Oksiidi ja nende saamine, vesi ja lahused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

raudvara oksiidid

rühma metallide) oksiididele kindel oksüdatsiooniaste ja seda eesliiteid: nimetuste andmisel kasutatakse nimetusse ei panda. Veel on elemendi oksüdatsiooniastet kindlad OA-d Al(III), Zn(II) ja 2 – di; 3 – tri; 4 – tetra; 5 – penta; (neil võib olla mitu OA-d). Ag(I). 6 – heksa; 7 – hepta; 8 – okta; 9 – nona; 10 - deka Metalli nimi (OA) oksiid Metalli nimi + oksiid eesliited II -II I -II VII -II FeO – raud(II)oksiid Na2O – naatriumoksiid Cl2O7 – dikloorheptaoksiid III -II II -II IV -II Fe2O3 – raud(III)oksiid CaO – kaltsiumoksiid SO2 – vääveldioksiid

Anorgaaniline keemia

29

rtf

Konspekt

Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained ­ koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained ­ koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid:

Keemia

6

doc

Oksiidid

OKSIIDIDE VALEMITE KOOSTAMINE -hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on enamasti -II -see tähendab, et O aatom liidab endaga 2 elektroni -oksiidis sisalduva teise elemendi oksüdatsiooniaste on seega positiivne! -elemendi kõrgeim positiivne oksüdatsiooniaste võrdub rühma numbriga (A-rühmades, B-rühmade elementidel on see enamasti II) -elemendi positiivne oksüdatsiooniaste näitab, mitu elektroni on aatom loovutanud Näide: koostame valemi, kus oksiidi moodustavad vesinik (H) ja hapnik (O) -H asub I rühmas, seega saab ta loovutada 1 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste on I -kirjutame elementide sümbolid (oksiidi valemis on O teisel kohal) ja märgime nende peale oksüdatsiooniastmed: I -II H O ! kõigi ühendis olevate elementide oksüdatsiooniastmete summa peab olema 0, positiivsed ja negatiivsed laengud tuleb võrdsustada -selleks kasutatakse elemendi sümboli järele-alla kirjutatavaid

Keemia

28

pptx

Oksiidid

Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3 OKSIIDIDE SAAMINE I Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga ◦ lihtainete põletamisel õhus või hapnikus  liitainete põlemisel C + O2  CO2 CH4 + 2O2  CO2 + 2H2O 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II  Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3  H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O  Oksiidide liigitus

Keemia

20

pdf

Oksiidid ja nende koosnemine

Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute võrdsustamiseks kasutatakse indekseid. +III -II +IV -II Alumiiniumoksiid Al2 O 3, plii(IV)oksiid PbO2 · Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel elemendi nimetuse ees olevat eesliide kirjutatakse selle sümboli taha indeksina Lämmastikdioksiid NO2  Koosta oksiidi valemid: Tseesiumoksiid vääveldioksiid Plii(II)oksiid seleentrioksiid Magneesiumoksiid dikloorpentaoksiid Kroom(III)oksiid süsinikmonooksiid Triraudtetraoksiid !! difosforpentaoksiid Kaltsiumoksiid lämmastikdioksiid Alumiiniumoksiid dilämmastikoksiid Tsinkoksiid difosfortrioksiid Tina(IV)oksiid vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid süsinikdioksiid Kontrolli oksiidide valemid: Tseesiumoksiid Cs2O

Keemia

3

docx

Oksiidid

2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3) d) Nõrgad aluselised oksiidid ei reageeri veega! e) Keemilised omadused e1) Reageerimine veega Na2O + H2O = 2NaOH BaO + H2O = Ba(OH)2 CuO + H2O = ei toimu e2) Hapetega reageerimine + -II + 2- + 2- K2O + H2SO4 = K2SO4 + H2O

Keemia

11

doc

Metallid

elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus ­ nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused

Keemia

16

odt

Keemia 10. klassi material

nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega. Neutraalne oksiid ehk inertne-Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Nõrk hape-lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed alus-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone leelis-vees lahustuv tugev alus(hüdroksiid)

Keemia

Kommentaarid (0)