Püssirohu vandenõu (0)

Tallinna 32. Keskkool
Püssirohu vandenõu
Uurimistöö
Tallinn 2011

SISUKORD

Table of Contents
SISSEJUHATUS 3
KOKKUVÕTE 4
KASUTATUD KIRJANDUS 6

SISSEJUHATUS

Püssirohu vandenõud võib pidada üheks tähtsaks ajaloosündmuseks religiooni mõistes – see sündmustik ei keerle pelgalt Parlamendihoone õhkamises, vaid katoliiklaste võitluses tolerantsuse eest, küll ehk äärmuslikul, terroristlikul, viisil. Tänapäevalgi mindakse usundi nimel üle normaalsuse Sellegipoolest leian, et inimesed olid aetud viimase piirini ning see ajendas neid ka viimaseid võimalusi kasutama. Seoses ka oma huvi religiooni ja psühholoogia vastu ning kerge mõjutusega filmist „V for Vendetta“.
Selle uurimistööga üritan leida põhiliselt mõjutusi tolerantsuses religiooni või täpsemalt katoliiklaste suhtes post-traumaatilist sündmust, mis õnneks/õnnetuseks ära hoiti , sõltuvalt vaatepunktist. Peale selle jõuda ka sügavamale põhjuste osas, miks vandenõu täpselt aset võttis ja kuidas seda organiseeriti .
Jõudmaks vastusteni oma küsimustega, uurin läbi erinevaid materjale, võrdlen ja tuletan kõige ratsionaalsema lahenduse adekvaatsele küsimusele.
Töötan peamiselt kirjalike allikatega , kuid kasutan ka võrdluseks materjali internetist, kus on perspektiive ja materjale virtuaalsel kujul rohkem.
Uurimistöö hakkab progresseeruma kronoloogilises järjekorras, eKr -> nüüdisaja mõttes hilisemast varasema poole. Algselt vaatleksin religiooni olukorda ennem vandenõu tekkimist ning vaikselt liikuda üle epitsenteri post-sündmuse poole.

KOKKUVÕTE

1605. sajandi Püssirohu Vandenõu, varasematel sajanditel tuntud kui Püssirohu Riigireetmis Vandenõu, oli Inglise Katoliiklaste ebaõnnestunud atendaadikatse suunatud Inglismaa I ja Šotimaa VI Kuningas James’le, mida juhtis Robert Catesby.
Plaan oli lasta õhku Ülemkoda iga-aastasel Riigi Parlamendi avamisel 5. Novembril 1605. aastal, mis sai sissejuhatuseks suurele mässule Keskmaal, kui kuningas James I 9-aastane tütar, printsess Elizabeth , taheti teha Katoliikliku kiriku esindajaks . Catesby võib-olla algatas vandenõu pärast seda, kui lootus saavutada kõrgem tolerantsus katoliilaste suhtes kuningas James I võimuloleku ajal hääbus. Tema kaas-vandenõulased olid John Wright, Thomas Wintour, Thomas Percy, Guy Fawkes, Robert Keyes, Thomas Bates , Robert Wintour, Christopher Wright, John Grant , Sir Ambrose Rookwood, Sir Everard Digby ja Francis Tresham. Fawkes’ile, kellel oli 10 aastat sõjaväelist kogemust võideldes Hispaania valduses olnud Hollandis, surudes maha hollandlaste mässu, jäeti lõhkeainete haldamise kohustus.1
Vandenõu paljastati William Parkerile saadetud anonüümses kirjas 26. oktoobril 1605. aastal. Ülemkoja läbiotsimise käigus 4. Novembri südaööl 1605. A. Leiti Fawkes 36 tünniga täis püssirohtu - millest piisas, et Ülemkoda tuhaks teha – ja ta arreteeriti. Enamik vandenõulasi põgenesid Londonist, kuuldes vandenõu paljastusest, üritades sealjuures oma tee peal toetajaid leida. Mõned neist osutasid vastupanu neid taga ajavale Sheriff Worcesterile ja kaaspolitseinikele Holbeche’i Majas ; kaasnevas lahingus sai üheks läbi püssikuuli surmatuks Catesby. Nende kohtumõistmisel 27. Jaanuaril 1606 kaheksa ellujäänutest, sealhulgas Fawkes, mõisteti süüdi ja määrati surmanuhtlus poomise(peaaegu surnuks), hobuse järel vedamise ja neljaks tükiks raidumise läbi.2
Vahemikus 1533 ja 1540, Tudorite suguvõsast kuningas Henry VIII hõivas kontrolli Rooma Inglise kiriku üle, mis sai alguseks mitmete aastakümnete pikkuseks religioosseks pingeks. Inglise katolikud võitlesid oma koha eest ühiskonnas, mis oli domineeritud uue eraldiseisva ja kasvava Inglise protestantliku kirikuga . Henry tütar, Elizabeth I,tegi vastulöögi kasvavale usulõhele kehtestades Elizabethi religioosse kokkuleppe, mis kujutas endast iga kiriku ametnikkonna eest vastutavate ja juhtivate tunnistamist monarhi kui kiriku ja riigi valitsejana. Karistused keeldumise eest olid karmid; määrati trahve ja järjepidevalt seadust eiravad inimesed riskisid vangistamise ning hukkamisega. Katoliiklus muutus äärmuslikuks, kuid hoolimata ähvardustest saada hukatud jätkasid preestrid usu praktiseerimist salajamisi. 3

KASUTATUD KIRJANDUS

Anonymous . Gunpowder Plot . http://en.wikipedia.org/wiki/ 05.05.2011
Fraser, Antonia. 1996. The Gunpowder Plot. London: Phoenix
Haynes, Alan. 1994. The Gunpowder Plot: Faith in Rebellion. Sparkford: Hayes and Sutton
1 Gunpowder Plot 2011: WWW
2 Fraser 1996:233
3 Haynes 1994: 12
6