Globaalse soojenemise tagajärjed ning selle arengukava Tänapäeval seisab maailm silmitsi mitmete globaalprobleemidega. Üks suurimaid nendest on kliima soojenemine. 2015 oli ajaloo kõige kõrgema keskmise temperatuuriga aasta. Kui inimkond ei peata kliimasoojenemist, siis on sel katastroofilised tagajärjed. Seetõttu tehaksegi samme üheskoos, et antud situatsiooni leevendada. 2015.aasta lõpus toimus Pariisis kliimakonverents. Selle eesmärk oli saavutada ülemaailmne kliimakokkulepe, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Aastaks 2100 ennustatakse, et keskmine temperatuur tõuseb erinevate andmete põhjal orienteeruvalt 1,1-6,4 kraadi
läbivaatusi, et tagada nende kohustuste suurendamine vastavalt teaduslikele nõuannetele. Nagu iga rahvusvaheline kompromiss, ei ole see täiuslik: heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud, üleujutused, kuumalainete ja merepinna tõus - on tõenäoliselt katastroofilised ja pöördumatud. Vaesed riigid tunnevad ka muret selle pärast, et neile pakutav raha pole nende kaitsmiseks peaaegu piisav. Mitte kõik kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad, nii et allakirjutanud riikide tulevased valitsused võiksid oma kohustusi veel vabastada.
nii. Muidugi on igas klassis need paar inimest, kes arvavad, et nemad valitsevad klassis ja narrivad kõiki keda vähegi võimalik. Tänapäeva noored on muutunud väga tundlikuks, paljude norimiste ja kiusamiste tõttu on tehtud enesetappe, on ennast lõigutud ja koole vahetatud. Küsimus, kas meil on tõesti vaja norida kedagi? Inimesed on tundlikud, me ei pea nende enesehinnangut langetama. Tagajärjed võivad olla katastroofilised. Ei ole raske veidi sõbralikumalt ringi käia ja aktsepteerida teiste inimeste olemasolu ja tähtsust.
1983. aastaks valmiski Briti valitsuse algatusel Thames'i jõele hiiglaslik tõusubärjäär. Põhjuseid, miks üleujutusi esineb on mitmeid, kuid enamasti taanduvad need kõik globaalsele soojenemisele. Globaalne soojenemine põhjustab mereveetaseme tõusu ning ka mitmeid torme. Tormid omakorda toovad kaasa enamasti veemasse ning paduvihmasid - see tekitabki üleujutusi. Üleujutuste tagajärjed Thames'i jõel ja eriti just Londonis võivad olla katastroofilised. Kui mereveetase tõuseks 3m, ujutataks see üle ala, kus elab ja töötab 1,4 mln inimest. Üleujutused võivad tekitada majanduslikku kahju riigile. Inimesed on sunnitud lahkuma oma kodudest, paljud majad, teed ja muud objektid hävivad või saavad tugevalt kahjustada ning see annab oma löögi riigi majandusele. Suurimaks abinõuks võib kindlasti lugeda praegu Londoni barjääri ehitamist. Kuid mitte ainult barjääride ehitamine ei too edu. Praegu on hakatud lammutama
tähelepanu, aga pigem see pidevalt areneb, muutused ilmnevad tasa ja targu. Viimaste aastate põnevamaid sündmusi ühiskonnas on kindlasti Venemaa Gruusia konflikt, mis mõjutas tervet maailma ja pani inimesed nägema laiemat pilti ühiskonnast. Viimasel ajal esineb maailmas üldse väga palju poliitilisi konflikte, mis viivad välja sõdadeni. Kui säärased konfliktid lähiajal lahendust ei leia, võivad tagajärjed umbes kümne aasta pärast juba väga katastroofilised olla. Ühiskond areneb hetkel väga kiiresti, aga selle arengut pärsivad erinevad konfliktid üle maailma mis on vältimatud, aga lahendatavad. Tavainimeste roll ühiskonnas suureneb samuti pidevalt ja iga indiviid peab arvestama sellega, et ta mängib ühiskonna arengus rolli. Niikaua kui arenevad inimesed, nii kaua areneb ka meie ühiskond, mille kujundajaks me oleme. Kokkuvõtteks võibki öelda, et nüüdisühiskond pole kindlasti ühiskonna arengu lõpp,
korda. Teadaolevalt purskas Vesuuv viimati aastal 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. LISA 1 Kaardil on näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Lisa 1 Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vesuuv.htm, 24.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/Vesuuv, 24.11.2015 https://www.google.ee/search?
piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014) Orkaanide ülesehitus Orkaani tugevuse skaala Kategoo Purustused Tuule kiirus Laine kõrgus ria 1 Minimaalsed 119-153 km/h 1,5-2 meetrit 2 Keskmised 154-177 km/h 2-2,5 meetrit 3 Suured 178-209 km/h 2,5-4 meetirt 4 Ekstreemsed 210-249 km/h 4,5-5,5 meetrit 5 Katastroofilised 249-... km/h 5,5-... meetrit Tagajärjed • Veekahjustused (üleujutused) • Tuulekahjustused • Ehitiste hävimine, kahjustumine, purunemine • Hukkunud • Põllumaade hävimine Orkaanide nimed • 1953. aastast hakati orkaanidele naisenimesid andma • Hooaja esimene orkaan A tähega, teine B jne • 1978. aastast vaheldumisi naise ja mehe nimed • Nimi saadakse peale võimsaimasse staadiumisse jõudmist
endaga kaasas kõike mida tööstus ja põllumajandus on sinna paisanud , lisaks veel majapidamisjäätmed ( puhastusvahendid , reovesi) .Mõned neist võivad olla väga mürgised ja võivad põhjustada mitmete meres elavate liikide surma . Saaste tõttu surnud loomad paisatakse rannale . Merel võib juhtuda ka laevaõnnetus , mille tagajärjel satub vette suur hulg nagftat. Naftalaik laieneb veepinnal ning liigub lainete ja tuule mõjul rannikualadele. Tagajärjed keskkonnale on katastroofilised : surevad paljud kalad , merelinnud , vetikad ja rannakividele kinnitanud loomad ja vetikad . Kuigi mered ja ookeanid on hiiglaslikud ei suuda nad enam seedida kõiki saastajaid , mida inimene on sinna aja jooksul visanud.
salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa. Nomaadid ehk rändkajakasvatajad suurendavad loomade arvu ja liiguvad kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu ja karjamaadel normaalselt taastuda on tulemuused katastroofilised. Raiutaks ka puid ja põõsaid. Viigikaktus-Põhja-Ameerika Kaevurkilpkonn-Põhja-Ameerika lõunaosa Sarvik-lõgismadu Kesk ja Põhja-Ameerika Tääkliilia-Ameerika Kõrbeiguaan-Ameerika Aaloe-Aafrika Karakal-Aafrika ja Kesk-Aasia Hall kevadik-Kesk-Aasia Suuresarveline piimalill Velviitsia- Sahara(Aafrika) Turkestani magun- pärit ees-aasiast tänapäeval aasia ja euroopa Kõrbe kivitäks-Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasia kuni Hiiina Väike-kõrbehiir- Aasia Skorpion- igal pool
Selle vägijoogi manustamine on tervisele väga kahjulik , kuid tundub ,et inimesed ei hooli sellest ning tarbivad kraadidega jooke aina sagedamini.Kahjuks aga on muutunud joomine noorte kodanike seas üha populaarsemaks ja parimaks viisiks peale rasket koolinädalat lõõgastuda.See aga omakorda soodustab alkoholisõltuvust ,millest on keeruline lahti saada. See nii-öelda külmarohi tekitab palju kahjusid,millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi.Tohutult hukkub ligimesi tervisekahjustuste tõttu.Enamustel regulaarsetel tarbijatel on maksakahjustustused või muud seedeelundkonna haigused,mida ei ole võimalik terveks ravida.Suurenenud on ka enesetapjate arv.Selle vägijoogi süül toimub Eesti teedel igapäevaselt mitmeid ränku liiklusõnnetusi,kus on ka hukkunuid.Avariide peamiseks
Füüsika kontrolltöö 1. Tänu mille arengule on tekkinud kaasaegne kvantmehaanika? Vastus: Tänu aatommudelite arengule on tekkinud kaasaegne kvantmehaanika. 2. Mis teooriale tuginevad kaasaegsed kvantmehaanika mudelid? Vastus: Kvantmehaanilised mudelid tuginevad dualismi printsiibile, mis kehtib nii kiirgusele kui ka osakestele. 3. Mis on fotoeffekt ja mis on sisemine fotoeffekt? Vastus: Fotoeffekt nähtus, kus elektromagnetlaine kvandid löövad elektrone ainest välja. Sisefotoeffekt Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi. 4. Mis tõendab veenvalt, et kvandid on olemas? Vastus: Planci kvanthüpoteesi rakendamine fotoeffekti teoorias ja kogu selle järgne teaduslugu. 5. Mis on dualismiprintsiip ja millal saab seda rakendada? Vastus: Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakeseomadued. 6. Mi...
valikut. Selline olukord võib muutuda inimese nii segaseks, sest kaalul võivad olla ka sinu lähedaste suhted ja läbisaamised edaspidiseks eluks. Nagu ütles Katharine Hepburn: ,,Elu on raske. Lõppude lõpuks see ju tapab sind" . Võib ka tuua veel näite, kui olete puruvaene ning ülepea võlgades, mida sa ei suuda ausalt tagasi maksta. Kuid hiljem kohtud inimestega, kes võivad aidata sul saada pururikkaks rikka inimese röövimisega. Seega tagajärjed võivad olla katastroofilised või hoopis võivad kaduda igasugused finants probleemid. Otsustada tuleb, kuid seda tuleb teha enda sisetunde järgi. Teised võivad öelda mistahes, kuid elu on lühike, et elada kellegi teise inimese meeltmööda. Siis elad ka oma elu ja õpid oma vigadest ise. Kui me vigu ei teeks, siis ei saakski ju areneda, sest poleks millestki õppida seega tagasilööke pole mõtet põdeda, sest sellest pole mingit kasu, ent mõistlik on neist õppida, see tuleb kasuks.
kestvatest sõdadest mis halvasid riigi rahanduse ja viisid selle pankrotistumiseni.1690. Aastate lõpul oli peamine poliitiline probleem küsimus Carlos II järglastest, sest kuningal ei olnud lapsi. Louis XIV taotles trooni oma pojapojale, kuna Louis' kadunud abikaasa Maria Theresia oli Carlos II õde. Maria Theresia oli abielludes teatanud, et loobub Hispaania troonist, kuid Louis XIV pidas seda loobumist kehtetuks. Hispaania pärilussõja tagajärjed olid Hispaaniale ühelt poolt katastroofilised kuid teisalt moodustas Hispaania hiljem nii rahanduslikult, poliitiliselt kui majanduslikult ühtsema riigi. Rootsi tugevnes 17. sajandil jõudsalt. Suurendades oma alasid õitses riik nii majanduslikus, hariduslikus kui kultuurilises mõttes. Sellist heaolu suurendas võib-olla ka asjaolu, et kõikidel Rootsi vaenuriikidel olid välja arenenud suured sisepoliitilised probleemid, mis takistasid omakorda nende riikide arengut
Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Mustal surmal, mis märatses 13481350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus (Riksrett), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane
väga väike liigitihedus. Suurtesse linnadesse on rajatud palju parke ja kaitsealasid ,et pakkuda liikidele tiheda asustuse keskel kodupaika. loodusressurside vähenemine; Kuna loodusressursse pidevalt kaevandatakse ja tarvitatakse kuid neid asemele samas tempos ei tule ,siis lõppevad inimkonnale peagi paljud taastumatud loodusvarad otsa. võõrliikide sissetoomine; Paljudes paikades on võõrliikide sissetungi või toomise tagajärjed olnud katastroofilised. Võõrliikide sissetoomise tagajärjed võivad olla teiste liikide väljasuremine, reostus või elukeskkonna muutumine. Saastumise all on artiklites välja toodud võõrliike. Võõrliikide invasiooni all mõistetakse võõrliigi sissetungimist, kinnistumist ja levikut naaberaladele. Putukatel kulub uues asukohas kinnistumiseks 15-20 põlvkonda. Näiteks kartulimardikas keda leiti Eestist 1965. a. Alles paarkümmend aastat hiljem leiti ka talvituvad mardikad
neutronipommi. Tugeva neutronkiirguse eeliseks on asjaolu, et see hävitab elavjõu, jättes muu terveks. · Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi. · Neutronkiirgusest saadav lisaefekt pole eriti arvestatav. · Neutronpommid on relvastusest välja jäetud. · Tuumarelva on arendatud ja katsetatud aastakümneid · Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi. · Kui sihtida ainult linnaelanikke ehk 50% Maa rahvastikust läheks vaja 99 293 pommi. · Maailmas on hetkel teadaolevalt 10 227
Nimetagem siin Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki. Loodus ja inimene on omavahel vägagi tugevasti seotud. Inimene hakkas loodust mõjutama juba muistsetest aegadest. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Tavaliselt reostavad inimesed pinnast, vett, õhku, maapinda. Vee reostuse taga on üsna sageli nafta tankerid. Kui näiteks kuskil peaks suur tanker põhja minema on tagajärjed katastroofilised. Vee reostus omakorda kahjustab loomi, õhku, pinnanst jne. Vett peaksime igaljuhul hästi hoidma. Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Paneb mõtlema, et raiskame kõlbulikku joogivett ainuüksi 30% WC-s. Õhureostus tekib kütuste põlemiselt autode, vabrikute saasteained, heitgaasid, raskemetallid jne. Õhureostust vähendab näiteks tuuled
Tänaseks on leitud, et Indias asuva Dekkani asteroidi poolt tekitatud kiltmaa basaltkivimite täpse Chicxulubi kraatri vanus vanuse määramine annab ühtib dinosauruste kindlust, et allakäigule massilise hukkumise võisid hoogu anda ka perioodiga. vulkaanid. ERR Novaator Impaktiteooria järgi järgnes 2014 asteroiditabamusele kuumalaine ja hiigeltsunaami. Paljud liigid surid välja ja toiduahelates tekkisid katastroofilised muutused. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused https://en.wikipedia.org/wiki/Dinosaur https://en.wikipedia.org/wiki/Evolution_of_dinosaurs http://novaator.err.ee/v/loodus/9af42015-74f3-4fda-9b8f- 3abedfcacb96 http://novaator.err.ee/v/loodus/d6a6cdda-e3d2-47c8-bcdd- 4c031f113e06 http://novaator.err.ee/v/loodus/48135cfc-888a-47ff-9c87- d69e345730e0/sauruste-seas-leidus-nii-pusi--kui-ka-koigusoojaseid Katastroofid Maa ajaloos : [8
Tegutsevate vulkaanide ,,suitsu" uurimine näitas, et selle gaaside seas on esikohal veeaur. Hulgaliselt eraldub veel mürgist süsinik, ja vääveldioksiidi ning N, Cl, G jt. ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapaistsvalt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jms. 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgele sisaldusele. Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadestunud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus- Meremaal ja mujal
aastal jäi gripivaktsiini tagajärjel 565 inimest halvatuks, nakatudes vaktsineerimisjärgselt Guillain-Barre tõppe. USA-s on kõik registreeritud lastehalvatuse juhtumid alates aastast 1979 olnud põhjustatud vaktsiinist ja II maailmasõja ajal vaktsineeriti Saksamaal elanikkond difteeria vastu, pärast mida kasvas difteeria haigusjuhtumite arv 17% ja suremus haigusesse 6 korda." Lisaks paljudel on vaktsiinifoobia. Otsi internetist, kas on olnud vaktsineerimisi, millel on olnud katastroofilised tagajärjed. Vaktsineerimine põhjustabki väikelaste kurikuulsaks muutunud äkksurma. Inglismaal sureb 2000 väikelast aastas, Saksamaal koguni 5000. Soomes on see näitaja 6 last iga 10 000 kohta. Sedagi on väga palju. Need lapsed olid vaktsineeritud paar nädalat enne surma. Ateena professor Gregoraki, keda Kreeka Teaduste Akadeemia kõrgelt hindab, on toonitanud, et kui vähegi võimalik, ei tohiks oma keha reostada vaktsiinidega. Tänapäeval
Näidendid ,,Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu"-kuulsa müüdi irooniline versioon(D.J.on intellektuaal,kellele sunnitakse peale tema mainele vastav mask),"Biedermann ja tulesüütajad"(nimitegelane muretseb eelkõige oma heaolu eest). Dürrenmatt vaatab maailmaasjadele jutkui eemalt,kibeda naeru ja irooniaga,toob päevavalgele inimloomuse tumedad küljed.Lemmikvõtteks on paradoks ja tema meelest on maailma kujutamiseks kõige kohasem tragikomöödia zanr. Võim,raha,omandi kiusatus,katastroofilised tagajärjed,ootamatud pöörded. "Ebaajalooline ajalooline komöödia","Romulus Suur"-uurib võimu ja vaimu paradokse."Vana daami visiit"-raha kaalub humaansuse üles ning silmakirjalike eneseõigustuste toetusel pannakse toime"demokraatlik"mõrv."Füüsikud"-teaduse ja moraali ohtlik vastuolu kaasaja maailmas. Dokumentaaldraama-1960 saksa.Lähimineviku poliitilised sündmused,fasism,IIMS. Süü ja vastutuse probleemid.Taotles objektiivsust. Peter Weiss-eesmärk näidata faktide
Maapäev toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagang ning seal arutati kõige tähtsamaid ja olulisemaid küsimusi ja valiti maanõunikkude seest kõige lugupeetav eluaegsesse ametisse. 7. Kohtuvõim? Eestimaa ülemmaakohus Tallinnas, Liivimaa Õukohtus Tartus, Eesti- ja Saaremaa meeskohtud, Liivimaal maakohtud, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda Rahvaarv oli pärast Liivi sõda katastroofilised kahanenud(vähem kui 100 000), XVII sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid, kõige rohkem vene talupoegi, soomlasi ning lätlaseid. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Venelased, soomlased, lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikel oli vaja rohkem tööjõudu ning nad vabastasid ümberasujad kolmeks
kaaperdasid mitmed lennukeid, tappes sadu inimesi. Iraaki sõja toetus oli 2003 aastal hiiglaslik. Alles mitmeid aastaid hiljem hakkasid ameeriklased aru saama, et tegelikult polnud iraaklased milleski süüdi, vaid meedia oli puhunud asja liiga suureks. Toetus sõja suhtes langes kiiresti ning hakati nõudma, et väed tuuakse sealt ära. Meedia on võimas relv, mille valel kasutamisel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Meedia mõjutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Tänu kiirele infotehnoloogia arengule on võimalik hoida ennast kursis maailmas toimuvaga pidevalt. Uudised jõuavad ühest maailma otsast teise minutitega või isegi sekunditega. Tehnoloogia arengu tõttu on paranenud inimeste üldine informeeritus ning avardunud nende silmaring, mis mõjutab nende igapäevaelus langetatud otsuseid. Demokraatlikes riikides peab olema meedia erapooletu ning adekvaatne
1944. aasta purskes surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.
Muutus naiste mood, mis lubas nüüdsest lühikesi seelikuid ja poisipead ning seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Muutus ka traditsiooniline peremudel. Esimese maailmasõja ajal hakkas riik majanduselu reguleerima. See oli vajalik, kuna kulutusi tuli piirata. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, mis tõi kaasa väikeettevõtete pankrotistumise, kuna telliti suurfirmadelt. Samuti tõsteti maksukoormust. Esimese maailmasõja tagajärjed olid ebameeldivad ja kohati katastroofilised. Saksamaa kaotas kõik oma koloonia-, kui ka Euroopa valdused, lagunesid Türgi, Vene ja Austria- Ungari impeeriumid ning Euroopas tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. Haavatute ning kaotatud elude arv oli väga suur. Suured sõjakulutused kurnasid välja enamike suurriikide majanduse. Suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas, mille tulemusena muutusid paljud Euroopa riigid USA võlglasteks
5.8 Mis aastal oli puuvilla osatähtsus Usbekistanis ekspordist kõige suurem? 2010 5.9 Rohkem kui 75% Usbekistanis kasvatatud puuvillast eksporditakse. Analüüsi järgmiste tegurite mõju puuvilla ekspordile. USA ja hiina toetavad oma puuvilla eksportijaid. Usbekistan aga mitte. Vähem riike soovivad Usbekistani puuvilla sisse osta. Usbekistan ei saa toetusi, kui midagi valesti minema peaks. Puuvilla eksportivas Pakistanis olid 2010. a katastroofilised üleujutused. Usbekistani eksport tõusis kuna tal oli üks konkurent vähem. 6. Kaardile on kujutatud metsade pindala muutumist maailmas. 6.1 Nimetage kaks piirkonda, kus metsade pindala väheneb. A) Brasiilia B) Mehhiko 6.2 Miks nendes piirkondades raiutakse metsa nii intensiivselt? A) Põllumaade suurendamine B) Elanikkonna kasv, linnade laiendamine 6.3 Mis tüüpi metsade pindala väheneb viimasel ajal kõige rohkem? Vihmametsade (ekvatoriaalsete) 6
rikkumist Euroopaga. Otseselt territoriaalses suhtes midagi samuti ei muutunud, kuid tõepoolest saavutas USA kontrolli Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle. USA´le maksvate sõjakahjude suurus oli samuti võrreldavalt väike, kuid riik väljastas ulatuslikult krediite ja muid abivahendeid Euroopale saades sellest suuri tulusid ning jõudis maailma poliitikas ja majanduses eesotsa. Kokkuvõtte. I maailmasõja tagajärjed olid katastroofilised: hukkus ligi 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Antandist tõepoolne võitja oli USA, teised riigid pidid leppima suurte kaotuste ja purustamisega, Venemaa oli aga võrreldav kaotajatega. Euroopas sõda neelas vaimselt terve põlvkonna, võitjarahvad vaevalt tundsid ennast võitjatena. Kaotajatest ei tasugi rääkida, peale vaimse kaotuse pidid nemad maksma rängeid reparatsioone mis oli veelgi tugevamaks hoobiks nende
1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajalooliselt olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas
mõjutanud suuresti riigi majandust, väljaarvatud kaubanduse rikkumist Euroopaga. Otseselt territoriaalselt midagi ei muutunud, kuid tõepoolest saavutas USA kontrolli Ladina- ja Lõuna- Ameerika üle. USA´le maksvate sõjakahjude suurus oli samuti uskumatult väike, kuid riik väljastas ulatuslikult krediite ja muid abivahendeid Euroopale,saades sellest suuri tulusid ning jõudes maailma poliitikas ja majanduses eesotsa. I maailmasõja tagajärjed olid katastroofilised, kuna hukkus ligi 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Antandist tõepoolne võitja oli USA, teised riigid pidid leppima suurte kaotuste ja purustamisega. Euroopas sõda neelas vaimselt terve põlvkonna, võitja rahvad tundsid ennast vaevu võitjatena. Kaotajatest ei tasugi rääkida, peale vaimse kaotuse pidid nemad maksma rängeid reparatsioone ja veelgi tugevamaks hoobiks sai nende äärmiselt nõrgestatud majandus. Võiks arvata, et I
inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine. Tõenäosust saab liigitada: 1. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub 2. Tõenäoline- võimalus korduvateks sündmusteks 3. Vähetõenäoline- võimalus üksikuteks intsidentideks 4. Ebatõenäoline- toimumine ei ole tõenäoline Tagajärgi saab liigitada; Katastroofilised- surnud, täielik töövõimetus, suured kahjud Suured- osaline töövõimetus, märkimisväärsed kahjud Väiksed- väiksemad vigastused, mõningad kahjud Tähtsusetu- tähtsusetud vigastused/kahjud Risk=tõenäosus*tagajärjed 3. Mõjuahel ja selle komponendid. Mõjuahel näitab milliste omavahel seotud sammude jadaga jõutakse sekkumisest mõjuni. Komponendid: Stressor (agent) Mõju allikas (riskiallikas, oht)- kust stressor vallandub
Sotsiaalsed Ehitamisel saab tööd palju inimesi. Inimeste ümberkolimine ja paljud inimesed võivad jääda töötuks. Majanduslikud Hüdroenergia on väga odav energia. Suured kulud inimeste ja inimeste Kaovad katastroofilised üleujutused, ümberasustamisel, tammi ehitamine mis teevad majanduslikku kahju. kallis. Põldude viljakus tammist allpool Majanduse arenemine. kahaneb, sest sinna ei jõua viljakat Laevatamistingimused kasvavad. mulda. Veevarud suurenevad,
c) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud (avariioht ja radioaktiivsed jäätmed) 11) Selgita tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi. a) Tuumakütuse energia väärtus on väga kõrge i) 1 kg uraanist (peamine tuumakütus) saadakse umbes sama palju energiat, kui 50 vagunitäiest kivisöest + b) Väikesed trantspordikulud (i-ga seotud) + c) Normaalsel reziimil töötades ei kahjusta keskkonda + d) Õnnetuse korral on tagajärjed katastroofilised – e) Mingil määral tekib soojussaaste – i) Jahutusvesi lastakse lähedale vette ja veekogu temperatuur tõuseb f) Jääkained on radioaktiivsed – 12) Selgita hüdroenergia kasutamise majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid plusse ja miinuseid. a) EELISED i) Taastuv energia ii) Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki iii) Jooksvad kulud väiksemad, elektri omahind väike b) PUUDUSED i) Ehitamine on väga kallis
ja kiiremini arenevaid protsesse, mis on muutumas tõsiseks ülemaailmseks probleemiks. Kiiresti kasvav rahvastik vajab rohkem toitu ja sellepärast haritakse põldudeks kogu selleks sobiv maa. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid suurendavad kariloomade arvu ja liiguvad väljakurnatud aladelt edasi soodsamatesse piirkondadesse. Kuid nende "põgenemine" kõrbe eest toob kõrbe nendega kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel normaalselt taastuda, on tulemused katastroofilised. Loodusele teeb liiga ülekarjatamine, põllumuldade kurnamine ja ka puude ning põõsaste kütteks raiumine. (5.) Kasutatud kirjandus: 1. ,,Loodus ja inimgeograafia." põhikoolile III osa. 2. ,,Kõrbed." 3. ,,Maailma kümme esimest kõrbed." 4. ,,Looduse entsüklopeedia." 5. ,,Maailma atlas." 6. ,,Maailma loodusimed." 7. www.miksike.ee 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_kasutamisjuhend 9. http://maps.google.com/maps
· Suvemussoon puhub ookeanilt mandrile tuues endaga kaasa niiskust ja rohkesti sademeid. · Suvemussooni tagajärjel sajab näiteks Himaalaja mäestiku lõunanõlvadel mõnel pool 12 000 mm (võrdluseks Eestis sajab terve aasta jooksul keskmiselt 500-600 mm). · Kohalikud inimesed on mussoonvihmade perioodilise kordumisega harjunud ja koguvad vihmavett riisipõldude kastmiseks. · Samas võib suvemussoon põhjustada suuri üleujutusi, mis on eriti katastroofilised madalatel rannikualadel (näiteks Bangladeshis Gangese ja Brahmaputra jõgede suudmealadel). · Talvemussooni ajal kujuneb mandri kohal kõrgrõhuala (manner talvel külmem kui ookean) ja tuul pöördub mandrilt ookeanile. Ilm on kuiv. 2. PARASVÖÖ ÕHURINGLUS (45º-60º PIIRKONNAS) · Selles piirkonnas kohtuvad ekvaatori lähistelt saabunud soe ja poolustelt kohale jõudnud külm õhk. Seetõttu tekivad selles vöötmes
Millistele 4 211-250 (59- 4-6 Väga suured 69) piirkondadele 5 >250 >6 ja miks on Katastroofilised (>70) tornaadod iseloomulikud? VAATA, MIS RANNIKUL JUHTUB: http://www.nhc.noaa.gov/surge/animations/hurricane_stormsurge.swf http://www.comet.ucar.edu/nsflab/web/hurricane/312.htm Orkaanide allee http://earthobservatory.nasa.gov/IOTD/view.php?id=3780 Orkaanid tulevad merelt Animeeritud: http://commons
Esimeses Moosese raamatus paigutatakse inimesed keset tohutut kosmost. Astronautide tehtud pildid (1972) lasevad meil näha Maa ehedat ilu, selle haavatavust. Ka astronaudid kogesid eelkõige aukartusttunnet. Vaadata tänapäeval maad tähendab avada silmad nii selle ilule. Tuleb näha, kui haavatav on Maa atmosfäär võrreldes ülejäänud planeediga. Esimeses Moosese raamatus nimetatakse seda kaitsekihti ’’taevalaotuseks’’. Näiteks katastroofilised üleujutused Aasias jne. Kasvuhoonegaaside mõjul tekkiv liigne kuumus tapab ökosüsteeme, mida inimesed eluks vajavad. Mida tähendab loodu headus või ilu tänapäeval meie jaoks? See tähendab mitmeid asju: loodu on hea toiduna, mida inimesed saavad süüa (M. Luther 1. Moosese raamat).Laulame ju toiduõnnistamise palvet: ’’Täida Jumal meie toidulaud oma helde käega........’’. Nälja ajal on oluline, et Jumal toidab näljaseid loomise heade andidega
Emily Jane Brontë sündis 30. juulil 1818. aastal Yorkshire´i krahvkonnas Bradfordi ligidal Thorntonis. Ta oli kuuelapselise perekonna viies laps. 1820. aastal kolis perekond Haworthi lähedale. Pärast ema varajast surma asus perekonna juurde elama üks tädidest. Pastor Brontë kirjutas luuletusi ja lubas lastel lugeda kõike, mida nad soovisid. Kuueaastasena läks Emily, nagu ta teised õedki, pastoritütarde kooli Cowan Bridge´i. Sealsed olud olid niivõrd katastroofilised, et kaks vanemat õde surid 1825. aastal. Seepeale lubati Charlotte ja Emily koju. Charlotte, Emily, Anne ja vend Branwell kasvasid üles LääneYorkshire´i üksildaste nõmmede keskel, muust maailmast võrdlemisi eraldatuna. Nende eest kandis hoolt majapidajanna. Nad lõid fantaasiamaailmu, millele panid nimeks Angria ja Gondal, kirjutasid neist oma esimesed lood ja tegelesid nendega veel mitmeid aastaid. 1835
Sellised soengute tegemine võttis rohkesti aega ja naised vajasid ka ,,tonstrix"i abi (naiste juuksur). Kasuti valejuukseid, kuumi tange ja vedelikke Soengumood muutus naiste hulgas väga oluliseks ja see muutus kiiresti. On isegi oletatud, et naised ajasid ennast kiilaks, et kiiresti panna pähe soovitult ja moodsalt sätitud soeng (parukas) Väga moes oli olla blond. Mõnedki naised eksperimenteerisid pleegitajatega ning loomulikult olid sellel sageli katastroofilised tulemused. Lihtsam oli kanda parukat, mis oli tehtud põhja Saksamaalt toodud orjatüdrukute juustest. Seaduse kohaselt kandsid prostituudid kollaseid parukaid Soengute kaunistamiseks kasutati vääriskividest ja metallidest tehtud kamme ja lõkse Jõukatel roomlannadel olid isiklikud juuksurid - orjatarid. Kasutati ka võltsjuukseid, kunstripsmeid ja -hambaid JUUKSED MEHED Varajase Rooma mehed olid habetunud ja kandsid üsna pikki juukseid
Tunnused: · Segavad mõtted, häired meeleoludes · Värinad, hirmud · Süljenõrististe lisandumine · Ebakindlustunne Tüüpilised nähud: · Ebareaalsed kujutluspildid, oma keha tunnetamise häired · Hallutsinatsioonidest tulenevad füüsilised reaktsioonid · Ajataju ja muud koordinatsioonihäired( kõrvalvaatajale vabalt tajutavad) · Kiiresti muutuv enesetunne, paanika, masendus, ülbitsemise lust, nn halvad reisid ( katastroofilised nägemused) · Pidev hirmutunne ja luulud · Enesetapumõtted · Masendus ja ahistustunne Tagajärjed: · Hingeline sõltuvus · Iseeneslikud haiguslikud tajud · Püsiv psüühikahäire oht (1) 11 Kokkuvõte: Töö on kirjutatud uimastite kahjulikust mõjust. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme
tagajärjel tekib mitme kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud - tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Aktiivse vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jne. vulkaani aktiivsus ei lõpe selle purskeprotsessi vaibudes, võib kunagi uuesti pursata. Maavärinad (55-58) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle
Desaguadero jõgi-Salado jõgi 1,200 14 Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Jõgede peamiseks toiteallikaks on Andide mäestiku lumesulavesi ning ümberringi asuvad kõrgendikud.Vähesel määral toituvad jõed-järved ka sademetest ning põhjaveest. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast? Veetaseme kõikumine jõgedes on suur,sest veetase erineb aastaaegade vaheldumisega väga palju. Kevadel on suuretatel jõgedel katastroofilised üleujutused ning suveperioodil,kus temperatuurid on laes,kannatavad piirkonnad,mis vaevlesid kevadel üleujutuste käes tõsist põuda. Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? Perioodidti esineb Argentiinas üleujutusi, kus kevadel ajavad jõed üle ja suveperioodil kannatab sama piirkond põua käes Üleujutusi võib esineda Uruguay, La Plata ja paranase jõgedel. Nimeta selle riigi suuremaid järvi.
Kui kobraste mõju jääb 5 püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv. Kobraste poolt loodud veekogud on aga uuteks kasvu- ja elutsemisaladeks vees elavatele taimedele ja loomadele ning pesitsuspaikadeks veelindudele. Looduslikud katastroofilised häiringud on inimesele ja metsaelustikule hästi tajutavad. Torm võib vähese ajaga murda ja heita kõik puud kümnetel ja sadadel hektaritel ning maapinnale langeb üheaegselt suur kogus orgaanilist ainet. See aga soodustab surevast puidust toituvate organismide massilist paljunemist, mis võib laiendada omakorda esialgse häiringu suurust. Teatud aja möödudes suureneb elusast lamapuidust toituvate organismide (pms ürasklased)
mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "Vremja". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi: "23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla." 24. detsembril 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks
*mõlematel tähtsad tekstis kivisse *kirjanduszanrid: E-novell,muinasjutt,õpetussõnad ja M-eepos(Gilgames) *E skulptuurid alles-Sfinks ja M pole säilinud palju sest armastati reljeefe *E soosis maalikunsti arengut surmajärgse elu väärtustamine. M surmajärgsus ei olnud meeldivaks teemaks, ei soositud. Ei ehitatud hauakambreid kuhu maailiti-ei soosinud maailkunsi arengut. VIIMASED KÜSIMUSED ÕPIKUST 1.ÜLEUJUTUSED *Egiptuses korrapärased aga Mesopotaamias mitte ja katastroofilised. 2.EHITUSMATERJAL *Egiptuses kivi ja Mesopotaamias savi. Savist tehti elamuid ja tarbeesemeid ja kividest ehitati püramiide. 3.KIRJUTUSMATERJAL *Egiptuses papüürus ja Mesopotaamias savitahvlid.Papüürus ei olnud nii säiliv kui savi. Savi tekitas kiilkirja. 4.GEOGRAAFILINE ASEND *Egiptus oli suhteliselt eraldatud ja kaitstud. See ei toonud võõrmõjusid ega sissetunge kaasa. Mesopotaamia oli avatum, tihedamad suhted naabritega ja tuli end rohkem kaitsta sissetungijate eest.
See põhineb erinevatel ootustel ja väärtustel. See põhineb sellel, mida kaastöötaja teatud olukordades tunneb. Efektiivne konflikti lahendamine nõuab enesekindlat suhtlemist, aktiivset kuulamist, probleemi lahendamist, eesmärgi saavutamist ning sealt edasi liikumist. ANALÜÜS Nõustun täielikult, et kommunikatsioon on üks tähtsamaid elemente organisatsiooni toimimisel. Kui kommunikatsioon ei toimi nii, nagu vaja, siis võivad sellel olla organisatsioonile katastroofilised tagajärjed. Kõik juhid, kuid ka töötajad peaksid pidevalt pöörama tähelepanu, et nad annavad edasi õiget informatsiooni. Kuna töötajatele on väga tähtis töörahulolu, siis peaksid nad teadma, et efektiivne kommunikatsioon aitab seda tõsta. Töörahulolu saavutamine võiks olla neile motivaatoriks. Väga meeldis mulle artiklis välja toodud mõte, et iga organisatsioon peaks välja töötama isikliku kommunikatsiooniplaani, mida kõik töötajad järgiksid
tingimustega - veetaseme kõikumise, lainetuse ja hoovustega. Läänemeres on Kuu ja teiste taevakehade külgetõmbejõust tingitud tõus ja mõõn vaevalt märgatav ega ületa 5-10 cm. Siiski võib mõnikord ka Läänemeres veetase kõikuda mitu meetrit. Suuri veetaseme muutusi tuleb ette üsna harva ja need johtuvad pikemat aega samast ilmakaarest puhuvatest tugevatest tuultest ning õhurõhu muutusest. Ajaloost on teada St. Peterburis 1824.a. ja 1924. a. asetleidnud katastroofilised üleujutused, mil veetase tõusis vastavalt 4,24 ja 3,64 m. Tavaliselt kõigub veetase 0,5 m piires. Kevaditi on veetase Läänemeres tükk aega madal. Kauakestev kevadine madalveeperiood ja talvine jäätumine takistavad mitmeaastaste taimede kasvu rannapiirkonnas umbes pool meetrit keskmise veetaseme joonest kõrgemal ja madalamal. See on üheaastaste vetikate kasvupaik. Mõnedes piirkondades, eeskätt Läänemere põhjaosa rannakaljudel, täheldatakse varakevadel veepiiri lähedal
Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kkuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised kuu-uurijad, vaid tegemist on tardunud laavaväljadega(1). Mariner 10 avastas, et Merkuuril on proportsionaalselt tunduvalt suurem metallist tuum, kui teistel planeetidel. See fakt viis George Wetherilli mõttele, et Merkuur oli kunagi kaks korda suurem kui praegu, katastroofilised kokkupõrked hööveldasid selle lihtsalt tunduvalt väiksemaks. (3) Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega kraatrid. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus välja voolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim
See omakorda hakkab põhjustama füüsikalisi moondumisi kui ka keemilisi muutuseid. Tegemist on kõige tugevamate maavärinatega ja see on kõige levinum maavärinate põhjusi (moodustavad 95% maavärinatest). Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega tegemist madalafookuseliste maavärinatega (Sügavamal haprad deformatsioonid kaovad ja kivimid muutuvad plastilistemaks). Tagajärjed võivad olla katastroofilised: suured inimohvrite arvud, hoonete ja rajatiste hävingud, väga suured materiaalsed kahjud, lõhed maapinnas jne. [], [], [], [] Leidub nelja sorti laamade liikumisi, millega võib kaasneda maavärinad. Esimeseks on mandriliste laamade põrkumine, kus kokkupuutealal kivimitest tekivad väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad ning sellega kaasnevad vappumine ja kõikumine. Sellega tagajärjeks on mäeahelike teke, kivimite üksteise otsa kuhjumine ning maavärinad,
kopsupõletikku ja võib lõppeda surmavalt. [12] Praegu on raske inimesel nakatuda linnugrippi ja väga harva võib inimene nakatada teist inimest. Eksperdid kardavad seda kui linnugrippi nakatub inimene, kes on juba nakatunud hooajalisse grippi. See võib teha võimalikuks selle, et linnugripi viirus H5N1 vahetab geneetilist informatsiooni inimeste gripi viirusega H1N1 . Sellel juhul saaks linnugripp kergesti levida inimeselt-inimesele. Sellisel viirustüvel võivad olla katastroofilised tagajärjed. [8] Linnugripil on väga kõrge suremus, mõnel pool maailmas on sellesse haigusesse suremus 50%. Kui linnugripist saaks globaalne pandeemia saaksid paljud inimesed surma. [8] Joonis 2. H1N1 ja H5N1 [8] Joonis 2. Näeme pilti hooajalisest gripist (H1N1) ja linnugripist (H5N1) ülemistes hingamisteedes. H1N1 nakatab ülemisi hingamisteid ja on harva surmav. Linnugripp nakatab ülemisi hingamisteid ja levib sealt edasi kopsudesse ning on tihti surmav. . Joonis 3
ettevõtte toodangule. Samas halb ja vähemotiveeritud töötaja on võimeline tegema ettevõtte mainele parandamatut kahju. ,,Teie töötajad on teie äri! Nemad võivad teie äriplaanid ellu viia, kuid nad võivad ka need purustada." (Kotler 2003: 67) Lihtsaimadki eksimused võivad ettevõttest vale mulje jätta. Millise mulje jätab firma, kelle klienditeenindaja vastab telefonis: ma ei tea, ma ei ole asjaga kursis, helistage hiljem? Katastroofilised tagajärjed võivad olla ka sellel, kui näiteks töötaja halva töö, või ebakompetentsuse tõttu satub ettevõte televisioonis mõnda ,,maailmaparandamissaatesse" nagu näiteks ,,Kaua võib!" või veel hullem ,,Võsareporter". Olulise osa ettevõtte mainest kujuneb just töötajate tegevustest välajspool tööaega, ehk personali teadvustamata turundustegevusest. Võimsatest reklaamikampaaniatest, asjalikest intervjuudest,
annaabi.ee 
