50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaak Aaso
Õppematerjali autor
Need on kõrge sulamistemp. Enamik neist lahustub vees hästi. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad reas ülevalt-alla, seega vastupidises suunas lihtainete oksüdeerivate omasduste tugevnemisele. Halogeenide aatomid saavad elektrone mitte ainult liita vaid ka loovutada. Kloorvesi: Cl + HO HCl + HClO HClO HCl + O Kloorivee oksüdeeruvad omadused on eelkõige tingitud atomaarse hapniku tekkest. Üks tuntuim hapnikku sisaldav klooriühend on kaaliumkloraat ehk KClO. Hapnik ja väävel Moodustavad ühendeid o.-a. II kuni VI. Negatiivses oksüdatsiooniastmes on nad metalliliste ja endast vähemaktiivsemate mittemetalliliste elementidega. Väävli aatomi raadius on suurem kui hapnikul, seetõttu loovutab ta elektrone kergemini. Väävliühenditest on looduses kõige rohkem sulfiide ja sulfaate. Eraldub vulkaanipurskel, kivisüsi, põlevkivi põlemisel. Hapnik: · Lõhnata, maitseta, värvuseta · Vees vähe lahustuv · Keemistemperatuur -183 C
toimel, samuti nagu väävlishappe oksüdeerumisel tekib väävelhape. Kergesti lenduv vedelik, tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel. Veega reageerides eraldub palju soojust. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, lahustuvad hästi vees (va. leelismuldmetallid ja veel mõned [Pb]). Vaskvitriol CuSO4*5H2O ja raudvitriol FeSO4*7H2O, neid kasutatakse taimekaitse. Na2S2O3 naatriumtiosulfaat kasutatakse fotograafias ja meditsiinis. Väävel on väga tähtis elusorganismidele, valgusünteesi jaoks. Lämmastik N: 5 elektroni viimasel kihil, kuna aatomiraadius väheneb, väheneb ka aktiivsus ja mittemetallilised omadused. O-a on -III...V, iseloomulik on - III, kus ta ka kõige püsivam . Leidub põhiosalt õhus, samas ka mineraalide koostises. Lämmastikul on püsiv Kovalentne kolmikside, mille tõttu on ta püsiv aine ja ei reageeri
b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega
· Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne · atomaarselt (vahesaadus reaktsioonides) aga üsna aktiivne Moodustab isotoope: 1. Prootium ehk tavaline vesinik: tuumas 1 prootium 2. Deuteerium ehk raske vesinik: tuumas 1prootium ja 1 neutron 3. Triitium ehk üliraske vesinik: tuumas 1 prootium ja 2 neutronit Saamine 1. Laboris enamjaolt tsingi reageerimisel väävel või soolhappe lahusega. Sellel eraldub tihti ka mõningaid lisandeid, andes teravavõitu maitse. 2. Puhtama vesiniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi, kuhu lisatakse tugevaid elektrolüüte kuna vesi on väga nõrk elektrolüüt. 3. Tööstuses saadakse ka keemilistes reaktsioonides odavate toorainetega, nt metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril. Kasutatamine Raketikütusena
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer N:+7 / 2 ) 5 )
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?
Väävel Väävel on VI A rühma element ja asub kolmandas perioodis Ühendeis on väävli oksüdatsiooniaste peamiselt – II, IV või VI Looduses leidub väävlit nii ehedalt kui ka paljude ühendite koostises. Kõige enam leidub sulfiide(galeniit PbS, püriit FeS 2 ja sulfaate (kips CaSO4 * 2 H 2 O ). Väävel kuulub valkude koostisesse ja teda leidub ka kütustes (kivisüsi, põlevkivi) Oleneb tingimustest võib väävel esineda mitmete allotroopide kujul. Looduslik väävel koosneb rombilistest kristallidest. Kui väävel sulatada ja valada teise nõusse, tekivad nõu seinale nõelataolised kristallid seda väävli teisendit nimetatakse monokliinseks väävliks. Väävli kolmandaks allotroobiks on plastiline väävel. Kui valada sula väävel külma vette tekib veniv pruunikas mass Kõige püsivam allotroopne väävli teisend on rombiline väävel ka monokliinne ja plastiline väävel muutuvad ajapillu seismisel rombiliseks väävliks Keemilised omadused
(mügarbakterite,sinikute) vahendusel.Energiakulukas- sidumiseks kulutatakse 1 kg glükoosi lagunemisel vabanev energia. Tänapäeval kasut lämmastikuühendite sünteesiks õhulämmastiku baasil suurtööstuslikku Haberi-Boschi protsessi, mis põhineb lämmastiku katalüütilisel reaktsioonil vesinikuga: N2+3H23NH3. Reaktsioon toimub kõrgtemperatuuril ja rõhul. Peamine osa vajalikust vesinikust saadakse kõrge metaanisisaldusega looduslikust gaasist, Lämmastik eraldatakse õhust põlemisreaktsioonil. Tekkivast veeaurust regenereeritakse vesinik üleeelmisel reaktsioonil. Vesinik puhastatakse astmeliselt- vajalik sünteesikatalüsaatori mürgistumise vältimiseks. Gaasisegus olev CO2 eemaldatakse. Sünteesgaas, mis on NH3 saamise vahetu lähtesegu surutakse kokku teatud rõhul ja temperatuuril, mille juures toimub reaktsioon raudkatalüsaatori toimel. Reaktsiooni tulemusena sisaldab gaasisegu 15% NH3, mis kondenseeritakse jahutamisega
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid