Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule (0)

Eksperimentaalne töö 1

Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule

Töö ülesanne ja eesmärk

Le Chatelier 'printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel.

Sissejuhatus

Kasutatud valemid:

Kasutatud mõõteseadmed , töövahendid ja kemikaalid .

Katseklaaside komplekt, 100ml keeduklaas , klaaspulk, FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl .

Kasutatud uurimis - ja analüüsimeetodid ning metoodikad.

Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise raud(III)kloriidi ja ammoonium
tiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsiooni kohta.
Hindasin, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada:

konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale.

konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale.

Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule.
Hindasin, et tasakaalukonstandi avaldse põhjal FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam, kui NH4CN konsentratsiooni suurendamisel.
Kontrollisin tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtsin keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ja 2 tilka NH4CN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsel nelja katseklaasi vahel ära. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ning lahuse värvus muutus tumepunaseks ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4CN lahust ning lahuse värvus muutus samuti tumepunasels nagu ka teises katseklaasis ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Muutus oli võrreldes teise katseklaasiga suurem, kuna kui väga tähelepanelikult vaadata, muutus kolmandas katseklaasis olnud lahus veidike rohkem tumepunasemaks kui teises katseklaasis olnud lahus. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ning lahuse värvus muutus katseklaasis hele oranžikaks ja reaktsiooni tasakaal nihkus vasakule. Lahuse värvus muutus neljandas katseklaasis selle tõttu heledamaks, kuna selleks, et tekiks tumepunane lahuse värvus, oleks tulnud lisada ühte lähteainetest, mitte saadust ennast.

Katseandmed .

4 katseklaasi, milles kõigis on algselt 20 ml detilleeritud vee, 2 tilga FeCl3 ja 2 tilga NH4CN lahus võrdsetes kogustes .

Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.

Kirjutasin välja rekatsioonivõrrandi ja tasakaalukonstandi avaldise.
Valasin 100ml keeduklaasi 20ml destileeritud vett ning lisasin 2 tilka FeCl3 ja 2 tilka NH4CN, segasin lahust hoolikalt klaaspulgaga. Jagasin saadud lahuse 4 katseklaasi vahel võrdselt ära. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ning lahuse värvus muutus tumepunaseks ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4CN lahust ning lahuse värvus muutus samuti tumepunasels nagu ka teises katseklaasis ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Muutus oli võrreldes teise katseklaasiga suurem, kuna kui väga tähelepanelikult vaadata, muutus kolmandas katseklaasis olnud lahus veidike rohkem tumepunasemaks kui teises katseklaasis olnud lahus. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ning lahuse värvus muutus katseklaasis hele oranžikaks ja reaktsiooni tasakaal nihkus vasakule. Lahuse värvus muutus neljandas katseklaasis selle tõttu heledamaks, kuna selleks, et tekiks tumepunane lahuse värvus, oleks tulnud lisada ühte lähteainetest, mitte saadust ennast.

Kokkuvõte või järeldused.

Katse tulemusena sain kinnitust oma eelnevatele hinnagutele reaktsiooni tasakaalu nihkumise kohta erinevate reaktsioonis osalevate ainete konsentratsioonide suurendamisel.
Seega kui suurendada lähteaine (te) konsentratsiooni, siis reaktsiooni tasakaal nihkub paremale ehk saadus (te)e tekke suunas, kui suurendada aga saadus(te)e konsentratsiooni, siis nihkub reaktsiooni tasakaal vasakule ehk lähteaine(te) suunas.

Kasutatud kirjanduse loetelu .

Praktikumi juhend.