Trinidad ja Tobago Üldandmed 2 Saart. Iseseisev riik aastast 1962 Pindala u 5 000 km2 Üldandmed Keel Inglise ja hispaania. Kohati dialektiga. Tobago Tuntud, kui Kariibimere juveel. Elatub peamiselt tehastest. Vähe turismlust. Rahvused ja populatsioon 22% - Hindud. u 11 000 Britti 8% - Anglikianid. 4 100 Hispaanlast 26% - Rooma katolikud. 4 000 Prantslast 5% - Moslemid. 2 700 Portugaallast 4% - Turistid. 2 700 Sakslast 600 Judaismlast(jew-i) Loodus Peamiselt mets. Väga viljakas. Ilus. Mägine. Soe ja juumusrikas. Trinidad ja tobago on Limbo sünnikoht. Seal on ka maailma parimad Limbo tantsijad.
· Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku kiriku kui organistasiooni vastu (katolikud kiriku kaitsjad olid W.von Plettenberg, püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades ja Riia peapiiskop J. Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng · Katolikui kiriku uuenemine (mõningal määral) Vastureformatsioon · Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada kirikulõhe tekkimist
Ungari Ma rie l Ka s t K2 1 2 Üldandmed Asub Kesk-Euroopas Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina,Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pealinn: Budapest Pindala: 93 000 km² Elanike arv: u 10 miljonit Kaart Religioon Katolikud on 39 % Luterlasi on 11,6 % Kalviniste on 1,8 % Muud religioonid 2,2 % Ateiste on 16,7 % Keel Räägitakse ungari keelt Soome-ugri keel Kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias ja Ukrainas. Esimesed üles tähendused ungari keeles juba 9. ja 10. sajandil Ungaris sai ungari keel ametlikuks 1844.aastal, enne seda oli ladina keel.
Miks tekkisid vastuolud anglikaanide ja puritaanide vahel? Puritaanid taotlesid anglikaani kiriku täielikku puhastamist, sest pärast anglikaani kiriku tekkimist säilisid siiski katolikud jooned, millest puritaanid vabaneda tahtsid.Puritaanid arvasid ka,et piiskopi ametikoht tuleks kaotada,mistõttu sattusid nad automaatselt kunigavõimuga vastuollu. Puritaanide hinnangul oli reformatsioon Inglismaal jäänud poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust.
arusaamadega. Seda enam, et vanadele vaadetele oli küllalt lähedane pühakute ja reliikviate kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse. Enne ei tuntud ka nõidu, kui kuradi käsilasi, mistõttu algas nende tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks. Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku
Holbeche'i Majas; kaasnevas lahingus sai üheks läbi püssikuuli surmatuks Catesby. Nende kohtumõistmisel 27. Jaanuaril 1606 kaheksa ellujäänutest, sealhulgas Fawkes, mõisteti süüdi ja määrati surmanuhtlus poomise(peaaegu surnuks), hobuse järel vedamise ja neljaks tükiks raidumise läbi.2 Vahemikus 1533 ja 1540, Tudorite suguvõsast kuningas Henry VIII hõivas kontrolli Rooma Inglise kiriku üle, mis sai alguseks mitmete aastakümnete pikkuseks religioosseks pingeks. Inglise katolikud võitlesid oma koha eest ühiskonnas, mis oli domineeritud uue eraldiseisva ja kasvava Inglise protestantliku kirikuga. Henry tütar, Elizabeth I,tegi vastulöögi kasvavale usulõhele kehtestades Elizabethi religioosse kokkuleppe, mis kujutas endast iga kiriku ametnikkonna eest vastutavate ja juhtivate tunnistamist monarhi kui 1 Gunpowder Plot 2011: WWW 2 Fraser 1996:233 4 kiriku ja riigi valitsejana
Selle järgi sai Mary I endale teise nime Verine. 7) Missugused olid reformatsiooni tagajärjed Euroopas? Euroopa jagunes usulise kuuluvuse järgi: protestantlikud (inglismaa, Holland, Sveits) seal kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. Saksamaa ja suurbritannia said maailma juhtivaimaks tööstus- ja kolooniariikideks. Seal kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Katolikud riigid (itaalia, hispaania) jäid teistest palju maha ja paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega. Kultuuriliselt kadus kiriku moraalne võim mis seni oli takistanud teaduse arengut. Areng sõjalises vallas. kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. 8) Mis on jesuiitide peamine eesmärk, meetmed mida kasutasid?
Riigis on loodud rahvus parkide grupp nendest kuulsaim on Monte Cristo park riigi põhja osas. El Salvador on kõige tihedama asustusega riik Kesk-Ameerikas - keskmiselt elab seal 295 inimest ruutkilomeetri kohta. 90% on neist indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid. Ülejäänud rahvastik on linnades elavad valged ja väikeste hajali rühmadena põliselanikud, eelkõige pipilid. El-salavadorlased on enam vähem katoliiklased. Ligikaudu 43% rahvast elab linnades.52.6% elanikest on katolikud. El Salvadoris voolab 280 jõge.Mida enamad kannavad oma veed Vaiksesse ookeanisse.Rannikuaheliku ja Kesk-Ameerika andide vahel laiub tasandik mida niisutavad rohked jõed.Sinna on läinud elama enamik rahvastik.El Salvador on vulkaaniderikas, ning tänu nende tegutsemisele on neid ümbritsev maa väga viljakas.El Salvadoris on kaks suurt mäeahelikku : Kesk-Ameerika Andid põhjaosas ja rannikuahelik.Rannikuaheliku moodustavad vulkaanid mis suuremalt osalt
pallium, -lad.k. omofor mantia,- poolliturgiline rüü panagia, - rinnaraha??????? mille keskel on ikoon "kõige püham" omofor. - õlarüü, lai riidest lint, meenutab salli Kristluse 3 põhivoolu. õigeusk katoliiklus protestantlus Mis on protestantlus? -kritliku usu üks haru (õigeusk) Nõukogude okupatsioon Nõukogude ajal suleti kõik katolikud kirikud peale Tallinna ja Tartuä 19. saj. Läänemaa ja saared. 19.saj kesk Eesti aladel süüstemaatiline õigeusu korraldamine Saaremaa, Läänemaa oli esimesed? Hetkel 2 õigeusu kirikut , tahetakse jõuda sinna, et riigis ei tohi olla kaht õigeusu kirikut. Viljandi luter. kirikud (praost, sajandid, kellele pühitsetud). Jaani kirik - 15.saj, Johannesele pühitsetud. 17.saj Ristija Johannesele pühitseti. Praost on Marko Tiitus. Pauluse kirik - 19.saj
Jutlutajate töö kandis vilja, kuna eelnevalt olid linnakodanikud kriitiliselt meelestatud piiskopide ja munkade suhtes Mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, valasid õli tulle Vallandus pildirüüste: purustati püha pilte, kujusid, altareid, reliikviaid Usupuhatus pääses kõigis linnades võidule Liivimaal ei viidud reformatsiooni lõpule, meister ei astunud luteri usuku ja nii püsisid kloostrid, katolikud piiskopid, saksa ordu ja toomkapiitlid keskaja lõpuni
toetaja. Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks. Loobuti kuuriale maksude maksmisest. Suleti kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik. Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste. Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud. 3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu. Probleemid tekivad pärast Itaalia sõdade lõppu 1559.a. kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel sagenevad ja vallandub kodusõjana, mis kestab 30 aastat
Ehitust alustati aastal 1352. Esimene ehitus lõpetati aastal 1521, aga katedraal pole sellegi poolest siiamaani veel päriselt valmis saanud. Katedraalis on esindatud ka tähtsate kunstnike teoseid- Peter Paul Rubens, Otto van Veen, Jacob de Backer ja Marten de Vos. Katedraal on kantud ka muinsuskaitse alla. 1 1.1 Meie leedi Katedraalil on ka teine nimi, The Cathedral of Our Lady ehk ``meie leedi katedraal``, kes on ühtlasi nii Antwerpeni linna kui ka katedraali patroon. Antwerpeni katolikud on teda austanud praeguseks juba rohkem kui tuhat aastat. Paigal, kus katedraal praegu asub, oli enne väike kabel, mis pärineb 9. sajandist. Kabel oli seal 12. sajandini, kuni selle asemele ehitati sinna romaani stiilis kirik, mille varemetest võib näha, et see oli 80 meetrit pikk ja 42 meetrit lai. Oma välimuselt, võis see kirik meenutada Kölnis asuvat Sankt Maria im Kapitol kirikut.2
Jõulisus, hoogsus Tohutu tundeküllasus Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Harrastati ajaloolisi teemasid. Kuidas levis barokk? Barokk kunst levib üle terve euroopa ja ka väljapoole (näiteks Venemaale). Eri regioonid 17. saj. Euroopas: 1.)Tugeva monarhiaga katolikud riigid - Itaalia, Hispaania, Flandria(barokk levis väga tugevalt valdav religioosne teema) 2.) Tugeva monarhiaga riigid - Prantsusmaa (rahulikum ja kainem barokk) 3)Hollandis omandas barokk lihtsama realistlikuma ühtse ehk realistlik barokk Kirjelda barokk kiriku läänefasaadi See hakkas meenutama veidi antiiktemplit, oli hästi liigendatud... Püha Peetri kiriku fassaad ja kolonnaad Mis juurde ehitused tehti peetri kirikule,kes olid autoriteks?
9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus 10. XVI sajandiks Eestis 500 mõisat - teoorjus, raharent Eestlaste vaimuelu: · saksa mõjud kõikides kultuurivaldkondades, laenud eesti keelde · usuliste väärtuste ümberhindamised · pühakute ja reliikviate kultus paralleelselt vanade usukommetega (salaja) · endistele eestlaste pühadele ohvripaikadele ehitatakse pühakojad, kuid eestlased jätkavad Uku ja Taara austamist. rahvas võttis üle ka katolikud pühakud, segades neisse paganlikke jooni. Pühitseti Jaanipäeva, Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu. · Jumalateenistused ladinakeelsed, orduaja lõpul hakati nõudma eestikeelset jumalateenistust · kooliõpetus kloostrites eestikeelseks .Linnades kodanikuõigused enamasti sakslased, eestlaste ülekaal eelkõige lihttööliste hulgas, teenijaskonnas ka soomlased ja rootslased. Narvas ja Tartus silmatorkavalt palju venelasi
Augsburgi usutunnistus.Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma
Ordumeisti ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste. Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid.) 33. -Kuidas suhtus keskajal eesti maarahvas katolikku usku? Mida tähendab ,,külakatoliiklus"? 2p Linnakodanikud olid piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud ning suhtusid uude usku vaimustusega. Nendel jäid vanad Jumalad, aga sellele lisaksid ka uued - katolikud. Segunes varakristlus Eestis paganlusega - kujunes välja omamoodi külakatoliiklus, mis sai rahvale omaseks.
Maavabad kõrgeim kiht talurahva hulgas; ei kandnud tavalisi talupojakoormisi; pidid sõja teenima feodaali ratsaväes. Valdavaks põllupidamises sai kolmeväljasüsteem. Eestlaste vaimuelu. Kujutelma mõjutas muistses vabadusvõistluses nende jumalate allajäämine ristiusu jumalale. Eestlased oli sunnitud täitma katoliku kiriku kombeid. Kohati eestlased jätkasid Taara (ja Uku) austamist. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Liivi ordu mõjuvõimu kasv. Taani ei olnud enam suuteline doifma enda käes Eestimaad. 1346.aastal müüs ta Eesti 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel). Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas)
on vaja. Kuid otse küsida ei tohi, tuleb esitada küsimusi nime ja elukoha kohta, samuti selle kohta, missuguses koolis on ta õppinud. On eraldi koolid katoliiklastele ja protestantidele ning vaid üksikud integreeritud koolid, kus õpivad nii katoliiklaste kui ka protestantide lapsed. Kui kellegi nimi on Emmet või Oonah, on ta tõenäoliselt katoliiklasest iirlane, Jennifer ja James on tõenäoliselt protestandid. Mõned linnaosad on protestantlikud, samas kui teised katolikud. Sellest, et viibid protestantide linnaosas, saad aru majadel lehvivate Ühendkuningriigi lippude järgi. Alade märkimiseks on kasutatud ka suuri tänavamaale. On ka neurtaalseid piirkondi nt. Belfastis. Mõned nendest aladest on füüsiliselt jagatud seinaga, mida absurdselt nimetatakse rahuvalikuks. 2013 aasta eesti õpetaja artikkel, Kõige suurema šokina Belfastis mõjus 12 meetri kõrgune müür, mis eraldab katoliiklaste linnaosa protestantide omast. Müüri ülaosas on mitmekordne
abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid vöörmündrid(maarahva hulgast valitud). Võitlus väärusuga. 17. Saj jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642
Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid 32.Zwingli ja Calvin U.Zwingli vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, patukaristuse kustutamise ja muid tavasid. Hakkas pidama hommikul jumalateenistusi ja levitas oma õpetusi trükisõna abil. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati- oreli mängu asemel oli koguduse laul. Kiriku- ja kloostrimaad võõrandati. Vabanenud raha kasutati heategevuseks- eriti vaeste hoolekandeks.Asutati koole. Keelati
Selles võivad osaleda ainult katoliiklased. Paljud paarid otsustavad missat mitte läbi teha, kui nad aga seda tahavad, siis võib tseremoonia kesta poolteist tundi, vastasel juhul ei lähe kirikus üle tunni aja. Pulmad on väga ametlik sündmus ning tseremoonia ajal ei ole lubatud rääkida. Tseremoonia käigus antakse pruudile üle kast 13 kuldmündiga ja vahetatakse sõrmuseid. 7 Kokkuvõte Katolikud Hispaania pulmad on kõike muud kui igavad. Need on väga põnevad, lustakad ja kindlasti väga närvesöövad, juba kas või külaliste arvu pärast. Kõik need tüdrukud, kes on oodanud ülisuuri pulmi, peaksid abielluma mõne hispaanlasega (Eestis vaevalt 700 inimesega pulmi peetakse). Kes aga nii palju närvikulu ei taha, võivad leppida väiksema tseremooniaga. Külaliseks minna mõnda Hispaania pulma oleks arvatavasti huvitav, kuid ka hirmutav
Linnade langusega araablaste võimu alla, tuli Bütsantsi kiriku ühtsus esile, sest Kon. Pat. oli tähtsaim kirikutegelane. Kandis koolt ka sotsiaalse poole eest. Ei kehtinud Benedictuse kirikureeglid. Lõplik tüli tekkis püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast) aga paavstid kinnitasid et lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). 1054 panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Läänekristlaskond katolikud, ida kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti
tõttu) enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud Keskkonnaprobleemid Vihmametsa hävitamine o Liigid hävivad Jõgede reostus Õhusaaste Mehhiko halvad sanitaarolud Pinnase erosioon o Mehhiko vihmametsade raie tõttu Kõrbestumine o Metsaraie tõttu Transpordisüsteem Maanteed ja teised teed on ülerahvastatud Teed halvas seisukorras Valitsevad usundid Katolikud Protestantlus Loodususundid Siitlik islam Tööstus Juhtivaks tööstusmaaks Brasiilia o Sao Paulo Ladina-Ameerika suurim linn Juhtiv tööstuskeskus Juhtiv rahanduskeskus Tööstustoodete hulka kuuluvad o Raud o Autod o Teras o Keemiatooted o Tekstiilitooted o Liha- ja nahatooted Suurim naftamaardla
· elanike arv: 8,2 miljonit · pealinn: Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit inimest · Haldusjaotus 9 liidumaad (Bundesland) · riigikeel saksa keel · poliitiline süsteem parlamentaalne liitriik Rahvastik · 91,1% on austerlased · 8,9% välismaalased · Austrias elab horvaate, ungarlasi, sloveene · etniliselt ja keeleliselt ühtne · saksa keelt räägib 98% kodanikest ja 89% rahvastikust · usk - 73,6% rooma-katolikud Osatähtsus maailmakultuuris · seondub eelkõige muusikaga · joodeldamine · rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss · Mozart, Schubert, Beethoven, noorem ja vanem Strauss Muud valdkonnad: · Bioloog Gregor Mendel · Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad · Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit · Graz 221 000 · Linz 180 000 · Salzburg 145 000 · Innsbruck 112 000
· Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. · Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. 3. Reformatsiooni levik Põhjamaades a) Reformatsiooni võit Skandinaavias: · Taanis, Rootsis, Soomes. b) Vana-Liivimaal: · Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. · Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. 4. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. a) Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: · Inkvisitsiooni tugevdamine protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. b) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks:
kirikuõpetajatele. 1631 1710 sellel perioodil ilmus kokku 45 erinevat eestikeelset teost, mis ei ilmunud ainult ühes eksemplaris. Luterlus kui Eesti kultuuriruumi mõjutaja · Arenes eesti kirjakeel (vaimuliku sisuga teosed) · Hariduse võimaldamine ka talupoegadele (koolid) · Muinasusundi hääbumine (luterlus suhtus vaenulikumalt kui katoliiklus) · Eesti alad kaotasid sideme Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, sest need olid katolikud. Eestist sai Saksa kultuuriruumi ääreala. Eesti ja Läti kirjanduses on kasutatud ka terminit "Vana hea Rootsi aeg". Selline termin võeti kasutusele sellepärast, et Rootsi aega hakati võrdlema peale tulnud Vene ajaga. 18.saj. lõpp oli hullem kui Rootsi aja lõpp. Kõik mis reduktsiooniga kaasa oli tulnud (talupoegade olukorra paranemine) kadus. 19.saj. II pool rahvuslik ärkamine. Valiti välja just "Vana hea Rootsi aeg", sest:
Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas
muutis selle ,,ülemaailmseks religiooniks" ning 330. A. viis pealinna Ravennast üle Konstantinoopoli. 395. a. Jagas Theodosius Suur oma poegade vahel Impeeriumi Lääne osaks, kus valitse Nikeiuse sümbol ning ladina kultuur ning Ida osaks, kus valitses kreeke kultuur nind Ariani ususümbol. Taolise sammuga, tunnistas Theodosius oma võimetust lahendada proobleemid, mis tekisid nende kahe regiooni usuerinevuste tõttu. Niisi jaguneski maailm Ladina põhiseks(Tänapäva lääne katolikud riigid) ning Hellenismipõhiseks (tänapäva ida õigeusklikud riigid). Varane Bütsants: Rooma pärandus Jõudnud nüüd jagunemise hetkeni tasub heita pilgu riigi demograafilistele, religioostsetele ning sõjanduslikele oludele Võim ja haldusjaotus Riigi haldusjaotusena ning riigiaparaadina funktioneeris Ida-Roomas Diocletianuse süsteem ning riigi ametlikuks keeleks oli ladina keel. Ülemvõim kuulus valitavale Imperaatorile ehk
ohjeldamatu vägivallatsemise aeg hävitati vanu Bojaari suguvõsasid, vaimulikke. Eriti veriselt tegutseti Novgorodi maal Selle tulemusel kindlustus keskvõim · Venemaa areng erines tunduvalt Lääne-Euroopast: o Siin oli olnud 200 a Mongolite iket ja o Venemaa oli omandanud rohkem ida jooni o Enamus Euroopast oli katolikud või protestandid, Venemaa jäi õigeusklikuks o Venemaad iseloomustas isolatsioon Euroopast o Venelaste igapäevaelus oli kiriku roll väga oluline. Mõjutas kogu elu kõige madalamatest kihtidest kõrgemale välja SUURED MAADEAVASTUSED! 15. Saj loetakse maadeavastuste alguseks · Põhjused: o Ristisõdadega oldi harjutud tarbima vürtse, aga kaubateed olid
deklaratsioon. Lubati säilitada usuvabadus, parlamendi vaba kogunemine ning lubati säilitada ka maaomandis toimunud muutused. - Kodusõja päevil, kui parlament sõdis kuningavõimu vastu, siis oli parlament kaotanud rüütlilääni ning maa oli muutunud eraomandiks. Kas 1645 või 1646 seda ei teata täpselt. Lääni asemel ( astmeline omand ) tekkis eraomand. · Varsti hakati siiski usuvabadusest taganema katolikud ja puritaanid riigiametis teenida ei saanud. · Kuningavõimu piiramiseks võttis parlament 1679. aastal vastu isikuvabaduste akti. See tähendas seda, et arreteerimine tohtis toimuda ainult kohtu kirjaliku loa alusel ja kui inimene oli arreteeritud, siis 24 tunni jooksul tuli esitada süüdistus. · Charlesi puhul oli probleemiks see, et tal polnud järeltulijaid. Üks oli, James II, aga ta oli katoliiklane · 1685
sõdurit, kelle ülesanne oli vabaduspüüe maha suruda. Kuna Inglise väed olid paremini varustatud ja õpetatud, siis lõppes sõda 1921 teatud kompromissiga. 26 krahvkonnast moodustati Iiri Vaba Riik, mis ei onud täielikult iseseisev vaid ühendkuningriikide dominioon omavalitsuslik, aga riigipea oli Inglismaa monarh. 6 põhjapoolset krahvkonda liideti otseselt Inglismaaga, sest 2/3 elanikest olid protestandid ehk inglased, 1/3 olid iirlased ehk katolikud. Lõunapoolsetesse sadamatesse Iirimaal rajati Inglise sõjaväebaasid. Toimus ka maade tagasiostmine ehk päriseksostmine ehk inglased müüsid oma iirimaal asuvat maad, sest teravilja/kertulikasvatus ei olnud tulus. Lepingusse pandi kirja, et iirlased pidid ostma ikka tasu eest, tasuta jagamist ei lubatud. Lisaks oli lepingus kirjas, et Suurbritannia kohustub kunagi tagama Iirimaa ühtsuse. Osad iirlased olid lepingu poolt, osad olid vastu. Nii puhkes kodusõda iirlaste endi vahel, kestis
- Katoliku kiriku linnade territooriumil paiknenud omand (nt kloostrid) konfiskeeriti - Rae võim kasvas ja mitmekesistus: 1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid
Soome-Ugri kajastused folklooris: Rahvalaulud müütilised Kombekäitumine käitumine seotud religiooniga Kohapärimus miks on mingi koht püha Muistendid tekkelood, katkumuistendid Müüdid Legendid Memoraadid Kroonikaadid inimeste jutustused enda elust, kus avalduvad ka religioossed kombes ja uskumused Katoliiklikud s-u usundid Külakatoliiklus on ristiusk, mis seguneb kohaliku eelkristliku usundiga; säilitatakse oma usk ja võetakse üle ka katolikud, tavad, kombed, uskumused. Külakatoliikluses on ohverdamiskomme, mille kohaselt pühadesse kohtadesse ja ikoonidele viiakse ande. Rahvapärane õigeusk on formaalselt õigeusk, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi paganlikud- animalistlikud usundid. Eripäraks on kalmistule pandud laud ja pink selleks, et koos lahkunutega tähtpäevade puhul söömaaegu pidada. Juba vanal ajal oli kombeks kääpal surnutele toidu/joogi jätmine juba eelkristlik tava.
ülikooli professorid nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Ficher, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks, tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaarendamine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine teine silmapaistev intendent oli Ilmar Samson (nõiaprotsessid) Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga Euroopas, kus teineteise vastas seisid Euroopa katolikud ja protestantlikud riigid; et Rootsist kujunes nimetatud sõjas protestantismi peamine tugijõud, oli luteri kiriku toetamine ka järgnevatel aastakümnetel osa Rootsi riiklikust poliitikast; luteri kiriku rolli nägid Rootsi võimud ka Eesti ja Liivimaa kiiremas "rootsistumisele" kaasaaitamises, mis tagas siinsele kirikule võimude suure tähelepanu; sellega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest
Õnneliku pereelu pahupooleks on prostitutsiooni levik, mehed otsivad endale bordellid. Juba 19.saj lõpul Inglismaast hakkasid mööduma oma majandusliku potentsiaali poolest USA ja ühinenud Saksamaa, Inglismaa kaotab oma juhtiva positsiooni maailmamajanduses. Juhtivaks tööstusriigiks maailmas on USA ja Euroopas Saksamaa. Jätkuvaks probleemiks on Iirimaa küsimus (Home Rule). Kas Iirimaa peaks saama ennast ise valitseda. Iirimaal maaomanikud on protestandid ja iirlased ise on katolikud rentnikud. Iirimaa küsimuse mitte lahendamise tõttu puhkeb seal suur jama Suurbritannia vastu. Suurbritannia 1870-1914: Olid head lähtekohad: pikaajalised demokraatlikud traditsioonid (parlamentarism ja kodanikuõigused) ning I riik Euroopas ja ka maailmas, kus algas tööstusrevolutsioon. Tegelikult hakkab ta ikkagi selle perioodi vältel ära hajuma. Oluline on SB puhul see, et seal on arenenud tugev kodanlik klassiühiskond. Tema puhul on tegemist ka koloniaalriigiga.
1947. Bismarck jäi kantsleriks 1890.a-ni. Põhilised reformid:rahareform 1871 (ühtne rahasüsteem kuldmark), 1872 ulatuslik haldusreform, Saksamaa pealinnaks sai Berliin, mis oli 19.saj kasvanud väga kiiresti. Sisemised konfliktid, millega Bismarck rinda pistis: 1)Võimuvõitlus katoliku kirikuga (Kulturkampf(?)) . Küsimus katoliku kiriku suveräänsusest ühendatud Saksamaal ja ilmalikust võimust katoliku kiriku üle (Preisimaa luterlik, suur hulk liitunud riike katolikud) . Bismarck hakkas järjest nõrgestama katoliku kiriku rolli: võeti ära kooliinspektsiooni õigus, likvideeris jesuiidi ordud Saksamaal, maiseadused 1873 kõk vaimulikud, kes tahavad Saksamaal töötada, peavad olema õppinud Saksa ülikoolides ja omama Saksa kodakondsust (põhjustas suurt draamat), suur hulk vaimulikke saadeti maalt välja, kellest said rahva seas peaaegu märtrid. 2)Võitlus sotsialistidega, ennekõike sotsiaaldemokraatidega. 1860ndatel oli
Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: Inkvisitsiooni tugevdamine protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile.
Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: Inkvisitsiooni tugevdamine protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile.
Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. Vastureformatsioon – katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: Inkvisitsiooni tugevdamine – protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile.