Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini toimuvad reaktsioonid 6)Korrosioonitõrje võimalused: Osa metalle kaitseb end ise üsna hästi väliskeskkonna mõjutuste eest(Al, kroom, Zn). Õhus tekib neile oksiidikiht, mis taksitab õhuhapniku ja vee juurdepääsu. 1-autosi,masinaid, metallkonstruktsioone jpm. Kaitseb, kuni kiht on terve. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 2- näiteks rauapinda nikli või kroomikihiga, 3-laevakerede, suurte seadmete korral. (protektor- ja katoodkaitse) ühendatakse kaitset vajavale metallikerele protektor ehk sellest aktiivsem metall ja siis kõik oksüdeerumis- ja redutseerimisreaktsioonid on protektoriga. 4-inhibiitorite (reaktsiooni kiiruse alandajate) lisamine korrosioonikeskkonnale
kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Nt looduses on osmoosseks anumaks rakk; ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi tagajärjel võib vesi liikuda mahutitesse, mistõttu mahutite maht hakkab suurenema ning üle ajama. Süsinikterasest gaasi-, naftatorusid, mis on pinnases, isoleeritakse väljastpoolt spetsiaalse kõrgtihendusega polüetüleenist ,,kleeplindiga". Mähitakse torudele ümber ning pannakse peale katoodkaitse. Polüetüleeni kiht on vähesel määral poorne. Läbi pooride hakkab aeglaselt tungima ka pinnasevesi. Polüetüleeni kihi ja terase vahel tekib kõigepealt vesi, siis algavad korrosiooniprotsessid terase ja vee vahel ning polüetüleenkihi all moodustub lahus. Osmoosi mõjul hakkab vett tulema järjest rohkem ja lõpuks lükkab polüetüleen katte teraselt lahti ja torude pinnale tekivad nii-öelda ,,villid". 14
27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? 31. Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? 33. Raudbetoon või teraskonstruktsioonide katoodkaitse 34. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti? 35. Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht? 36. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada? 37. Mis on etringiit? 38. Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud? 39. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. 40. Kandekonstruktsioonide tugevdamine 41
Tsingikihi kvaliteeti hinnatakse tema paksuse, poorsuse, homogeensuse ehk ühtlase jaotumise järgi. 29. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Gaasi magistraaltorude kaitsmisviis - katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus- klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine, kuid üldjuhul on toru lisaks katoodkaitsele ümbritsevast keskkonnast isoleeritud veel polüretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi (katoodile antakse elektrone juurde).
2) Keskkond peab olema elektrolüüt (nõrk) Elektrokeemiline korrosioon sõltub metallide keemilisest aktiivsusest ja keskkonna iseloomust. Korrosiooni soodustab : oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivsema metalliga või lisandiga . Korrosioonitõrje : 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast ( värvimine, õlitamine, lakkimine) 2) Metalli pinna passiveerimine oksüdeerimise teel. 3) Metallkonstruktsioonide ühendamine vooluallika negatiivse poolusega . (katoodkaitse) 4) Kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga , aktiivsem metall oksüdeerub ja mööda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele , millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täielikule oksüdeerumiseni. 5) Katmine korrosiooni-kindlama metalliga (Cr, Ni) ; inhibiitorite kasutamine Korrosiooni puhastamise liigid : galvaaniline, mehaaniline, elektrolüütiline, keemiline puhastus. Termodünaamika
vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Terasest gaasi- ja naftatorustikud, mis on pinnases ja vees, neile torustikele on pandud topeltkorrosioonitõrje. Torude ümber mähitakse suure tihedusega polüetüleenist kile ning lisaks pannakse torudele katoodkaitse välise vooluallikaga: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus-klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine. Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi (katoodile antakse elektrone juurde). Kile on oma olemuselt vähesel määral poorne. Aja jooksul hakkab läbi pooride imbuma vett, aeglaselt hakkab korrodeeruma teras. Kile all tekivad mikromahud lahust. Sellisesse lahusesse hakkab osmoosi tõttu vett juurde tulemas
vahemaade taha sõltuvalt vete liikumise võimalustest müüritises. Vesi voolab seina teatud kanaleid pidi ja kuivab samal viisil. Välise eflorestsensi korral on sageli probleemiks soolade väljapesemine vihmaveega. 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 33. Raudbetoon – või teraskonstruktsioonide katoodkaitse Korrosiooni produktide maht on oluliselt suurem algainest, sisesurvest tekivad praod, hapnik vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise tulemusena betooni ph on suurem 10-st, korrosioon seiskub ja konstruktsiooni iga kasvab. 34. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti?
- sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. Soolade kahjustused suuremad neil juhtudel, kus moolimahud suuremad: - Picromeriit 187 - Mirabiliit 220 ja - Natriit 199 30. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 31. Raudbetoon või teraskonstruktsioonide katoodkaitse Korrosiooni produktide maht on oluliselt suurem algainest, sisesurvest tekivad praod, hapnik vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise tulemusena betooni ph on suurem 10-st, korrosioon seiskub ja konstruktsiooni iga kasvab. 32. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti?
seega detailid kasutamiseks sisetingimustes; d)difusioonmeetod puhastatud detail koos Zn pulbriga trumlisse. Ja tõstetakse temp Zn sulamistemp lähedale, pinnale õhuke Fe-Zn kiht; e)tsinkpulbervärviga katmine väga peenikene Zn-pulber, kuivanud värvikiht sis massi järgi 95% Zn. Tsingikihi kvaliteeti hinnatakse tema paksuse, poorsuse, homogeensuse ehk ühtlase jaotumise järgi. Temperatuuri abil kuumtsinkimisel kihi paksus. 26. Gaasi magistraaltorude katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika "-"klemmiga ja torust saab katood. Kuna vajalik on vooluringi saavutamine, kuid toru on üldjuhul lisaks katoodkaitsele veel ümbritsevast keskkonnast isoleeritud poluretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi vaid katoodile antakse elektrone juurde.
lisandeid. Põhimetalli pinnal toimub enamasti metalli anoodreakts, lisandi pinnal aga katoodreakts, st anoodipürkond on piirkond, kus toimuvad anoodreakts (Me seob endaga elektrone, muutudes neg); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korrudeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrudeerunud puutumata met pind. Elektrokeemiline korrosioonitõrje esiteks katoodkaitse ja kaustatakse kahte metoodikat: elektrolüüsiviis ja kalvaanipaaride viis (protektorkaitse). Esimesel juhul ühendatakse kaitstav objekt välise alalisvoolu negatiivse poolega ehk objekti rikastatakse pidevalt elektronidega. Teisel juhul tekitatakse objektist makrokalvaanipaar ja anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metallist keha. 33. Galvaanipaar - Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit
metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon.Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. 3. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 4. Katoodkaitse. Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese vooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse akumulaatori miinuspoolus, et tagasi hoida korrosiooni. Kasutatud kirjandus: 1. Karik, Hergi: "Vask, kuld ja raud oli esimesed" 2. Metsik, Rein: "Autode korrosioon ja selle tõrje" 3. http://www.zone.ee/korrosioon/korrosioon_002.htm 4. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mitte
Metallide korrosioonitõrje 1. Metallide isoleerimine ümbritsevast või teistest materjalides a. Värvid b. Polümeerid c. Galvaaniliselt peale kantud teised metallid d. Pihustatakse peale metallid atmosfääri rõhul või vaakumis e. Emailid f. Keraamilised katted 2. Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht a. Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c. Katoodkaitse välise vooluallika abil d. Anoodkaitse (pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht) 4. Inhibiitorid Gaasitorustikud isoleeritakse veest ja pinnasest polümeerse kattega ning kasutatakse katoodkaitset. Seejuures peab polümeer juhtima niipalju elektrit, et saab tekitada vooluringi. Betooni korrosioon 1. Tsementkivi korrosioon a. Tsemendikivi väljakanne betoonist veega (Ca(OH)2) b
Metallide korrosioonitõrje 1. Metallide isoleerimine ümbritsevast või teistest materjalides a. Värvid b. Polümeerid c. Galvaaniliselt peale kantud teised metallid d. Pihustatakse peale metallid atmosfääri rõhul või vaakumis e. Emailid f. Keraamilised katted 2. Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht a. Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c. Katoodkaitse välise vooluallika abil d. Anoodkaitse (pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht) 4. Inhibiitorid Gaasitorustikud isoleeritakse veest ja pinnasest polümeerse kattega ning kasutatakse katoodkaitset. Seejuures peab polümeer juhtima niipalju elektrit, et saab tekitada vooluringi. Betooni korrosioon 1. Tsementkivi korrosioon a. Tsemendikivi väljakanne betoonist veega (Ca(OH)2) b
Antudreaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid, mitte vesinikioonid. Sellisteks hapeteks on kontsentreeritud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3. 22. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävinemist väliskeskonna toimel. Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskonnast (oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded) katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) inhibiitorite kasutamine polümeeri vesilahus vahekiht 23. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga.
standardpotentsiaaliks. 58. Mida iseloomustab pE? pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused. 59. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis. Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63
1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. 9. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse?
on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. 66. Mis on elektroni aktiivsus? H2 → 2H+ + 2ē E° = 0 V 67. Mida iseloomustab pE? Mõõtühikuta suurus, mis iseloomustab keemilise süsteemi võimet vahetada elektrone ja seal toimuvaid redoksreaktsioone. 68. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? metallide keemiline hävinemist väliskeskkonna toimel. metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse, katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn), inhibiitorite kasutamine. 69. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Keskkonna ja aine omaduste (suuruse), tõeline lahus-molekulaarne süsteem, milles lahustunud osakesed esinevad ioonidena või molekulidena (soola- ja suhkrulahus). kolloidlahuses on osakesed suuremad kui tõelises lahuses. 70. Mis on pindpinevus? Pinna püüe kokku tõmbuda. 71. Mis on adsorbtsioon
standardpotentsiaaliks. 58. Mida iseloomustab pE? pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused. 59. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis. Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63
e) metallid kantud peale pihustamisega kõrgel temp-l normaalrõhul, f) metallid, kantud peale elektriväljas vaakumis, galvaaniliselt, pihustatult g)emailid h)keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, Cr7C3); 2)protektorkaitse anoodi koostis: Mg-Al-Zn; Nt(maa sees torustikule kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadid, samuti laevadel) 3)metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht - oksiid, kromaadid; 4)katoodkaitse välise vooluallika abil (C-terasest mahuti ühendatakse (-)klemmiga (sadamarajatised) 5)anoodkaitse - pinnale moodustub positiivne oksiidi kiht (kasutatakse roostevaba terase korral, ühendatakse (+)klemmiga); 6) inhibiitorid lisatakse värvidesse NaNO2*NaNO3 . 7)kaitsemäärded 8)korrosioonitõrje kuiva õhuga Pilukorrosioon toimub kahe metalli kinnituskohtades metallkonstruktsioonis, kus pinnad on jäänud puhastamata
· Kõrge pE- oksüdeerivad tingimused · Madal pE- redutserivad tingimused · pE-pH diagrammid võimaldavad iseloomustada vee/mulla peamisi omadusi · pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida 61. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Tõrje: metalli isoleerimine väliskeskkonnast; katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga; inhibiitorite kasutamine. Vahendid: polümeeri vesilahus, vahekiht. 62. Maakoore koostis: SIO2, Al2O3, CaO, MgO, Na2O, FeO. K2O, Fe2O3, H2O, TiO2. 63. Mulla koostis: · Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus · Mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest · Mulla tähtsaim omadus on viljakus · Mullas on 50% tahket osa, 25% õhku ja 25% vett.
(FePO4), mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. Korrosioonikaitseks kasutatakse:metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga;katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 19. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 20. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu
125. Pinna isoleerimine katetega- polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile. 126. Inhibiitorid- Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Näited- automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks. 127. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse- Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane. Katoodkaitse- Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Anoodkaitse- Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. 128. Korrosioonitõrje kuiva õhuga- Õhu suhtelise niiskuse vähendamine- tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga, 129
Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige
torustikust läbi pinnase relssi tagasi. inertgaasi kk-s. · Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. Kaitse: Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse 124. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt 118. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au- Ni; Au-Ag) - Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod.
redutseerub katoodil metall; · Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; Kaitse: 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse 118. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed 113. Elektrolüüsi kasutamine
kuluvuskindluse, korrosiooni vastupidavuse ja terast kaitsvate omaduste järgi. g. Tsinkkatte paksus oleneb terase kuumtsinkimisel terase eripinna suurusest ja lisanditest, mida leidub kasutatavas tsingis. 26. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud? a. Pinnases asuvaid gaasi magistraaltorusid kaitstakse katoodkaitse ning pinnasest isoleerimisega. Kui isolatsioon saab aga kahjustada võivad torul tekkida anoodi- ja katoodipiirkonnad ning selle tõttu võib esineda pistelist korrosiooni. 27. Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks? Konkretiseerige ja selgitage näidete abil põhilisi elektrokeemilisi protsesse (metallide tootmine, mõnede kemikaalide tootmine, metallide rafineerimine, galvaaniliste katete
1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk – elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) – 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
Torustike sektsioneerimine- nende elektrijuhtivus viiakse minimaalseks; isoleeritakse liited dielektrikutega; Elektrodrenaaz- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; ühendatakse metalltorustik ja trammi relss omavahel keskkonnast isoleeritud juhtme abil. Saab kasutada kui torustiku potentsiaal on suurem uitvoolusid vastuvõtva süsteemi potentsiaalist (kui vastupidi, siis suurendab korrosiooni). Katoodkaitse · Protektorkaitse Pinnavete ärajuhtimine Killustiku, kruusa kasutamine, vältida vettsiduvate materjalide (liiv, muld) kasutamist 1. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). Organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli Väävlibakterid toodavad väävelhapet,lämmastiku bakterid toodavad lämmastikhapet
o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektrokeemiline korrosioon – toimub elektrolüüte sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Võimalused metallide kaitsmiseks korrosiooni eest – nt metallkatted, oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded, inhibiitorite lisamine, protektorkaitse, anood- ja katoodkaitse. Protektorkaitse – kaitstava metalli ühendamine temast pingereas eespool oleva metalliga. Inhibiitorid – ained, mis vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. 1. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? õige aktiivsed metallid on need, mis on kõige esimesed. Nende aktiivsus väheneb vasakult K paremale. Aga redokspotenstsiaal vaid suureneb vasakult paremale. 2. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? 3
Redokspotentsiaalide abil on voimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda voimaldab maarata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda.Redoksreaktsioonide osatahtsus organismide elutegevuses ja kogu biosfaaris on vaga suur. 56. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli havimine. Korrosioon on iseeneslikult kulgev oksudatsioon. On redoksreaktsioon. Toimub ohus, vees ja pinnases. Korrosiooni torjumiseks kasutatakse järgnevaid vahendeid: katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) 57. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal
suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Nernsti võrrand - E=E + RT/nF * ln C /C o oks red 47. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse, katmine korrosioonikindlama metalliga, inhibiitorite kasutamine 48. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida
(???) 35. Metalli pinna kaitsmine korrosiooni eest: 1)pinna isoleerimine katetega – värvid, polümeerid, metallid (kantud peale galvaaniliselt, kastmisega sulasse metalli, pihustamisega, elektriväljas vaakumis), emailid, keraamilised katted); 2)Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht (oksüdeerimine, kroomimine); 3)protektorkaitse – anoodi materjaliks on tsink või selle sulamid, aga ka spetsiaalsed alumiiniumi sulamid (Mg-Al-Zn, Zn-Al-Cd, Al-Sn-Zn); 4)katoodkaitse välise vooluallika abil; 5)anoodkaitse; 6)inhibiitorid (Ca(NO3)2-); 7)kaitsemäärded; 8)korrosioonitõrje kuiva õhuga. Põhilised värvimismeetodid on: 1)madalsurve e. õhkpihustus – mööbel, autod, väikesed detailid (puuduseks suur värvikadu ja värviudu teke); 2)kõrgsurve – laevad, mahutid, ehitised. 20-400 atm rõhul olev värva lastakse välja väikesest avas; värvija saab olla objektist 20-
Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine; • Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast; torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid.
KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine; • Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast; • torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 116. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid.
korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
(Fe2O3) raud(III)fosfaadi (FePO4), mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. Korrosioonikaitseks kasutatakse:metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga;katoodkaitse – metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 23. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 24
sisalduva süsiniku taandumisreaktsioon. Rakusisese oksüdatasiooni protsess, mille keskseks osa on nn. hingamisahel. Hingamisahela võtmereaktsioon – hapniku taandumist veeks. 55. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli soovimatu oksudeerumine. Korrosiooni uheks peamiseks pohjuseks on niiskus. Korrosioonikaitseks kasutatakse: metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga; katoodkaitse – metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. Toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases, iseeneslikult kulgev oksüdatsioon, redoksreaktsioon. Korrosioonitõrjevahendid: polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele) 56. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 28. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? · Korrosioon on metalli soovimatu oksudeerumine. · Korrosiooni uheks peamiseks pohjuseks on niiskus. · Korrosioonikaitseks kasutatakse: metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga; katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 29. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. (WIKI) · Aine dispergeerimisel suureneb pind margatavalt. · Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse.
tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine; • Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast; • torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid.
pinnal. Kasut. Tugevalt korrodeeruvates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust. 114. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O 2 + 2H2O + 4e 4OH. Katoodkaitse: Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinus poolus, et tagasi hoida korrosiooni. Pinnases asetatakse anood spetsiaalsesse ümbrisesse, mis koosneb koksi, kipsi ja NaCl segust. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat. Objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega
piisavalt kroomi selleks, et tema pinnal tekiks metalli kaitsva Cr2O3 ühtlane kelme. Roostevaba terase väärtuslikuks omaduseks on kaitsekelme vigastuste kiire kadumine Cr oksiidikelme taastumise tulemusena – roostevaba terase püsivus sarnaneb haavade iseeneslikule “paranemisele” kuna kroom on just see metall, mis korrodeerub kergemini kui raud ja nii moodustub kroomist kiiresti uus “kaitsekile”. Katoodkaitse on aktiivne kaitse korrosiooni eest. c elektrolüüsi (lagundamine elektrivoolu toimel) - elektrolüütide lahustes ja sulatistes kujutavad elektrivoolu toimel kulgevad muutused endast redoksprotsessi. Faraday esimene seadus - Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. Faraday
anoodireaktsioonis) läheb metall ioonidena lahusesse ja seejärel vabanevad elektronid; teises (katoodireaktsioonis) kasutatakse elektrone lahuses olevate osakeste redutseerimiseks. Esimene reaktsioon ei toimu ilma teiseta, sest elektronide kuhjumine lahustuva metalli pinnal pidurdaks lahustumisprotsessi. ·biokorrosioon 87. Anood- ja katoodreaktsioonid. Kaitse korrosiooni vastu katoodkaitse. Anoodreaktsioon on elektrokeemiline reaktsioon milles läheb metall ioonidena lahusesse ja seejärel vabanevad elektronid Katoodireaktsioonis elektrokeemiline reaktsioon kus kasutatakse elektrone lahuses olevate osakeste redutseerimiseks
Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Kaitse: viiakse torude elektrijuhtivus minimaalseks, isoleeritakse liited dielektrikutega; elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga mille potentsiaal on suurem; katoodkaitse; prodektorkaitse 120. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi.
enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. *Keemiline *Elektrokeemiline (metall + elektrolüüt) *Biokeemiline Korrosioonitõrje: *metalli isoleerimine väliskeskonnast (oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded) *katoodkaitse *protektorkaitse *katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) *inhibiitorite kasutamine Korrosioonitõrjevahendid: *polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) *vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele) 45. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? Pindpinevus on pinna vabaenergia. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile
55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. ● Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. ● Nernsti võrrand - E=Eo + RT/nF * ln Coks/Cred 56. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse, katmine korrosioonikindlama metalliga, inhibiitorite kasutamine 57. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide
2) Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht: a) oksiid( oksüdeerumine) oluliseim b) kromaadid c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2. 3) Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi 4)Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib ennem. 5) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) 6) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis)7) inhibiitorid 8) Kaitsemäärded 9) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Värvimine pulbermeetodil: sellel on 3 meetodit 1) elektrostaatiline pihustamine 2)keev kiht 3) elektrostaatiline kuivkiht (joonised). Värvimine pihustusmeedodil:1) Madalsurve ehk õhkpihustus- kasut. Autode, väikeste seadmete ja mööbli värvimiseks
galvaaniliselt (Cu, Ni, Au, Co, Sn, Pb, Cr, Zn, Au-Ni); e) metallid kantud peale pihustamisega kõrgel temp-l normaalrõhul, f) metallid, kantud peale elektriväljas vaakumis, galvaaniliselt, pihust. g)emailid h)keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, Cr7C3); 2)protektorkaitse - anoodi koostis: Mg-Al-Zn; N:maa sees torustikule kinnit aktiivsemast met plaadid, laevadele. 3)metalli pinnale tekit mõne ühendi kiht - oksiid, kromaadid; 4)katoodkaitse välise vooluallika abil (C- terasest mahuti ühend (-)klemmiga N:sadamarajatised) 5)anoodkaitse - pinnale moodustub pos 14 Keemia ja materjaliõpetus oksiidi kiht (kasut roostevaba terase korral, ühend (+)klemmiga); 6) inhibiitorid lisat värvidesse NaNO2NaNO3. 7)kaitsemäärded 8)korr
annaabi.ee 
