Kliimasoojenemise põhjused, tagajärjed Kliimasoojenemine on olnud viimastel aastakümnetel väga suur. Selle põhjuseid on mitmeid, ühed kaalukamad kui teised. Tagajärjed on tõsised ja puudutavad kõiki, kes elavad siin planeedil. Me ei pruugi seda teada, kuid me kõik mõjutame oma igapäevaste toimetustega kliimas toimuvaid muudatusi. Peamine probleem, miks temperatuur tõuseb on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Seal paiknevad osakesed lasevad läbi sisse tuleva päikesevalguse, kuid peegeldavad tagasi maapinnal tekkinud soojuse kiired. Nende gaaside hulka kuuluvad süsihappegaas, mis tekib fosiilsete kütuste põletamisel nagu puit, nafta, maagaas ja lubja (tsemendi) tootmisel. Metaan, seda paiskub õhku märgaladelt, eriti riisikasvatustest, loomade väljaheidetest ning prügilatest. Kuigi metaani eraldub vähem on selle peegeldav toime suurem
OSOONIAUGUD: Olemus Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris karvaesinev gaas. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organsimide kudesid, mõjudes neile surmavalt. Osooniaukudeks nimetatakse selliseid kohti startosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud. Põhjused Inimese poolt õhku paisatavad gaasid näiteks külmutusseadmetes. Samuti ka kemikaalid näiteks: tulekustutites, aerosoolides, kahjuritõrjes. Tagajärjed Inimesele: Nahavähk Silmakahjustused Kopsukahjustused Immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Geneetilised kahjustused Loodusele: Kahjustab veeökosüs...
läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku kasvuhooneefekti . Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim. Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele?
detsember 2009 NIMI 1 Mis on ja miks tekib globaalne soojenemine? · Kogu maad haarav õhu- ja ookeanitemperatuuri soojenemine · Põhjustavad kasvuhoonegaasid Inimtekkelised Looduslikud · Toimib tasakaalus 30. detsember 2009 NIMI 2 Inimtekkelisel moel tekkinud kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamine · Transport · Metsade hävitamine · Hooned, ehitised 30. detsember 2009 NIMI 3 Kasvuhoonegaaside kasv tööstusrevulutsiooni eelsest ajast Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230% NO lämmastikoksiid 14% 30. detsember 2009 NIMI 4 Igaastased kasvuhoonegaaside õhkupaiskamised sektorite kaupa 30. detsember 2009 NIMI 5 Tagajärjed · Temperatuuride suurenemine Haiguste levik Tormid
fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ---Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ---Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ---Suhteliselt madalad hoolduskulud ---Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ---Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ---Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid kütusehinna kõikumine ei mõjuta. ---Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult
kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel"). Kopenhaageni kliimakonverents võimalused erinevateks tulemusteks Kopenhaageni kliimakonverentsil kavandatava kliimakokkuleppe sõlmimisel on Euroopa Liidust saanud kõige tugevamat tüüpi kokkuleppe eestkõneleja. Paraku ei pruugi sellise regulatsiooni läbisurumine olla edukas - Euroopa Komisjoni hinnangul on sellel aastal toimunud viis läbirääkimistevooru toonud loodetust vähem edusamme. Viimastel kohtumistel suudeti kokku leppida mitmetes nö
Mandrite paigutus ja albeedo; Vulkaanide tegevus; Ookeanide tsirkulatsioon; Pilvkatte albeedo; Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid; Inimtegevus. Kliimamuutuste mõjud Eestis Lumevabad talved; Võõrliikide levik; Olesed, kelle päriskodu asub teistes maailmajagudes ja kes on siia kanti sattunud inimtegevuse tagajärjel. Eesti osa kliimamuutuste tekitajana Kui palju tekib Eestis kasvuhoonegaase? Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab meie panus o,4 %. Saksamaa osakaal on veidi üle 20%, koos Ühendkuningriigi panusega on see kolmandik EL kasvuhoonegaaside emissioonist. Kasvuhoonegaaside tekke 2007 miljonit tonni või sidumise allikas Energeetika 19,087 Tööstusprotsessid 0,901 Põllumajandus 1,333
Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul. Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele. (Wikipedia) Ökoloogiline jalajälg seega väljendab inimeste keskkonnakasutust võrreldes sellega, kui suutlik on Maa taastama inimese poolt ära kasutatud ressursse. Süsiniku jalajälg aga näitab kui suure koguse kasvuhoonegaase eritab inimene Maale. 2
tekitajana · Fossiilsete kütuste põletamine · Metsade raiumine · Põlluharimine · Karjakasvatus Fossiilsete kütuste põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas Tsemendi tootmisest 2% Muutustes maakasutuses 11% Fossiilsetest kütteainetest 87% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Dilämmastikoksiid Muu Väetised
ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti oodatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus. Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Sellest räägin järgnevatel slaididel lähemalt. inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Näiteks on selle tõttu suurlinnades keskmine temperatuur kõrgem kui maal. Otsese soojusproduktsiooni osakaal globaalses soojenemises pole seniajani arvatavasti oluliselt suurem kui 10%. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui
ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide erandkorras turustamiseks ning kasutamiseks. KASVUHOONEGAASID ja KLIIMAMUUTUS Kasvuhoonegaasid: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd), väävelheksafluoriid (SF6) , muud looduslikud ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Allikas: www.envir.ee Kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine on lubatud ainult vastava loa alusel. Saasteallika käitaja rakendab lisameetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele peab teatud fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad
Kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Reguleerimisala Käesoleva määruse eesmärk on ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid.Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A- lisas loetletudfluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasidkoos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidadessilmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi, milleühendus ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud, võib I lisa läbi vaadata ja seda vajaduse korral ajakohastada. Käesolev määrus käsitleb I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaasidepiiramist, kasutamist,
Globaalne soojenemine. Kas see on seotud kasvuhoonegaasidega? Mis on globaalne soojenemine? · Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Mis põhjustab? · Päikesekiirguse tugevnemine · Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasv atmosfääris. · Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Mis on kasvuhoonegaasid? · Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal
veetulvade teke, taimehaiguste levimine · Äärmuslikud ilmastikunähtused tugevnevad · Troopiliste haiguste esinemispiirkonnad laienevad · Mandrijää sulamine merepinna tõus rannikualade elamiskõlbmatus · Toidu ja vee kättesaadavuse halvenemine Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Esimene suuremõõtmeline ÜRO keskkonna- ja arengukonverents 1992. aastal Rio de Janeiros · Kyoto protokoll aastal 2005. Lepingu eesmärgiks on stabiliseerida kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tasemele, mis inimkonna ohtliku mõju kliimale tõkestab. (kehtib aastani 2012) Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Seni on Euroopa Liit ainus riikide rühm, millel juba on seadustega siduv lepe emissioonide vähendamiseks - aastaks 2020 peab euroliit vähendama õhureostust 20% 1990. aasta tasemest. · Hetkel käib Kopenhaagenis kliimakonverents, kus püütakse saavutada üleilmne poliitiliselt siduv kokkulepe
aastal 2011 ja plahvatus Chernobyl'i reaktoris aastal 1986. Chernobyl'i katastroof tappis kokku 125 000 inimest ja see on ka maailma ajaloo kõige kallim õnnetus, mille kahjud on umbes 200 miljardit USD. Tuumajaamade ajalugu on olnud vaatamatu mõnele katastroofile positiivne, sest tuumareaktorite areng aitab toota väga suurel hulgal energiat, mille hind on küllaltki odav. Tuumaenergia kõige suuremaks plussiks on vähene kasvuhoonegaaside paiskamine loodusesse, ja just nimelt kasvuhoonegaaside liigne hulk atmosfääris on suureks inimkonna probleemiks. Et vähendada kasvuhoonegaaside teket, peaksime kõik hakkama tarbima tuumaelektrit. Allikad: · http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=58 · http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_largest_power_stations_in_the_world · http://www.wreckedexotics.com/articles/011.shtml · http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=85 · http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=90
Praegu töötab strateegiadirektorina Keit Kasemets. Strateegiadirektori tegevust toetab strateegiabüroo. Strateegiabüroo koordineerimisel koostati ,,Eesti aruanne" Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamise kohta, mis on sisendiks Euroopa Komisjoni poolt 2007. aasta sügiseks kokku pandavale eduaruandele Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamisest Euroopa Liidus. Euroopa Liidu säästva arengu strateegiast Kliimamuutus ja puhas energia Kuigi ELi kasvuhoonegaaside heited ajavahemikus 2000-2004 kasvasid, on viimase kolme aasta suundumus olnud soodne ja EL püsis Kyoto protokolli raames võetud eesmärgi saavutamisel ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat aga ei kohaldata piisavalt kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud
.............................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU.......................................................................11 LISAD.........................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine nii erinevate tööstusettevõtete kui transpordivahendite poolt on kindlasti suureks keskkonnaprobleemiks, kuna see põhjustavab kasvuhooneefekti ning seeläbi ka kliima soojenemist. Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine temperatuur tõusnud üle 0,5°C, mis on tingitud eelkõige inimtegevusest. Fossiilkütuste põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel satuvad atmosfääri täiendavad kasvuhoonegaasi kogused, mis on
tegelikult on nendel ka väga halvad tagajärjed. Nende kaevandamine hävitab maastiku, mulda ning mõjutab veekogusid. Nende põletamine saastab õhku ning mis kõige hullem tekib nende põlemisel ka süsinik ning suurenenud süsihappegaasi hulk atmosfääris on ka üks kasvuhoone efekti tugevdajaid. Eelkõige nende põletamisega kaasnevad atmosfääri saastumine ja kliima soojenemine. Tuumaenergia kasutuselevõtuga loodeti rahuldada kiiresti kasvavat energiavajadust ning piirata kasvuhoonegaaside levikut. Kahjuks on aga tuumajaamadega juhtunud palju õnnetusi ning neist hoiavad paljud riigid eemale. Pole ka suudetud lahendada tuumakütuse ja jäätmete pikaajalise ohutu hoiustamise probleemi.Tuumajaamad on ka väga kallid ning ka see on pidurdanud nende ehitamist. 1. Taastuvad energiad Taastuvaid energiaallikaid kasutatakse palju rohkem ning see kuulutab fossiil ja tuumakütuste ajastu lõppu. Taastuvenergiaid on kasutatud juba ammu mitmeid, näiteks soojuse saamiseks
Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et
Mis on kliimasoojenemine, selle põhjused, tagajärg ja kuidas peaks inimene käituma, et seda vähendada? Kliimasoojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Teadlased on üsnagi kindlaks teinud, et kliimasoojenemine on põhjustatud enamjaolt inimeste poolt. Viimase saja aastaga on inimkonnal olnud palju leiutisi, kuid ka nendega on Maa keskmine temperatuur kasvanud 0,74 kraadi võrra. Selle põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid tekivad inimeste jaoks eluvajalike tegemiste tagajärjel. Peamised nendest on erinevate kütuste põletamine ja põldude või soiste alade valesti kasutamine. Inimesed püüavad saada maksimaalset kasumit viljakasvatamisega, milleks on vaja põldude sügavkündi ja soode liigkuivendamist. Just sellega eraldub soodest süsinik, muldadest huumus ja need kahjulikud gaasid jäävad meie kliimat kasvuhooneefektina soojendama.
Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti. Kyto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ca. kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. See on üks esimestest sammudest võitluses ülemaailmse soojenemisega. Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik-kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu
loetakse tuumaenergiat keskkonna saastamise suhtes säästlikumaks kui fossiilsete kütuste kasutamist (nafta, maagaas, eriti kivisüsi, põlevkivi jt.). Radioaktiivsete jääkide ladustamine on kujunemas põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude ammendumisega; - suur kasvuhoonegaaside emissioon fossiilsete kütuste kasutamisel , - subjektiivse tegurina ka poliitika vahendid toetused, maksuvabastused jms Mida enam areneb taastuvenergia turg ja seda soodustav poliitika maailmas, seda rohkem saab sellest kasu keskkond. Taastuvenergia 2003 aastal moodustas taastuvenergia 13,3 % kogu maailma primaarenergia tarnetest. EL-is oli see 6,4 % 2008. Taastuvenergia alased poliitilised eesmärgid on vähemalt 48 riigil, enamikul tähendab see
Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset 1. Kasvuhoonegaaside emissioonide ülempiiri rikkumise trahvistamine riiklikul tasemel. Praegu maksavad ka firmad, kelle tegevus pakub märkimisväärset ohtu keskkonnale, tavalist maksu saastamise eest. Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on
Globaase soojenemise põhjused on arvatavalt inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine,tänu millele on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Lisaks veel süsiniku lisandumine aktiivsesse aineringesse,tänu soode kuivendamisel ja sooturba ulatusliku lagundamisele Aineringesse võib lisanduda süsiniku veel fossiilsete kütuste põletamise teel. Tõusnud on veel teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, nagu näiteks: Metaan, Lämmastikoksiidid ja freoonid. Globaase soojemine tagajärjed võivad olla nii positiivsed, kui ka negatiivsed. Positiivsed,siis kui näiteks jää sulab,siis see annab võimaluse tegeleda paremini põllumajandusega,tööstusliku kalapüügiga,hüdroelektri kasutamisega. lisaks lühiajaliselt vähenevad ka küttearved,turismihooaeg pikeneb. Globaalse soojenemisel on häid positiivseid pooli,kuid see,mida
(ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change-UNFCCC), millega ühines rohkem kui 150 riiki. Jõustus see 21. detsembril 1993. aastal, kui 50 riiki oli selle ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris konventsiooni 27. juulil 1994. aastal (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus). Konventsiooni põhieesmärk oli stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkoguste tase aastaks 2000 samale tasemele, mis oli 1990. aastal. Konventsioon seab selle saavutamiseks konventsiooniosalistele vastavad kohustused ja põhimõtted. Konventsioonist tulenevalt on riigid jagatud 3 ossa: Lisa I riigid, kuhu kuuluvad arenenud (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigid) ja üleminekumajandusega riigid; Lisa II riigid, kuhu kuuluvad ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu
Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et
See on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Üle maailma on teadlased koos käinud, et arutada globaalse soojenemise põhjuseid ja mõjusid, ning on püüdnud vastu võtta määrusi, mis hoiaksid ära olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid
Me kasutame palju aerosoole. Me ei mõtleme mida me teeme. Kui iga inimene hakkab mõtlema enne, kui ta viskab prügi või kasutab aerosooli ja ta saab ületada oma paha soovidega, siis maailm teeks natuke puhtaks. See on meie tulevik. Me peame tegema ainult head asjad, kui me tahame et meie lapsed elaksid puhas riigis. Kui võrdlema Eesti teiste maadega, siis saab näha, et Eesti osa kliimamuutuses on nii väike suurte riikidega võrreldes. Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. Kuigi 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis. See näitab et inimesed Eestis natuke mõtlevad ja nad tahavad elada puhas riigis. Aga võib juhtuda, et kõik
Meedia tekitavab meile et autod ja tehased teevad meie temperatuuri kõrgem ja kõrgem ja selle põhjuseks on CO2. Kõigepealt, tahan öelda mis see globaalne soojenemine üldse tähendab. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Vikipeedias on kirjutatud, et aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra ja selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kuid, mõned teadlased ei arva et kliima soojenemise saab selgitada inimetevusega. Nende seas on klimatoloog Piers Corbyn. Ta kinnitab, et mitte ühtegi suuri kliimamuutusi viimase aastatuhandel ei saa seostada CO2 tegevusega. Selles töös ma tahan aru saada kuidas tegelikult toimub kliima muutus. Maa ajaloo jooksul oli soojenemise ja külmenemise perioodid, mil oli palju soojalt ja palju külmalt kui praegu. Kliima muutus ja varem ilma meie (inimeste) abi.
Eesti eesmärk on aga 2020. aastaks saavutada tööhõive määr 76%. 2012. aastaks jõudis tööhõive määr juba 71,1% tasemele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat töötajate oskuste taseme tõstmiseks ja tööjõu pakkumist suurendada. Minu arvates on see protsent saavutatav, sest peale kriisiaastaid taastus Eestis tööhõive määr kiiresti. Teine Euroopa 2020 eesmärk on seoses kliimamuutuste ja energeetika jätkusuutlikusega vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 20% võrra võrreldes 1990. aasta heitkoguste tasemega, soodsate tingimuste korral isegi 30% võrra, ning et 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest. Eesti peab tegema hindlaks, et kasvuhoonegaaside heidete kogused ei suureneks aastaks 2020 rohkem kui 10% võrreldes 2005. a tasemega. Jätkuvalt on vaja panustada energiatõhususse, et vähendada kasvuhoonegaase kokkulepitud mahus ja säästa ressursse. Eesti eesmärk oli 2020
reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. o Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Lisandunud kasvuhoonegaaside päritolu??? Süsihappegaas Tsemendi tootmisest 2% Muutustes maakasutuses 11% Fossiilsetest kütteainetest 87%
reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. o Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Lisandunud kasvuhoonegaaside päritolu??? Süsihappegaas Tsemendi tootmisest 2% Muutustes maakasutuses 11% Fossiilsetest kütteainetest 87%
koguses valgust. Negatiivne keskkonnamõju - Hõõglambid on keskkonnakaitsjate poolt nimetatud kahjulikeks mitte ainult selle tõttu, et nad raiskavad valguse tootmisel energiat soojuse peale, vaid ka seetõttu, et nad eraldavad märkimisväärses koguses süsinikdioksiidi. Tänu soojuse tootmisele koormavad nad jahutussüsteeme nagu näiteks kliimaseadmeid. Paljud jahutusüsteemid saavad energiat söega töötavatest energiajaamadest, mis on tuntud kasvuhoonegaaside tekitajad. Lühike eluiga - Hõõglambi eluiga võib ulatuda 700-st kuni 1000 tunnini. See tähendab, et kui seda regulaarselt kasutada põleb see vähem kui aasta. Liigne tundlikkus vibratsioonile Hõõglambid ei kannata vibratsiooni. Nende eluiga lüheneb, kui nad paigutatakse piirkondadesse, kus on sage vibratsioon, näiteks uste ja treppide lähedusse. Pidev uste prantsatades sulgemine võib samuti põhjustada hõõglampide eluea lühenemise, mis omakorda
•õhu saastamine; •osoonikihi kahanemine; •globaalne soojenemine; •pinnase saastumine; •vee saastumine; •mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; •looduse mitmekesisuse vähenemine; •loodusressurside vähenemine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine Õhu saastumine Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel.
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM22 Kodumajandus Referaat KASVUHOONEEFEKT Epp Nuhkat Särevere 2011 Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on protsess,kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu,mis on algupäraselt looduslik nähtus ja on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste,
soojuse tagasipeegeldumist Maalt. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest. CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt peegelduvat pikalainelist kiirgust lahkuda maailmaruumi ja see põhjustab õhu soojenemist. Metaan Värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas,
freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti. Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ca. kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. See on üks esimestest sammudest võitluses ülemaailmse soojenemisega. Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik-kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu
temperatuur aastaks 2025 1°C ja aastaks 2100 3°C. See muutus saab olema kiirem ükskõik missugusest looduslikult toimunud muudatusest. Kui saastet suudetakse järsult väheneda, siis soojeneb maakera aastaks 2100 umbes 1,5 kraadi. Temperatuurimuutused Maakera keskmine temperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud 0,30,6 kraadi; ennustatakse suure kindlusega, et maakera temperatuur hakkab tõusma; temperatuuri jaotust maailma eri piirkondades ei osata ennustada; kasvuhoonegaaside sisaldusi reguleerivad keerulised tagasiside protsessid, mis võivad kliimamuutusi nii kiirendada kui ka aeglustada. Temperatuurimuutused Praegust kliimasoojenemist varjutab väävliaerosoolidest ja osoonikaost põhjustatud jahenemine; aerosoolid võivad toimida kondensatsioonituumadena ja suurendada sel viisil pilvede moodustumist, mis omalt poolt peegeldavad päikesekiirgust kosmosesse tagasi; kui väävlisaastet märgatavalt piiratakse, siis vähenevad tugevasti
millel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Kui kaua on meil aega probleemi lahendamiseks? Globaalne ehk kliima soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud märkimisväärset soojenemist ja ilmselt jätkub see ka tulevikus. Miks kliima soojeneb? Miks ei tule hoopis uut jääaega? Eelmise sajandi keskel tehti kindlaks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris. Seitsmekümnendatel võeti kasutusele satelliidid, millega sai täpselt mõõta muutusi päikese aktiivsuses. Püstitati hüpotees, et globaalse soojenemise taga võib olla inimtegevus. Tänaseks on teadlaste uurimismeetodid ja mõõteinstrumendid rohkem arenenud ja ollakse kindlad, et soojenemise peamiseks põhjuseks ei saa olla looduslikud põhjused ega päike, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Hetkel valitseva teadusliku
Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru ning trihapnikku ehk osooni. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3 kraadilt 0,7 kraadini. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine
külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H 2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Kliima soojenemise tagajärjed. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustadaväljasuremine. Põhjapoolsetel
Seetõttu ongi Pariisi kliimakonverents kõiki riike kohustav kokkulepe, et aidata maailmal liikuda vähese CO2 heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole. Leppe täitmisse on valmis panustama rekordarv, 197 riiki. Oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks esitasid enne Pariisi konverentsi enam kui 170 riiki, mis katavad üle 95 protsendi ülemaailmsetestheitkogustest. Suur edusamm Pariisiks on see, et osalevad suurimad kasvuhoonegaaside emiteerijad USA ja Hiina. Veel 2008.aastal Hiina ei nõustunud kasvuhoonegaase vähendama, kuid nüüd on valmis seda tegema. See kõik tähendab seda, et riigid on jõudnud arusaamisele, et kliima muutused on väga oluline aspekt. Enamikke eestlasi ei huvitu ega ole väga teadlikud kliima soojenemisest. Ollakse üks skeptilisemaid rahvaid kliima muutuste suhtes. Veerand küsitletutest ei pea seda üldse oluliseks. Kuigi näiteks
See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: õhu saastamine; osoonikihi kahanemine; globaalne soojenemine; pinnase saastumine; vee saastumine; mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; looduse mitmekesisuse vähenemine; Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. 3 3. Õhu saastumine Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni.
asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. · Põhjus Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , Metaan CH4, Lämmastikoksiidid Nox, Freoonid Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused. industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine, aeglaselt tõuseb ka CH4 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% · Tagajärg Merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. · Võimalik lahendus Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu
trendide kahjulikust mõjust inimeste heaolule. Keeruline on luua ühtsett vahendit, mis hoiaks maailma tulevaste põlvede jaoks elamisväärsena. Küll aga võib uskuda, et jõupingutused olukorra parandamiseks nii valitsus- kui eratasandil on alles hoogu kogumas. Viimase saja aasta jooksul kuni aastani 2005 on keskmine temperatuur maapinnal tõusnud 0,74 +/- 0,18°C. Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC väidab, et suur osa sellest on tingitud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvust atmosfääris. Kuigi paljudele IPCC seisukohtadele leidub mitmeid vastaseid, on valdav enamus teemaga seotud teadusringkondi IPCC põhiseisukohti tunnustanud. IPCC poolt summeeritud erinevate kliimamudelite järgi on mitmete erinevate stsenaariumite korral tõenäoline, et käesoleva sajandi jooksul võib keskmine temperatuur soojeneda 1,1 6,4°C võrra. Kui üks põhilisi teaduslikke lahkarvamusi puudutab just soojenemise edasist võimalikku
Kasvuhooneefekt Daisy Janisoo 9.A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html
fossiilsete kütuste põletamist. Inimtegevuse senisel moel jätkamine toob prognooside kohaselt kaasa Maa temperatuuri ligi 6ºC tõusu, vallandades mitmeid raskete tagajärgedega protsesse, nagu maailmamere veetaseme tõusu, mageveevarude vähenemise, suurte tormide ja teiste äärmuslike loodusnähtuste sagedasema esinemise. Inimkonnale ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks on Euroopa Liit võtnud eesmärgi hoida CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside tõus alla 2%. See tähendab, et ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks aastaks 2050 vähendada vähemalt 50% võrra alla 1990. aasta taseme ning energeetikasektoril kui suurel fossiilkütuste kasutajal on selle sihi saavutamisel täita oluline ülesanne. Kliimamuutuste süvenemise vältimiseks otsustas 2007. aasta kevadel Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liit võtab eesmärgiks vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta tasemega,
Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad
Uued ja paremad taimekasvatusviisid, näiteks väetamine, taimekaitse ja niisutamine, aitaksid kaasa toitluskriisi leevendamisele. Suurenev taimekasvatus oleks ka abinõuks kõrbestumise vastu. Lisaks inimkonnale on taimed olulised kõigile elusorganismidele. Taimed reguleerivad gaaside sisaldust atmosfääris. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Suureneva populatsiooni tõttu suureneb ka tootmine, tarbimine ning kokkuvõttes ka kasvuhoonegaaside emissioon. Et kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris madalal hoida, on vajalik taimede hulga säilitamine ja isegi suurendamine. Taimedel on tähtis osa süsinikutsüklis, ehk süsteemis, milles süsinik ringleb läbi atmosfääri, maismaa biosfääri ja ookeanide. Fotosünteesi käigus neelavad taimed atmosfäärist süsihappegaasi, mida kasutatakse kudede moodustamiseks. Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal, süsinikule ümberarvestatult,
külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Kliima soojenemise tagajärjed Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel
annaabi.ee 
