeldus Etaanhapet lisades muutus lahuse pH selliseks, et valgus agregatsiooni ei toimu ja valk ei sadene. 1.1.8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgus esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja
isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivse ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega summaarne laeng võrdub nulliga. Töö käik Kahte katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutasin keemiseni. Tulemus ja järeldus Esimeses katseklaasis, kus oli munavalk ja kontsentreeritud äädikhape, lahus ei muutu ja sade ei tekkinud. See tähendab, et pH väärtus tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerinud valk lahusest välja ei sadestuda. Teises katseklaasis, kus oli munavalk, tekkis valge sade. See tähendab, et valk denatureeris. 1.2. SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust
summaarne laeng võrdub nulliga. Seepärast valgu molekulid agregeeruvad hõlpsasti ja sadenevad lahusest välja. Isoelektrilisest täpist oluliselt erineva väärtusega keskkonna pH puhul agregeerumist aga ei toimu. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin kummassegi 2 ml munavalgu lahust. · Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud etaan- ehk äädikhapet. · Mõlemat katseklaasi kuumutasin keeval vesivannil. Katseklaasis, kuhu oli lisatud etaanhapet, oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, muutus lahus häguseks lahusesse tekkis valge hägu. Järeldus: Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, munavalk denatureerus ja sadenes lahusest välja valge hägu näol. Katseklaasis, kus olin etaanhappe lisamisega muutnud lahuse pH-d, ei sadestunud kuumutamise tagajärjel midagi, vaid lahus jäi selgeks ja värvituks. Antud katse
punkti väärtusest, siis ei pruugi väljasadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on lahuses tsvitterioonid. Sellest tingituna sadenevad valgumolekulid lahusest välja. Kui aga lahuse pH on oluliselt erinev pI-st, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, seejärel kuumutan mõlemaid katseklaase vesivannil. Happega katseklaasis ei teki sadet kuumutamisel, kuid teises tekkis üsna kiiresti valge hägu. Happega katseklaasis oli pH ilmselt oluliselt madalam kui valgu pI ning seetõttu ei sadenenud selles katseklaasis midagi. Süsivesikute sissejuhatus Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono-, oligo-, ja polüsahhariidideks. Monosahhariidide üldvalem on C x(H20)y. Molekuli
· Tavaline sigimine 12-15 järglast, embrüosiirdamise puhul üle 100. · Sügavkülmunud embrüode transportimine on odavam, kuna transportida elusloomi kaugete vahemaade taha. Embrüosiirdamine inimesel: Alguses: · Kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus · Laialdane eetiline vastuseis Kasutatakse sel juhul, kui: · Naise tavapärasel viisil rasestumist takistab mingi terviserike. · Meestel esinevad viljakushäired. 1.in vitro meetod: · Embrüo viibiv katseklaasis 2-5 päeva. · Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud · Embrüo areneb beebiks ema kõhus 2.in vitro meetod · Mikroinjektsioon-sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku · Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel moorula või blastotsüsti staadiumini ja siirdatakse seejärel naise emakasse. · Embrüosiirdamine inimesel: 1.Etapp-munarakk võetakse otse munasarjast 2.Etapp-kontrollitakse munarakku 3
Sahharoosi hüdrolüüsi protsess inversioon Tekkiv glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu invertsuhkur Töö käik: Kahte katseklaasi valada 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisada ka 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutada, hoida katseklaase 5 minutit vesivannis 80-85 kraadi juures. Lisada mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja sama palju ka Fehlingi II lahust, loksutada. Lahus omandab sinise värvuse. Katseklaase soojendada uuesti, ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Tulemus: Mõlemas katseklaasis olev lahus omandab pärast esimest soojendamist ning Fehlingi reaktiivi lisamist tugeva sinise värvuse. Teise soojendamise järel tekkis tugev punane sade sinna katseklaasi, kuhu lisati ka 1 tilk kontsentreeritud soolhapet. Teises katseklaasis ei juhtunud midagi. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja
Pb(OH)2 sademe kadumiseni ja naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustumiseni. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 3) Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin mõne minuti jooksul kuni algas pruunikasmusta kolloidsademe moodustumine. 4) Asetasin katseklaasi statiivi lisanduva sademe tekkimise ajaks. Tulemused: Katseklaasis tekkinud naatriumplumbaat Na2PbO2 reageeris munavalgu radikaalis sisalduva tioolrühmaga, mille tulemusena sadestus pruunikasmust pliisulfiid PbS. Katse tõestas tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5 Valkude sadestumine trikloroäädikhappega Töö teoreetilised alused: Katse eesmärgiks oli jälgida, kas valk denatureerub ja sadestub lahuses või mitte. Katse põhimõte seisneb trikloroäädikhappe (TKÄ) (trikloroetaanhappe) kui denatureeriva reagendi
lahuses toimus tugev oksüdeerumine ja gaasi eraldumine. Eralduva gaasi saaks tõestada selle mahtu mõõtes ja arvutades tuha massi kaudu. Teiseks tuli läbi viia võrdluskatsed, mis tehti katseklaasides. Reaktsioonides võtta alguses katseklaasi mõni tilk otsitavat katiooni või aniooni sisaldavat lahust ja seejärel tõestusreaktiivi. Jälgida ning fikseerida lahuste värvuse muutused ja/või sademe teke ja selle värvus. 1.Fosfaatiooni tõestamine - 1 mL naatriumfosfaadi lahusele katseklaasis lisada 3 tilka konts. HCl, 5 tilka ammooniummolübdaadi lahust ja 4 tilka askorbiinhappe lahust. 𝐻3 𝑃𝑂4 + 12(𝑁𝐻4 )2 𝑀𝑜𝑂4 + 21𝐻 + → (𝑁𝐻4 )3 𝐻4 [P(Mo2 𝑂7 )6 ] + 21𝑁𝐻4 + + 10𝐻2 𝑂 Tekkis sinise värvusega ühend. 2.Kloriidiooni tõestamine- 1 mL naatriumkloriidi lahusele katseklaasis lisada 2 tilka hõbenitraadi lahust. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 → 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 3
Seda toimingut nimetatakse ekstraheerimiseks. Katsed ekstraheerimisega ning kloorivee kasutamisega viia läbi ja katseklaasid tühjendada ning loputada tõmbe all ! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite (mis on peale ekstraheerimist uuesti pinnale kogunevas tolueenikihis) värvused. Peale ekstraheerimist lahus, kus alguses oli KBr muutus orandžiks, teises katseklaasis, seal kus alguses oli KI, lahus muutus punaseks. Mõlemates katseklaasides tekkis mitte lahustuv läbipaistev tolueeni kiht. Kirjutada redoksreaktsioonide võrrandid ja poolreaktsioonide võrrandid. Arvutada nendele reaktsioonidele redokspotentsiaalide vahe ∆E0 (liikumapanev jõud) ja hinnata, kas antud reaktsioonid standardtingimustel kulgevad. 2 KBr Cl2 Br2 2 KCl Cl2 2e 2Cl 1,36V - oksüdeerija Br2 2e 2 Br
hajutavad läbivat valgust. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasv viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt loksutada, tekib õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valasin 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatasin. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin veel. Lipiidi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks. Järeldus:Hägusus tekkis teise proovi sisaldavas katseklaasis, seega see sisaldab lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides uuritakse halogeenidega reaktsiooni abil. Küllastunud rasvhappeid sisaldav proov moodustab broomiga pruuni värvuse, küllastumata rasvhapete korral muutub lahus momentaalselt värvituks. CH3(CH2)CH=CH(CH2)mCOOH + Br2 CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik
kristlase soola lisamisel sadenesid albumiinid. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühele lisada 1 ml konts. äädikhapet mõlemaid kuumutada keemiseni. Tulemus: Esimesena tekkis sade lisanditeta munavalgu lahuses (hägustumine algas ülevalt). Happega katseklaasis sadet ei tekkinud. Järeldus: Hape takistas valgu denatureerumist kuumuse tõttu ja väljasadenemist. Tegelik põhjus? Kõrge temperatuur põhjustab valkude denatureerumist, enamasti ka väljasadenemist. Valgu isoelektrilisest täpist kõrgema pH puhul ei pruugi sadenemist toimuda (hape). 8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustega Etanool, atsetoon (vees segunevad solvendid) põhjustavad valkude dehüdrateerumist ja sadestavad neid lahusest välja. Kui sadesti konts
Moodustunud nitrofenooli tuupi uhend on intensiivselt kollase varvusega ja kaitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi varvuse. Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja lisasin 5 tilka kontsentreeritud HNO3. Hoolikalt loksutasin ja soojendasin kuni valge sade varvus muutus kollaseks. Jahutasin segu ja pärast lisasin NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutasin. Töö tulemus Pärast kontrentreeritus lämmastikhappet lisamist, katseklaasis tekkis valge sade, mis tähendab, et happe toimel valk denatureeris. Segu sooendamisel sade värvus muutus helekollaseks, mis näitab, et toimus aromaatse tuuma nitreerumine. Pärast leelist lisamist sade värv muutuks intensiivsemaks, ehk oranziks. Reaktsiooni käigu tõestasime, et munavalgus on olemas aromaatset tuuma sisaldavad aminohaped. 1.1.3 Millioni reaktsioon Reaktsiooni labiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis
10. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Katseandmed ning nede töötlus: Fe(SCN)3 on punase värvusega. · FeCl3 kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal nihkub paremale ehk saaduste tekke suunas. Katseklaasis muutus vedelik palju punasemaks järelikult reaktsioon nihkus saaduste tekke suunas. · NH4SCN kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal nihkub saaduste tekke suunas. Katseklaasis muutus vedelik punasemaks, kuid mitte nii palju kui eelmises katseklaasis. Reakstioon nihkus saaduste suunas kuid mitte nii palju kui ennem. · NH4Cl kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal nihkub lähteainete suunas. Katseklaasis muutus lahus täiesti heledaks võrreldes teiste katseklaasidega
Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekulis positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, summaarne laeng võrdub nulliga. Selle tulemusena valgud sadestuvad. Pl-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: valasin kahte katseklaasi kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisasin 1 ml konsentreeritud äädikhapet. Kuumutasin katseklaase kuumal veevannil. Katseklaasis, kus oli ainult munavalk, tekkis väga õrn hägu, teises katseklaasis muutusi ei toimunud. Järeldus: äädikhape muutis keskkonna pH väärtust, seega omandasid valgumolekulid ühesuguse laengu ja valgu väljasadestumist ei toimunud. Kirjanduse järgi on munavalgu isoelektriliseks täpiks 4,6, järelikult muutis äädikhappe lisamine keskkonna pH happelisemaks ja väljasadestumist ei toimunud. 8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
metoodikad. Et läbiviidav töö hästi õnnestuks, pesin kõik katseklaasid kraaniveega ja pudeliharjaga üle, lisaks loputasin katseklaasid ka veel destilleeritud veega üle. Nii pesin katseklaase enne esimest katset ja enne teist katset ning ka lõpus, kui töö oli tehtud. Katse 1- Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Jagasin 8 katseklaasi neljaks paariks.Kirjutasin katseklaasidele markeriga märgised peale, et neid mitte segi ajada. Ühes katseklaasis igast paarist oli väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erines. Algul täitsin 4 katseklaasi H2SO4lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3(6 ml). Erineva kontsentratsiooniga NaS2O3lahused valmistasin järgmiselt: 1)Esimesse katseklaasi mõõtsin 6 cm3Na2S2O3lahust, 2)teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, 3)kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4)neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett.
jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüaniidis, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nikub tasakaal? Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis ning tasakaal nihkub tugevalt saaduste tekkimise suunas. · Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis, kuid jääb heledamaks kui esimeses katseklaasis (muutus on väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega), tasakaal nihkub jälle saaduste tekkimise suunas.
b) NH4SCN kontsentratsiooni? Tasakaal nihkub paremale ehk saaduste poole. c) NH4Cl kontsentratsiooni? Tasakaal nihkub vasakule ehk lähteainete suunas. Kontrollin tasakaalu nihkumist katseliselt. 1. Esimene katseklaas jääb värvi võrdluseks. 2. Lisan kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse värvus muutub tumedamaks. Tasakaal nihkub paremale ehk saaduste tekkimise suunas. 3. Lisan kaks tilka NH4SCN lahust. Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis, kuid jääb heledamaks kui teises katseklaasis (muutus on väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega), tasakaal nihkub jälle paremale ehk saaduste tekkimise suunas. 4. Lisan tahket NH4Cl ja loksutan tugevasti. Lahuse värvus muutub heledamaks. Tasakaal nihkub vasakule ehk lähteainete suunas. Kokkuvõte: Uurisin tasakaali nihkumist kui muuta FeCl3, NH4SCN ja NH4Cl kontsentratsiooni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2
erinevates punktides. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust kloroformis: 1. kolesteroolilahus, 2. päevalillaõli, 3. searasv. Igasse katseklaasi lisasin 6 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin hoolikalt. Tulemus ja järeldus Kolesterooli roheline värv näitab, et teistes katseklaasis väiksem kolesterooli sisaldus. Kõige vähem kolesterooli sisaldus 3. katseklaasis, kus on searasv (värvitu). 2. katseklaasis (päevalillõliga) , kus tekkis sinine ja punane värv on rohkem kolesterooli kui kolmandas katseklaasis. 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) sisalduvad fotosünteesi abipegmentidena karotenoidid.
Muutusi eelmise korraga ei esinenud. Viimast korda jälgisin katsetulemusi 26.09.2012. I katseklaas: Muutused eelmise korraga võrreldes puuduvad. Sai on bakterite poolt lagundatud ning tänu roisubakteritele on saial ebameeldiv lõhn. II katseklaas: Muutused eelmise korraga võrreldes puuduvad. III katseklaas: Muutused eelmise korraga võrreldes puuduvad. 26.09.2012 saadud tulemustega lugesin katse lõppenuks. Saiadel ei esinenud hallitust, sest I katseklaasis tõi liigne niiskus kaasa roisubakterite ülekaalu, II katseklaasis kuivas sai niivõrd kiiresti, et hallitus ei jõudnud tekkida ja III katseklaasis puudusid sobivad tingimused hallituse arenemiseks. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et eelnevalt püstitatud hüpotees ei pea paika, sest hallitusseente areng suuresti vaid niiskuse olemasolust sõltubki. Katses tõestasin, et niiskustingimised on hallitusseene arengus väga olulisel kohal, sest kui
metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin ~2,5ml 2M soolhapet, teise 2M etaanhapet. Mõlemasse panin ühesugused tsingitükkid ning kuumutasin katseklaasi veevannis. Katseklaasis soolhappega on vadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai intensiivselt punast värvi. Jagasin lahust kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket
Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekuli suumaarne laeng 0. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühele lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, teise jätsin ainult munavalgu lahuse. Kuumutasin mõlemaid katseklaase. Tulemus: Katseklaasis, kus oli munavalgu ja etaanhappe segu ei toimunud muutusi. Ainult munavalgu lahusega katseklaasi sisu hägustus, formeerus hele sade. Järeldus: Happe lisamine põhjustas pH muutuse, mistõttu kõik valgumolekulid omandasid ühesuguse laengu ning valgu väljasadestumist lahusest ei toimunud. Hapestamata munavalgu lahus denatureerus kuumutamisel pöördumatult ning toimus väljasadestumine lahusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekuli summaarne laeng võrdub 0-ga, mille juures valk hõlpsasti lahusest välja sadeneb. PI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas aga omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ning ei sadene lahusest välja. Töö käik: valasin kahte katseklaasi 2ml munavalgu lahust, ühte lisasin 1ml konts. etaanhapet ning hakkasin mõlemat katseklaasi korraga kuumutama. Katseklaasis, kus oli ainult munavalk, tekkis valge sade (valk denatureerus kõrgel temperatuuril). Teises katseklaasis, kus oli ka etaanhapet, sadet ei tekkinud, sest pH oli munavalgu pl-i väärtusest oluliselt erinev. Valk denatureerus mõlemas katseklaasis ning sadenes väja katseklaasist, kus pH oli neutraalne. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest (pH oli aluseline), siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. See
peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati ~1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, kuna leeliselises keskkonnas, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele, seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet- kompleksi . Mulderi reaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine.
tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Katseklaasis tekkis kahe värvitu aine kokkusegamisel valge sade BaSO4. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al3+ + OH- = Al(OH)3 Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4 Tekkis valge hõljuv sade Al(OH)3 Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3
(värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge sade (piisas mõnest tilgast BaCl2-st). Tekkinud sade BaSO4 on mittelahustuv. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al3+ + 3NH4 = Al(OH)3 + 3NH4+ Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH)3 + 3(NH4+)2SO42- Katse lõppesed tekkis valge sade. Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb2+ + CrO42- = PbCrO4
Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk hape. HCl dissotsieerub täielikult H+ + Cl- . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. a. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Algselt lahus roosa, CH3COONa lisamisel muutus värvus punaseks. Tasakaal nihkus vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon vähenes. CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 b. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda
3 cm³ soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. V: Reaktsiooni kiirus on suurem sellel Zn'l, mis oli CuSO4 sees. Põhjus on see, et Zn oli edukalt reageerinud CuSO4 ja siis reageeris ta ka HCl-ga. Uue tsingitüki reageerimiseks HCl- ga läheb kauem aega. 1.3 Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada 3 cm³ CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või SO2- ) kiirendab reaktsiooni? V: CuCl2 toimub reaktioon intensiivsemalt. Graanul läheb kohe mustaks ja tekib palju mulle. CuCl2 puhul korrodeerub alumiinium tugevalt, kuid CuSO4 puhul ei toimu eriti mingit muutust alumiiniumiga. Cl- anioon kiirendab reaktsiooni. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab
Üldlevinud on emulsioonid toiduainete valdkonnas (piim, või) ja värvitööstuses (lateksvärvid). Töö käik · Võetakse kaks katseklaasi, millest ühte valatakse 2 ml etanooli ja lipiidi lahust ja teise uuritavat etanooli lahust, mis lipiidi ei sisalda. · Katseklaase loksutatakse ühtlase lahuse moodustumiseni. · Lisatakse mõlemasse klaasi 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse. · Jälgitakse, kumba proovi sisaldavad katseklaasis muutub segu häguseks ja tehakse järeldus lipiidi sisaldumise kohta. Katse tulemused Esimene katseklaas esimese etanooli lahusega jäi loksutamisel ja destilleeritud vee lisamisel selgeks, mingit hägi ei tekkinud. Teine katseklaas teise lahusega muutus destilleeritud vee lisamisel ja loksutamisel häguseks Järeldused Kuna esimesse katseklaasi hägu ei tekkinud, ei sisalda see lahus lipiide. Teine lahus muutus häguseks, järelikult sisaldab lipiide. 1.3
annaabi.ee 
