Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid Emili Kilg 11c Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan Katrina Lõuna-Atlandi kohal nähtuna Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Saffir-Simpsoni orkaanide intensiivsuse skaala. Eesti orkaanitugevusega tuuled vastavad peaaegu alati nõrgimatele, 1. kategooria orkaanidele. Tõsise orkaani tugevusega tuuli (50 m/s ja enam) esineb meil ainult keeristormides. Kategooria Tuule kiirus
Orkaan Katrina Orkaan Katrina oli troopiline tsüklon, mis tekkis Atlandi ookeanil augustis aastal 2005. Räägitakse, et see oli Ameerika Ühendriikide ajaloo suurim loodusõnnetus, nii rahalise kahju kui ka kui ka inimkaotuste poolest. Oma tugevuselt oli see orkaan Atlandi ookeanil tekkinud orkaanidest läbi aegade kuuendal kohal. Troopiline tsüklon kujunes peagi laastavaks orkaaniks ning kõigepealt asus see rüüstama Bahama saari, seda 23. augustil 2005. Alles kolmekümnendat augustit peetakse selle looduskatastroofi lõpukuupäevaks, kuid vahepeal jõudis orkaan kahju teha mitmetes linnades ja osariikides: Lõuna- Floridas, Kuubal, New Orleansis, Mississippis, Alabamas, seega sai kahju väga suur osa USA kaguosast. Orkaani alguskuupäeva võib pidada valdavalt rahulikuks. Tegu oli esimese astme orkaaniga, mis
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev
Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus. Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked
Orkaan Katrina Karl Kreevald 11.b http://blog.joeyreiman.com/wp content/uploads/2013/08/katrina08282005.jpg Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. 23.31. august 2005 Kõige suuremad tuuled vuhasid koguni 280 km/h. Katrina oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan ajaloos. Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas LõunaFlorida esimese astme orkaanina põhjustades seal
kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse 4 tüüpi maavärinaid: a) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; b) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; c) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; d) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus (nt veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või mõnel muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). (vt kasutatud kirjandus 1)
Passaadid Mussoonid Föön Sammuun RELJEEF Õhutemperatuur Õhurõhk Sademed Tuuled 5 Loodusgeograafia Maret Vihman *Mäed takistavad *Mägede puudumine avab *Mägede tuulepealsetel nõlvadel *kus tekib mägedes igilumi ja igijää (liustik)? *Millistes mägedes tekib igilumi ja igijää? INIMTEGEVUS 7. ÕHUMASSID ja nende omadused õhumassid kujunemine omadused POLAARSED Arktilised ja antarktilised PARASVÖÖTME TROOPILISED EKVATORIAALSED Front e. frondijoon- kahe erineva õhumassi eraldusjoon ( vastu maapinda) Külm front ( ), soe front ( ) Oklusiooni front (Sooja ja külma frondi liitumisel kujunenud)
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam
Kõik kommentaarid