Nafta- kas maailma kuningas või Ahhileuse kand. (0)

Nafta - kas maailma kuningas või Achilleuse kand.
Kiirelt globaliseeruvas maailmas on majandus ja poliitika üha tihedamalt seotud. Nafta on tänapäevani väga laialdase kasutusalaga (nt. kütus, määrdeained, bituumen). Nafta mõjutab kogu maailma kuna selle kasutusala on väga suur. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus?
Naftat on pumbatud maapõuest alates 1855. aastast saati, peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus. Seda seetõttu, et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes. Kütusetööstustes rafineeritakse naftast diislit ja bensiini, keemiatööstustes erinevaid kosmeetika tarbeid ja veel palju erinevaid aineid. Kütet nõuavad nii paljud masinad, alustades väike sõidukitest lõpetades suurte sõjamasinate või lennukitega. Naftat töödeldes saadakse veel erinevaid õlisid. Paljud katlamajad kasutavad kütteõli ning mootoriõli on teine õli sort, mida kulub maailmas suures koguses. Need üksikud asjad ongi põhjused, miks nafta on maailma kunungas. Kuid neid asju on veel väga palju. Laias laastus võib öelda, et iga inimene sõltub naftast.
Nafta tooraine töötlemine on aga väga kulukas ettevõtmine ning seetõttu on ka enamuste kaupade hinnad sõltuvad nafta hinnast. Nafta on kõrge väärtusega tooraine ning vajab palju pingutusi ja investeerimist . Kuid alati ei pruugi puhta nafta tooraine tootmine tuua mitte kasu vaid hoopis kahju. Mõni kahju võib olla nii suur, et sellele järgneb suur majanduslangus . Nafta kõrge hind võib põhjustada riikide vahelisi tülisid ja isegi sõdasid. Tulevikus võib juhtuda, et kõik nafta varud on otsa saamas ja kuna need varud taastuvad ei tea täpselt keegi, teada on, et see on pikk protsess. Nafta puurtornide põlemisel tekib suur kadu, kuna siis on puurtorn kahjustada saanud ja nenede platvormide kustutamine võtab aega mitu päeva. Aastakümnete või –sadade pärast, kui ühiskod seisnebki ainult elektriautodel, nii suur osa kaubavahetusest sõltub naftast aga kui see kõik muuta elektriliseks, siis on nafta edukus langenud suurel määral. Kõik sellised tegurid, pealt vaadates väiksed, kuid lõpp tulemus oleks üpris kulukas või kahjulik, võivad saada naftale nõrkuseks.
Naftaga kaasneb suur oht, ehk siis reostus . Reostus võib olla nii maismaal kui ka veekogudes, olgu see siis ookeanis, meres või järves. Mõeldes esmalt maismaal olevale reostusele, arvame, et see ei ole nii reostav, kui on vettes olev reostus. Tegelikult me eksime, see on palju kahjuliku, maismaalt ei ole võimalik mitte kuidagi seda naftat kokku korjata. See kõik on lihtsalt maapinnal ja imendub vaikselt maapõude, hävitatdes enda alla jäävad taimed ja on võiamlik, et see hävitab ka taimeliigi, mida on väga vähe alles meie looduses. Vettes olev reostus on võimalik kokku korjata selleks mõeldud lavadega. See on küll kulukas ja aeganõudev protsess aga vähemalt ei ulbi see siis kaldasse. Vettes olevat naftareostust saab korjata ära ainult siis, kui see on avamerel, kui see on jõudud kaldale ligidale pole võimalik seda enam ära korjata. Nafta reostus toob kaasa endaga tuhandete lindude hukku ja ka palju teiste loomade hukku, nagu näiteks kalad .
Kiviaeg ei lõppenud kivide puuduse tõttu, ja ka naftaaeg ei saa otsa nafta puuduse tõttu. Aeg lihtsalt liigub edasi ja teatud aja tagant tulevad uued asjad mis võtavad võimust ja suruvad alla vanad.
Siiri Paurson
Kasutatud kirjandus:
Mati Karelson , Aarne Tõldsepp ’’Keemia Orgaaniline keemia Gümnaasiumile.’’