Katmikkööiviljandus Kodune töö nr 1 Tootmis- ja kodukasvuhoone võrdlus TOOTMISKASVUHOONE KODUKASVUHOONE Kasvuhoone kuju ja Kombineeritud. Kahepoolsed, bpokk-kasvuhooned.( Üksikkasvuhoone (koosneb ühest löövist), kattematerjal koosbeneb mitmest löövist) kuppelkasvuhooned Klaas, kile, polükarbonaat. KUJU: kaarekujulised, viilkatusega Küte Köetavad (täisküttega, talvekasvuhooned) Keskküte. Külmad kasvuhooned (kütteta, suvikasvuhooned, Õhkküte, pinnaseküte köetavad ahj...
ALMEIRA KASVUHOONETE PIIRKOND Linda Jalas 10c ·Enamus maast on kasvuhoonete all. ·Suur ala. ·Kasvuhooned 0n enamasti nelinurksed. ·Kasvuhoonete vahel paiknevad mõned üksikud teed. ·Kasvuhoonete vahel on mõned majad. ·Suuremaid hooneid seal ei paikne. 26000 ha. 30 km Erinevaid köögi- ja puuvilju. Näiteks tomateid, kurke, paprikaid, arbuuse, jne. Enam kui pooled Euroopas vaja minevaid puu- ja köögivilju kasvatatakse nendes kasvuhoonetes.
Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks. Näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod. Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. See on teadlaste tulevikumaa. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks.
.................................................................................................. ................... 1. Probleemiks on kasvuhoone kastmine. Tellitud on projekt, et välja tuua erinevad võimalused automaatse kastmissüsteemi tegemiseks. Kasvuhooned on ehitusjärgus ning ehitamise ajal võeti vastu otsus et käsitsi kastmine on liiga aeganõudev, sellest lähtuvalt on vajadus automaatse kastmissüsteemi tegemiseks pooleliolevasse kasvuhoonesse.. Kasvuhoonete kogupindala on 600m2 2. Tehakse tööstusele, kes kasvatab puude istikuid. Põhjuseks on tootmise suurendamine ning uute kasvuhoonete ehitamine. Kasutada saaks olemasolevaid pumpade süsteeme, kus vesi pumbatakse maa alt. Lisaks kasutatakse lähedalasuvat tiiki kui on tarvis rohkem kasta. Istikud kasvavad kasvuhoonetes 2 aastat ning selle aja jooksul kasvavad kuni 30cm pikkusteks. Istutatakse maapinnale, selleks ettenähtud kastidesse, kus on viljakam
kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära.Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks.Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks. Näiteks, Eesti Energia käivitas aastal 2001 projekti “Roheline energia”. Rohelise energia ostjad tarbivad tuulest, veest toodetud elektrit, sellega toetades taastuvaid energiaallikaid
Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
mujal keskkonda sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel looduslikult sulatatud toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas on veel ainuke materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene. Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on kasvuhoonete emissiooni vähenemine, energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti
koguvad kokku vooluga kaasatoodud prahi. Päikesekiirgus on kõige võimsam energiaallikas Maal. Selle allika kasutamine on aga piiratud eriti selle pärast, et optiliste süsteemide, päikesepaneelide või soojuskollektorite paigutamine vajab suuri maa-alasid. Päikesekiirguse kättesaadavus varieerub tugevalt, sõltudes koha laiuskraadidest, klimaatilistest ja ilmastikutingimustest ning teistest muutujatest. Päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod, päikeseenergiaga saab ka vett soojendada, seda saab kasutada majapidamises, näiteks kaugküttesoojustuses. On olemas ka päikesepatareid, mida kasutatakse laialdaselt kosmoselaevade varustamiseks energiaga ja ka tuntud madala võimsusega seadmetes nagu kalkulaatorid. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Tuuleenergia tekib õhu liikumise energiast, mis kokkuvõttes pärineb päikeseenergiast
toodangumahud 90-ndate algul vähenesid võrreldes 80-ndatega. Suurim köögiviljatootja Euroopas on Itaalia (14,1 milj. tonni), järgnevad Hispaania (10,1 milj. t) ja Prantsusmaa (7,1 milj. t). Esimese idaploki maana on 4-s Poola 4,5 milj. tonni kogutoodanguga aastas. Kogu köögiviljatoodangust üle 50% toodetakse Hispaanias-Itaalias, kui juurde liita Prantsusmaa + Kreeka moodustab see 80% EL köögiviljatoodangust. Eurostatistikas ei ole eraldi välja toodud kasvuhoonete pinda köögiviljadele (see on koos lillekultuuridega). Kuid samas on eraldi toodud klaas- ja kilekattega kasvuhoonete pinnad. Enamuses Põhja-Euroopa riikides on rohkem klaaskasvuhooneid, lõunapoolsetes on aga rohkem kilehooneid. Suurimad kasvuhoonepinnad on Itaalias, Hispaanias ja Hollandis, mis oli juba eelnevas ülevaates maailmatoodangu kohta ära märgitud. EL köögiviljatoodangust 27% moodustab tomat
Kui aga elemendil kindlat oksüdatsiooniastet pole, tuleb meelde jätta, mis oksiid kõige levinumalt tekib. · raua reageerimine hapnikuga: tekib raud(III)oksiid (raua roostetamise põhivõrrand) III -II 4 Fe + 3 O2 2 Fe2O3 · süsiniku reageerimine hapnikuga: täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas): C + O2 CO2 · väävli reageerimine hapnikuga: tekib vääveldioksiid (kasvuhoonete puhastamine, SO2 on mürgine): S + O2 SO2 NB! Ka kütuste põlemisel tekivad oksiidid, peamiselt süsihappegaas CO2 ja veeaur H2O. VESI mõningad omadused · puhas vesi on värvitu, läbipaistev, maitsetu, lõhnatu; · puhas vesi keeb 100ºC juures ja külmub 0ºC juures; o vesi, milles on lahustunud teisi aineid (sh merevesi), keevad ja külmuvad pisut erinevatel temperatuuridel;
2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja
Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited.
Tänapäeval kasutatakese plastmasse väga laialdaselt, neid kasutavad suurem osa mistahes tööstusi. Plastmasse on erinevat liiki ning neid ka kasutatakse erinevalt. Nii näiteks kasutatakse kihilisi plastmasse(tekstoliit, klaasplastid) auto- ja paadikerede, kaubakonteinerite ja televiisorikastide, vahtplastmasse(mis on veest 50-100 korda kergemad) aga soojus- ja heliisoleermaterjalide ning mööblipolstri valmistamiseks. Plastmasskelmet kasutatakse kasvuhoonete tegemiseks, plastmasstorusid kuivendussüsteemide rajamiseks jm. otstarbeks. Plastmassidest valmistatakse ka kõrva-, liigese-, ja silmaproteese, veresooni ning hammasrattaid. Kõige korrosioonikindlamad on fluoroplastid(nt. Teflon), need on väga püsivad ega muutu ka kangete hapete toimel. Nii saab neid kasutada teflonkattega pannide valmistamiseks, millele pole vaja panna rasvainet ning toit ei lähe kõrbema. Üldiselt kasutatakse
kasvuhoonesse ja mullaga katta, seejärel viia alused kasvuhoonesse ja jälle katta. ·) Järgneb sorteerimine vastavalt juurekaela läbimõõdu järgi ·) I sort 8-12mm ·) II sort 6-8mm ·) III sort -6mm ·) III sordi taimed praagitakse välja või kasvatatakse veel ühe aasta. Sireli pookimine katmikalale a) 3a.taimed kaevatakse mais välja ja istutatakse 13-14cm läbimõõduga pottidesse. b) Sügisel pannakse potid kasvuhoonete vahele ja kaetakse külmumise vältimiseks turbaga. c) Jaanuaris viiakse taimed pottidega kasvuhoonetele ning pannakse lavatsitele Esimesel nädalal hoitakse neid temperatuuril 6-8 kraadi. Teisel nädalal tõstetakse temp. 16-18 kraadini. Kui pungad on paisunud võib alustada pookimist. Poogendi kinnikasvamise järel alandatakse temp. kuni 12- 14 kraadini. d) Kasvuhoones hoitakse potte külmade möödumiseni, vajadusel neid aeg-ajalt kastes.
teke, megafauna õitseng ja kadumine). REGIOONID Iseseisva töö materjalides käsitletud piirkondade kohta (kas videod või Eesti Looduse artiklitest): Argentina, Costa Rica ja Kanaarid. Asend, kliima, topograafia, evolutsiooniline ajalugu, iseloomulikud taimkattetsoonid, kõrgusvööndilisus, karakteersed taime- ja loomaliigid, seos inimtegevusega, looduskaitseprobleemid. Tartu Ülikooli botaanikaia kasvuhoonete külastamine eri regioonide taimedega tutvumiseks.
· HAPNIK vajalik põlemisprotsessides (põlemine on ühinemine hapnikuga), sh hingamisel · VESINIK plahvatusohtlik gaas, väga kerge, tulevikukütus · OSOON veepuhastusjaamades (väga tugev oksüdeerija atomaarne hapnik vabaneb) · ARGOON elektripirnides intertse keskkonna tekitamiseks · LÄMMASTIK väga stabiilne molekul (tugev kolmikside) · KLOOR mürgine kollakasroheline gaas · BROOM ainus vedel mittemetall, punakaspruun · VÄÄVEL põletatakse nt kasvuhoonete ja keldriruumide desinfitseerimiseks, tekib SO2 · JOOD meditsiinis haavade desinfitseerimiseks ..... 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 punakaspruun mürgine gaas · N2O naerugaas · CO2 tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 vesinikperoksiid, haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks · SO2 mürgine teravalõhnaline gaas,
fotosünteesiks. Loomad vajavad soojuskiirgust aga keha soojendamiseks ja D vitamiini sünteesimiseks. 3.selgita temperatuuri osa organismide elus-Kõik organismid vajavad kindlat temperatuurivahemikku elus püsimiseks. Alla ja üle temperatuuri taluvusläve organism elada ei suuda. 4.too 2 näidet erinevate ökoloogiliste tegurite optimumist-Männipuu suudab kasvada optimaalselt ka vähenenud veehulgaga; tomatite kasvuks vajaliku optimumtemperatuuri saab Eestis kätte ainult kasvuhoonete abiga. 5.kujuta graafiliselt ökoloogilise teguri toimet-Joonis õpikust lk 12. 6.mille poolest erineb kommensialism sümbioosist- Kommensialismi puhul saab ainult üks pool kasu, teine ei saa ei kahju ega ka kasu. 7.milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks-Organismid, kes saavad kasu suhtest teise organismiga, ilma, et nad tollele organismile kahju või kasu vastu tooks. 8.töö näiteid erinevatest organismidevahelistest suhetest-Paeluss on parasiit inimese suhtes, sest ta sööb
Annab nimekirja erinevatest taimedest, mis sobivad vertikaalhaljastuseks, põhjalikumalt käsitleb neist 13. 9. Eva Schuman. 2008. Väikekasvuhoone. Kirjastus Maalehe Raamat. Tõlkinud Leopold Meensalu. Põhjalik, praktiliste juhenditega raamat kasvuhoonest. Käsitletakse kasvuhoone rajamist, mikrokliimat, muldi, substraate, erinevate taimede kasvatamist. 10. Rodoaed. Kasvuhooned nõudlikule harrastajale. http://rodoaed.ee/?s=109 Ettevõte Rodoaed tegeleb kasvuhoonete müügi ning paigaldusega. Koduleheküljel käsitletakse samas ka põhjalikult kasvuhoonet ennast, muuhulgas näiteks kasvuhoone valimist või selle soojustust. Samuti sisaldab informatsiooni talveaedade kohta. 11. Sulev Nurme. Vana aia taimed - õnn või õnnetus. http://www.sulevnurme.org/pages/artiklid/vanapuudaed.pdf Allikas kirjeldatakse, milliseid väljakutseid tuleb ette vanu aedu korrastades. Käsitletakse põgusalt
Modulaarsus võimalik lihtsalt koostada soovitud võimsusega süsteemi ja soovi korral hiljem täiendav paneel lisada Võimalik paigaldada nii katusele kui ka fassaadile Sisuliselt hooldusvaba MAA SISEENERGIA/ GEOTERMINAALENERGIA Jaotatakse kaheks: kõrgtemperatuuriline (90+) ja madaltemperatuuriline (alla 90+) Eestis rakendatakse geoterminaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil Geoterminaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki OTSENE KASUAMINE: soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, majade kütmine, Soojusenergia puuduseks on see et ei ole võimalik üle 30 km transportida kuna see jahtub ära PEAMISED TOOTJAD: 1. USA 2. filipiinid 3. indoneesia 4. mehhiko 5. itaalia 6. uus-meremaa BIOMASS Soojusenergia mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas BIOGAAS Ehk KÄÄRIMISGAAS on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas
o 2S+3O22SO3 o 2NH4Cl+Ca(OH)2CaCl2+2H2O+2NH3| o On happeline oksiid, seega reageerib alustega ja aluseliste oksiididega o Amooniumsoolad kuumutamisel o SO2+2NaOHNa2SO3+H2O o NH4ClNH3+HCl Kasutatakse kasvuhoonete desifitseerimiseks Kasutamine: pesuvahendites, külmutusseadmetes ja jahutusvedelikes, nuuskpiiritus, SO3 puhastusvahendites, lämmastikväetiste tootmisel, lämmastikhappe tootmisel toorainena Füüsikalised omadused :Hüdroskoopne; Kergesti lenduv; Õli taoline; Toa temp vedelik; Lämmastiku oksiidid
loodusmuuseum ja botaanikaaed. 4 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID Esindatud on süstemaatika osakond (ühe- ja kaheidulehelised taimed), Eesti looduslikud taimed, püsikute org, Põhja-Ameerika taimed, Euroopa taimed, okaspuud, kiviktaimla, Ida- Aasia taimed, kasvuhooned, rosaarium, elulõngad, ravimtaimed ja pojengid. 2.1 Taimesüstemaatika osakond 1870.a rajatud taimesüstemaatika osakond asub kasvuhoonete ja aia peasissekäigu vahel. Kollektsioon tutvustab meie kliimas vastupidavaid looduslikke rohtseid õistaimi võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Üheiduleheliste taimede osakonna vabakujuliselt kujundatud peenrad järgivad taimede looduslikku levikut Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab taimi 300 erinevast taksonist
Tuulegeneraatorid ei tohi olla asulatele lähemal kui 300 meetrit ja teedest 50 meetrit.Mura tekitavad,Rikuvad vaatevälja,Rikub lindude ränakuteed. Suurimad tuuleenergia toojad: Saksamaa USA Hispaania Taani India Geotermaalenergia Maa siseenergiat nim.geotermiliseks energiaks.See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestatud soojusenergiat. Maasisejõudude toimel soojenenud vett kasutatakse :majade kütteks,kasvuhoonete kütteks,elektritootmiseks puhas,keskkonna sõbralik. Bioenergia Bioenergiaks kasutatakse kõiki orgaanilisi asju mis põleb. Looted-tõus ja mõõn Kohad kust saab energiat: metaan(loomade väljaheited) energia. Merelainete energia. Maavärinad ja vulkaanide pursked energia. Äikese energia. Elektrienergia tootmine Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Soojuselektrijaam 63% tuumajaamad 17,3% Hüdroelektrijaamad 19.3& geotermaalelektrijaamad 0,3% tuuleelektrijaamad 0,06%
sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel looduslikult sulatatud toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas on veel ainuke materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene. Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on kasvuhoonete emissiooni vähenemine, energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti
valgustatakse maasisese energia abil. Hollandis kasvatatakse lilli ja köögivilja köetavates kasvuhoonetes. Hispaania lõunaosas on kasvuhoonete all sadu hektareid maad. See võimaldab köögivilja kasvatada aasta läbi. http://progressivealaska.blogspot.com/2007_11_01_archive.html http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography-i t-blows-mind/ http://www.floraholland.com/en/AboutFloraHolland/Press/2011/Pages/17_TheNetherl Mida teha, kuid vett ei jätku?
valgustatakse maasisese energia abil. Hollandis kasvatatakse lilli ja köögivilja köetavates kasvuhoonetes. Hispaania lõunaosas on kasvuhoonete all sadu hektareid maad. See võimaldab köögivilja kasvatada aasta läbi. http://progressivealaska.blogspot.com/2007_11_01_archive.html http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography-i t-blows-mind/ http://www.floraholland.com/en/AboutFloraHolland/Press/2011/Pages/17_TheNetherl Mida teha, kuid vett ei jätku?
Ehituses kasutatakse üha enam materjale, mis on samuti keemiatööstuse tooted. Näiteks võiks tuua polüetüleenist valmistatud torustikku veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks ning plastikust uste ja akende valmistamist. Plastmassist torustik on elastne ning sellest tulenevalt suurte temperatuurikõikumiste suhtes vastupidav. Samuti on tema plussiks kergus ja lihtne paigaldatavus. Läbipaistvat polüetüleenkilet kasutatakse põllumajanduses kasvuhoonete rajamisel. Sünteetilisi värve ja lakke kasutatakse hoonete värvimiseks, mis annab neile dekoratiivsema välimuse ning pikema eluea. Samuti kaitsevad nad metallesemeid roostetamise eest. 6 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2 2. Olmekeemia kasutamine 3-4 3. Olmekeemia saamine 5 4
Hekkide sisse istutati rosmariini, mürti ja lavendlit Pallazode ehitamine 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm) Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika (ren ja bar) said aluseks euroopa regulaaraedadele. Suurte aedade ja parkide rajamine, puude ja põõsaste pügamine, puude ja põõsaste kollektsioonide tagamine, kasvuhoonete rajamine ja uute taimede kasutusvõtt, aiakujunduse elemendiks kanalid, rohked purskkaevud ja kaskaadi 13. Prantsuse renessanssaiad Prantsuse renessansaedade tekkimise eeldused: 1) Itaalia ren.arh ja kujutatava kunsti levik euroopasse 2) Looduslik keskond ei sobinud ning põhjapool rajati tagasihoidlikumad aiad 3) Kindlustatud lossid vaheldusid viljapõldudega Geograafilised tingimused:
autonoomse toiteallikana, sisuliselt hoolduvaba. Geotermaaleneria Geotermaalenergia on maasisene soojus. Jaotatakse kaheks: Kõrgtemperatuuriline näiteks Islandil kasutatakse elektri tootmiseks peamiselt 90C+ ja USAs temperatuuriga 150C+. Madalatemperatuuriline alla 90C geotermaalenergia. Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. Geotermaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki. Otsene kasutamine soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate küte, tööstustes. Soojusenergia suurimaks puuduseks on see, et seda pole mõtet 30 km kaugemale transportida. Elektrienergiat saab aga transportida suurte kauguste taha. Elektrit saab kasutada väga mitmekülgselt, seepärast muudetakse geotermaalenergia eelkõige elektrienergiaks. Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid. Peamised GTE suurimad tootjad on USA, Filipiinid, Indoneesia
korrosiooni Lämmastikühendid moodustuvad vees karbamiidi ja valkude lagunemisel, seda on reovees. Raskmetallid- Eestis pole Mürgised orgaanilised ühendid põlevkivikeemia, tööstus, keemiatooted Asula veemajandus Asulate veemajandus koosneb: - elanike olmeveevajadus - farmide loomade jootmiseks, sööda ettevalmistuseks ja loomade hooldamiseks - tehnoloogiline vee vajadus tootmisettevõtetes - aedade, kasvuhoonete ja kultuuride kastmiseks, tänavate hoolduseks - tuletõrjeks Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse 1) Elanike veetarbimine. Määratakse mõõtmise alusel, kui mõõtmisandmed puuduvad lähtutakse elanike arvust ja veetarbimisnormist. 2) Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta
3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turbakihtidesse ja orgaanilised jäänused kõdunevad aeglaselt. Seepärast ongi sood ja rabad kaetud paksu taimejäänustest koosneva turbakihiga, mida sageli kasutatakse kütteturbana, kasvuhoonete muldade koostises, balneoloogias jne. Protsessidel, mis toimuvad soostumisel, on eriti suur tähtsus liigvee ärajuhtimisel ja melioratsioonil üldse. 4. Kuidas erinevad veelahkmesood ja rabad toitumise poolest siirde- ja madalsoodest? V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub põhjaveest ning sademetest. Madalsood toituvad veekogude veest ja põhjaveest. 5. Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast?
põrkumast maa pinnalt soojendades meie atmosfääri.
Eesti kontekstis sellised probleemid on üsnagi olematud, sest meie põhjavee tase on kõrge ja
magevee varud on väga suured. Samamoodi meie karjakasvatuse maht ei ole võrreldav muu
maailmaga, sest meie tarbimine on väga väike meie rahvaarvu tõttu. Tulevik näib siiski tume,
sest maailma populatsioon aina kasvab ja sellega ka nõudlus liha järgi. Aastaks 2050
prognoositakse kasvuhoonete gaasi 80% kasvu, mis kõik ületab piiri kust tagasi teed enam
pole kliimasoojenemise osas.10 See tähendab, et on viimane aeg tegutseda, et oleks veidigi
lootust päästa uppuvat laeva.
8 "Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis", Intergovernmental panel on climate
change",
profiiliga. Kui vitraaz on kokku pandud joodetakse tinaprofiil üle. Klassikaline vitraaz sobib hästi geomeetriliste mustrite jaoks. Soovitame klassikalist vitraazi kasutada restaureerimiste puhul ja vanades ajaloolistes hoonetes 15 5. KLAASI TAASKASUTAMINE Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Töötlemisel ei muuta klaasi materjali omadused. Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on kasvuhoonete emissiooni vähenemine, energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti
Tänapäeval kasutatakese plastmasse väga laialdaselt, neid kasutavad suurem osa mistahes tööstusi. Plastmasse on erinevat liiki ning neid ka kasutatakse erinevalt. Nii näiteks kasutatakse kihilisi plastmasse(tekstoliit, klaasplastid) auto- ja paadikerede, kaubakonteinerite ja televiisorikastide, vahtplastmasse(mis on veest 50-100 korda kergemad) aga soojus- ja heliisoleermaterjalide ning mööblipolstri valmistamiseks. Plastmasskelmet kasutatakse kasvuhoonete tegemiseks, plastmasstorusid kuivendussüsteemide rajamiseks jm. otstarbeks. Plastmassidest valmistatakse ka kõrva-, liigese-, ja silmaproteese, veresooni ning hammasrattaid. Kõige korrosioonikindlamad on fluoroplastid(nt. Teflon), need on väga püsivad ega muutu ka kangete hapete toimel. Nii saab neid kasutada teflonkattega pannide valmistamiseks, millele pole vaja panna rasvainet ning toit ei lähe kõrbema. Üldiselt
mis tähendab, et keevale kuumaveeallikale on lauad peale pandud ja seinad ümber ehitatud. Vähem loodusliku puhul, piirkondades, kus vulkaanilisus juba veidi rahunenud on, tuleb soojaveetorud maa seest basseini juhtida. Sellistes kohtades paistab ja lõhnab vesi normaalselt. Iga veekraani juures on hoiatus: enne keerake lahti külmaveekraan (kuumaveekraanist tulev vesi on üsna keev!). Küttekulud on Islandil praktiliselt olematud nii majade kütmiseks, sooja vee saamiseks kui ka kasvuhoonete kütmiseks (kus peale tomatite-kurkide ka banaane kasvatatakse) kasutatakse maapõuesoojust. Kohalikud kasutavad sedasama soojust nupukalt ära leivaküpsetamiseks piimapakis tainas pannakse ööpäevaks auku ja leib ongi valmis! Viletsa ilmaga maa Juba saabudes kogesime on ilm Islandil alati pehmelt öeldes jõle. Juulis keskmiselt kümme kraadi (nii ka oli), vinge külm tuul ja pidev vihm. Mägedes oli sooja neli kraadi. Kolmest nädalast ei sadanud üldse vihma kahel päeval
Eriti madala Päikese ja veidi tugevama lainetuse korral on võimalik ka varjude teke veepinnal. Looduses võime kohata peegeldusi mujalgi kui veekogudel. Vihmamärgadel raagus puuokstel paiknevad peegeldused ümber okste vahelt paistva Kuu või Päikese. Peegeldused õhus hõljuvatelt jääkristallidelt tekitavad halo. Tänapäevases arenenud maailmas kohtame kõikvõimalikke peegeldusi ka tehisobjektidelt - majade akendelt, kasvuhoonete katustelt ja seintelt ja läikima kulunud raudteerööbastelt. Sobivalt orienteeritud peegelpindu kasutab inimene rohkesti oma huvides kord valguse koondamiseks, kord hajutamiseks. Väga igapäevased näited kõverate peeglite abil valguse suunamisest on taskulamp ja autolatern - sobiva kujuga nõgus peegel suunab pirni hõõgniidilt tagasisuunas kiirgunud valguse enam-vähem paralleelse kimbuna ette. Peeglitega päikeseenergiat kokku koondades annavad tänapäevased päikeseahjud ülikõrgeid
töötatud preparaate · Tööd teosta õhtusel ajal, mil temp, ja otsene päikesekiirgus on madalamad ja puuduvad kõrvalised isikud Töötamine tk vahenditega katmikalal Töö lõppedes sulge kasvuhoone uks ja pane uksele hoiatussilt, milles on märgitud tööoote lõpu aeg Esimesed hooldustööd peale tööoote lõppu tuleb teha kinnastes, sest substraadis ei pruugi preparaat nii kiiresti laguneda Tühjade kasvuhoonete desinfitseerimiseks kasutatakse sageli gaasitamist. Selleks vaja kohaliku tervisekaitsetalituse luba!!! Gaasitatavad ruumid peavad olema hermeetiliselt suletavad ja vähemalt 200 m kaugusel elamutest ja 100 m kaugusel tootmishoonetest Töörühma suuruseks gaasitamise vähemalt 3 inimest Temperaatur mitte alla 5 C Nõuded haljasaladel
hästi, siis kasvatatakse rohkem loomi ning kui kehvasti, siis tõmmatakse tarbimine kokku tehnoloogiline veevajadus tootmisettevõtetes esiteks töötajatel olmeveevajaduseks ning teiseks tehnoloogiline veevajadus. Suhtes piirides muutuv, sest vahepeal toodetakse rohkem ning siis jälle vähem ja sellest erineb tarbimine.. aga võib olla ka stabiilne aedade, kasvuhoonete ja kultuuride kastmiseks ning tänavate hooldamiseks suvel on suurem (taimede vegetatsiooniperiood), kuid samas kui on palju sademeid, siis pole tarbimine suur. Muutuv tuletõrjeks väikeasulates üldiselt väga ei püüta seda vett tagada ühisveevõrgust, vaid see vesi kogutakse mahutitesse ning hoitakse seal või on looduslikud veekogud, kust seda vett võtta saab. Suuremates asulates on see vee võtmine sageli siiski ühisveevõrgust
Katusele liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. 29. SÜNTEETILISED KILED väga õhukesed sünteetilised materjalid. 30. Polüeteenkile on läbipaistev, harva ka värviline. Väga elastne materjal. Kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks, kasvuhoonete katteks jne. 31. Polüvinüülkloriidkile venivus on 150%, läbipaistmatu materjal. 32. GEOMEMBRAANID geotekstiilid, geosünteedid kujutavad endast mingi materjali kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraanide kasutusalad: 1. pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine 2. horisontaal ja vertikaaldrenaaz 3. nõlvade kindlustamine 4. erinevate pinnasekihtide eraldamine 5. pinnasevee tõkestamine 33
reljeefne. Sünteetilised kiled on väga õhukesed sünteetilised materjalid, mis tehakse kõige sagedamini polüetüleenist ja polüvinüülkloriidist, harvem ka muudest vaikudest. Polüetüleenkile on läbipaistev, harva ka värviline. Tema paksus on 0,06...0,2mm. Väga elastne materjal ja säilitab oma elastsuse isegi 700C juures. Polüetüleenkile puudusteks on tema vananevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Polüetüleenkilet kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks, kasvuhoonete katteks jne. Kilesid saab kokku sulatada 90...1300C juures. Polüvinüülkloriidkile paksus on 0,...0,2mm. Ta on läbipaistmatu materjal. Polüvinüülkloriidkilet kasutatakse samuti hüdro- ja auruisolatsiooniks. Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid on järgmised: · polümeer- või klaaskiust kangad,
lumekoormuse suuruse kohta, võib EV Keskkonnaministeeriumi ettepanekul võtta maapinna lumekoormuse normsuuruseks võtta a) kõikjal Eestis, väljaarvatud lõigetes b ja c toodud aladel sk = 1,5 kN/m2; b) Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul sk = 2,0 kN/m2; c) Lääne-Eesti saartel sk = 1,0 kN/m2. Märkus. Ajutiste ehitoste, kasvuhoonete, laohoonete, milles inimesi tavaliselt ei viibi ja muude selliste ehitiste projekteeimisel võib tellija nõusolekul lähtuda ka väiksemast maapinna lumekoormusest, kuid mitte alla 1,0 kN/m2. Sel juhul peab olema projektis nõue, et ülemäärane lumi tuleb katuselt maha ajada. 5. Katuse lumekoormus (1) Katuse lumekoormuse normsuurus määratakse järgmiselt: s = µi sk , (1) kus µi - lumekoormuse kujutegur (vt. pt. 7);
suure tõmbetugevusega Kiled Sünteetilised kiled on väga õhukesed materjalid mis tehakse kõige sagedamini polüetüleenist ja polüvinüülkloriidist. Polüetüleenkile on enamasti läbipaistev, paksusega 0,06-0,2 mm väga elastne materjal, mis säilitab oma elastsuse ka -70 kraadi juures. Polüetüleenkile tõmbetugevus on ca 15 N/mm2 ja venivus vähemalt 300%. Puudusteks on vananevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks, kasvuhoonete katteks jne. Polüvinüülkloriidkile on läbipaistmatu materjal paksusega 0,1-0,2mm ja venivusega ca 150% ning tõmbetugevusega ca 15 N/mm2. Kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks ning elektriisolatsioonimaterjaliks Tugevdatud kiled on tavaliselt tugevdatud klaaskiuga või valmistatud tugevamatest polümeeridest. Kasutatakse kohtades kus vajatakse suuremat rebimis- või torkekindlust. Geomembraanid kujutavad endast mingi materjali kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse.
Näiteks hoone sokli hüdroisolatsiooniks. Sünteetilised kiled. Need on väga õhukesed materjalid. On kahte liiki kilesid: 1. Polüetüleenkile – see on läbipaistev, vahel ka värviline. Polüetüleenkile on väga elastne, elastne on see ka 70-kraadise külma korral. Kilesid saab kokku keevitada 90...130ºjuures. Puuduseks on polüetüleenkilel see, et ta vananeb ruttu ja on näriliste poolt kahjustatav. Kasutatakse: hüdroisolatsiooniks, auruisolatsiooniks, kasvuhoonete katteks jne. 2. Polüvinüülkloriidkile. See on läbipaistmatu õhuke materjal. Kasutatakse: hüdroisolatsiooniks, auruisolatsiooniks, isoleerpaelana elektri-isolatsioonimaterjaliks. 195 Geomembraanid – geotekstiilid, geosünteedid. See kujutab endast polümeerse materjali kihti, mis asetatakse erinevatel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid:
saasteainete kogused võivad kujutada endast keskkonna- või terviseriski ning sellised pinnased kuuluvad saneerimisele. Sellistelt aladelt ei ole lubatud ka koorida või kaevandada komponente mullasegude ning kasvupinnaste tootmiseks. Eriti kõrge riskiteguriga on näiteks endised tööstusterritooriumid, bensiinijaamade alad, vanametalli laoplatsid, endiste prügilate territooriumid, aga ka kunagiste aiandite ning kasvuhoonete asukohad ning mullasegamisplatsid – ka väetised ja taimekaitsevahendid liigkõrges kontsentratsioonis on saasteained! Sisupunkti koostamisel kasutatud allikmaterjalid: 1. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnastes. Eesti Vabariigi keskkonnaministri 11.08.2010.a määrus nr. 38 2. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Viheralueiden kasvualustat. Helsinki 2004
ettevõtete vajadustele nõudlikule turule, suuremale turule kus oleks väiksemad hinnad kui Portugali põllumehed pakuvad. Põllumajandustootjad peavad tegelema suurema panga intressimäärade, kõrgema hinnaga, kütuse, tooraine ja masinate ja ebasoodsa pinnasega ja kliimaga. Viimane punkt on kindlasti vaieldav, sest portugali talupidajad hoiavad sealt raha kokku kust teised peavad raha kulutama. Nad võivad säästa kasvuhoonete ja kütte pealt, kuna on pikem kasvuperiood ja päikesevalgus intensiivsus püsib aastaringselt. Kuid sel samal põhjusel peavad nad investeerima tammide ja kallite niisutussüsteemide peale ja vesi maksab, mis muutub napiks ning väheneb kvaliteet. Vaid kolm protsenti Portugali pinnasest kuulub klassi A. A ja B mullad moodustavad vaid üksteist protsenti põllukultuuride pinnast, mis piirab võimalusi konkureerida teiste Euroopa partneritega, vähemalt kvantiteedi poolest
annaabi.ee 
