Vesuuvi 79. aasta purse (0)

Vesuuvi 79. aasta purse

Asukoht

Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane , mis asub Euroopas Appenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal . Sellest asub 16 km kagus Napol ja sama kaugel põhjas Pompei . Vesuuvi koordinaadid on 40° 49′ 17″ N ja 14° 25′ 32″ E ning selle kõrgus on 1281 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja see on 200 meetrit sügav. Vesuuv on kihtvulkaan. Lisaks sellele, et Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, on see ka ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast ka vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega.

Ajalugu

24. augustil 79. aastal kell 13:30 toimus üks kuulsamaid Vesuuvipurskeid siiani. Peale seda on Vesuuv pursanud umbes kolmel tosinal korral (teadaolevalt aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698 , 1707, 1737 , 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944).

Purskele eelnev ja purske algus

79. aasta purskele eelnes mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedal asuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes. Loomad käitusid samuti kummaliselt – koerad, kassid ja kariloomad tundusid erutunud. Lõpuks 24. augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutute plahvatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20 km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkas tagasi maale laskuma. See sade langes paksu, kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele, 10 km Vesuuvist eemal. Teise linna Herculaneumi kodanikud olid tegelikult purskele lähemal, kuid pääsesid tahast, kuna olid allatuult. Öö saabudes paistis Vesuuvilt vaatemänguline tulemäng. Veidi enne keskööd muutus purske iseloom traagiliselt. Tohutu sammas ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus sulanud pimsist ja kivimitest koosnevaks püroklastiidiliseks vooluks, mis voolas alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul, koos kõigi linna elanikega. Viimane purse kell 6:30 mattis enda alla kogu Pompei linna, koos seal olnud 200 elanikuga, kes surid sekundite jooksul (kõrbedes ja lämbudes). Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kõigest õnnetud 10% rahvastikust.

Purske tagajärg

Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk.
Vesuuvi purske tagajärjel mattusid tuha alla kaks linna - Pompei ja Sabiae ning üks mudavoolu alla - Herculaneum. Nüüdseks on Pompei ja Herculaneum mattunud tsementkõva tuha alla, mille sügavus on kohati kuni 20 m. Kuna purse oli nii võimas, siis selle tagajärjel mattusid linnad nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp. Purske tagajärjelt hukkus umbes 2000 inimest ja pääses 20 000-30 000 elanikku. See on Vesuuvi põhjustatud kõige suurem katastroof ajaloo jooksul.

Vesuuv praegu

Pompei linn avastati alles 1749. aastal ning tänaseks on linnast välja kaevatud kuskil 3/5. Linn on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on väga heaks ajaloo allikaks. Vesuuvi ümbruses on viljakas vulkaaniline muld , mis on andnud sellele piirkonnale suurepärast taimekasvu . Selle jalamil asub arvukalt viinamarjakasvatusi. Inimesed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid siiski nad ei lahku oma istandustest. Just selle tõttu sai 1944. aasta purskes surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.