Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
antropoloogia, hirsjärvi, huttunen, kasvatamine, põhimõisted, viimiseks, seonduvaid, põhimõisteid, kasvatatava, sotsialiseerimine, inimlikkus, filosoofiline, milleni, inimeseks, sotsialiseerumine, valikuid, mõjutamine, mainitud, soovime, õpetussõnad, elul, kasvatuseleSISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu.
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused.........................................................................
Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Halb kasvatus seisneb arusaamistest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname edasi oma teadmisi, oskusi ja põhimõtteid ning kanname hoolt lapse heaolu eest. Tulevase lasteaiaõpetajana leian end tihti mõtisklemas kasvatuse olemuse üle. Võim ei pane kedagi oma mõtteviise muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Kas meie ülesanne on viia võimukalt ellu õppekavasse raiutud mõtted ja juhtida lapsi vajalikus suunas? Tundub
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad
ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega · Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi
Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse eelkõige lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid. Eristades sõnu „sotsialiseerumine” ja „sotsialiseerimine” võib märkida, et sotsialiseerimine on väline mõju nagu õpetamine ja kasvatamine, sotsialiseerumine aga inimese seesmiselt kulgev protsess (Aimre, 2001:161). Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused
Sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast ka lastelegi. Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna-loits, mis distsiplineeris. Väga kaugele minevikku ulatub nime pühaks pidamine. Nime arvati olevat isiklik ja seepärast kõige tugevam loits. Oluline õppimise vorm pidi olema ka mälu treenimine. Sel perioodil anti kogu sugukonna tarkus edasi suuliselt. Midagi ei tohtinud lisada ja ära unustada. Sündides sai lapsest sugukonna lastegrupi liige ja tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas. Isa-ema olid huvitatud, et nende lapsed oleksid terved ning suudaksid võimalikult hästi omandada sugukonna liikmele kohase mõtlemise ja käitumise. Toimus looduslik valik: ellu jäid vaid kõige tugevamad ja tervemad lapsed. Eluiga oli lühike, õppida tuli kiiresti ja suuri vigu ei tohtinud teha. Lastelt ei nõutud mitte ainult sõnakuulelikkust, vaid nõuti ka vanemate austamist. Isa tuli austada kõrgemal tasemel kui ema
tegevpedagoogide hulgas. Püüdlus väljendub siiski peamiselt vaid paatoslike loosungitena ja usuna demokraatliku kooli jõusse. 6. Salo arusaam üldõpetusest Avaliku kasvatuse protsess moodustub Salo arusaama kohaselt kolmest põhitegurist: lapsest, õppekavast ja õpetajast. Salo arvates tuleks kasvatustöös seada ühiskondlikud ja individuaalsed nõudmised tervesse tasakaalu. Kogu kasvatus on lõppude lõpuks indiviidi arendamine, kõlbelise isiksuse kasvatamine. Salo analüüsib ka õppekava sisu ja õpetamismeetodeid ühiskonna ja algkooliealise lapse hingeelu seisukohalt. Ta jõuab mõlemal juhul järeldusele, et õpetus peab olema kodulähedane, õppeainete vahel tuleb saavutada samasus ja lapsi tuleb suunata omaalgatusele. Õpetusest tuleb välja jätta liikumine kujutlus- ja ainevaldkondades. Tavapära õppekava tõukab lapse aega ja maailmaruumi, mõtete ja aadete maailm.
lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda
arengut. Ema ülesanne on kaasata isa lapse kasvatusse igal võimalusel, sest kui last kasvatab ainult üks vanem (kas siis ainult ema või isa), võib lapse areng olla ainult ühepoolne. 6 2.1. Isa ja ema rolli iseärasus Vanasti oleks isa jäänud võrdluses emaga kindlasti kaotajaks. Ema on lapse kandja, kasvataja, toitja ning saab kontakti lapsega palju varem kui isad. Samuti on naise tööks olnud laste kasvatamine juba üle saja aasta. Sellel ajal kui mehed käisid tööl ja tagasid perekondadele materiaalseid asju ja hüvesid, on naised on olnud kodused ja kasvatnud lapsed üles. Mõnes perekonnas on näha sellist kasvatust ka tänapäeval. Lapsed on oma emast sõltuvad ja isade poole ei soovi lapsed oma probleemidega pöörduda, kuna nad on niigi eemal, nad ei saaks lihtsalt aru ega oskaks aidata. Isad on võrreldes emadega ka palju leebemad. Nad lubavad lastele rohkem kui emad. Kui
Laste liigutusoskused ja aktiivne liikumine formeerub lineaarselt kogu eelkooliea vältel. Et tagada laste füüsilise arengu jälgimine ja hoida ära kõrvalekaldeid, on tarvis keskenduda eakohaste tegevuste ja oskuste arendamisele ning järjepidevale kontrollile. Kuna laste areng on kompleksne, siis moodustab aktiivne liikumine koolieelses eas lapse tegevuste ja mängude loomuliku osa(L. Oja, 2008). Kehalise kasvatuse peamine eesmärk on tervete ja elurõõmsate inimeste kasvatamine. Kehalise kasvatuse metoodika peamiseks ülesandeks on kehalise kasvatuse õppeaine sisu kujundamine, selles kasutatavate õppemeetodite ja õpetuse organiseerimise vormide uurimine. Kehalises kasvatuses, nagu igas teiseski õppeaines, eristatakse kahte, teineteisega orgaaniliselt seotud külge- õpetamine ja kasvatamine. Õpetamine on vajalike teadmiste andmine, liigutusoskuste ja vilumuste kujundamine, kinnistamine ning täiustamine, s
teha. 23 ALLIKAD Criticism of Montessori Education. http://wik.ed.uiuc.edu/index.php/Montessori_Schools#Criticism_of_Montessori_Education [09.10.2011]. Criticisms. http://www.k12academics.com/alternative-education/montessori- method/criticisms [09.10.2011]. Enright, M. Foundations Study Guide: Montessori Education. http://www.atlassociety.org/guide-montessori .[09.10.2011]. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicia. Holfester, C. (2008). The Montessori Method. EBSCO Research Starters. http://www.williamsburgmontessori.org/wp- content/uploads/2010/08/The_Montessori_Method.pdf .[09.10.2011]. Kikas, A. (2002). Laste koolivalmiduse kujundamine M. Montessori metoodikat kasutades. Tea ja Toimeta 20, 33. Kramer, R. (1988). Maria Montessori: a biography. Cambridge: Da Capo Press. Kuidas me tõlgendame ja kasutame Montessori meetodit Keskuses?
Saksamaa eeskujul avas lasteaednike koolitusasutuse Käru mõisas 1870. aastal prl. Stackelberg. Koolitusasutus kandis nime "Saksa Lasteaednike Seminar" ja sinna võeti õppima saksameelseid tütarlapsi. Seminar oli saksa kultuuri kandja, õpetust viidi läbi saksa keeles. Seminari töökavas etendas tähtsat osa Fröbeli töömetoodika tutvustamine. 19. sajandi II poolel oli ühiskondlike asutuste osa koolieelses kasvatuses minimaalne. Valdavalt toimus väikelaste kasvatamine ja õpetamine kodus. Selle paremaks suunamiseks ja kooliks tõhusama ettevalmistuse tagamiseks hakkasid ilmuma koduse kasvatuse raamatud. Üks neist, kes sellel teemal kirjutas, oli köster-kooliõpetaja Mihkel Kampmann Kokkuvõtvalt võib selle perioodi koolieelse pedagoogika kohta öelda, et laste kasvatus oli võõrkeelne ja meelne, rangelt usuline ning tugeva rõhuasetusega allumisele ja distsipliinile. Rahvuslik lasteaed 1905 1940 19. sajandil kuulus Eesti Venemaa koosseisu
Ta püüdis ausalt, kui ta ka eksis. Ta võis uhkusega tunnistada, et on oma elu pühendanud tõe otsimisele. Millises teoses väljenduvad kõige eredamalt Rosseau pedagoogilised vaated? Kui peaksime kinni pealkirjast ,,Émile ehk kasvatus", siis oleks meie ees pedagoogika-, kasvatus- ja õpetuskunsti teooria. Ja tõesti, seda ta ongi, seda tahaks ja peakski olema. Sellelt seisukohalt on teda sadade arvustajate poolt võetud, hinnatud ja tema üle otsustatud. Aga see vaade on vildak. Uus antropoloogia ja uus eetika on see raamat enam veel kui uus kasvatusõpetus. Kui tahetaks leida pealkirja, mis tema sisule kõige enam vastaks, siis kõlaks see: Isiksus, nagu ta on, nagu ta kasvab ja küpseb (aga ka degenereerub) ja kuidas võib inimene inimese kasvatamisele ja küpsemsele kaasa aidata. Peale selle on ,,Émile" veel sotsiaalse reformi ja revulutsiooni kava. Rosseau kasvatusideaal? Rosseau kasvatusideaal väljendub ainsa sõnaga: Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses,
leevendamine ning võrdse stardikapitali andmine. Oluline on ka ennetustöö, et probleemi üldse ei tekikski. Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiaid nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne. Sotsiaalpedagoogika algusaastatel iseloomustas seda idealism, mitte teaduslikkus. Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks: on vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust; toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide. Sotsiaalne tõrjutus ehk eksklusioon on seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekskulsioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tug
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist?
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab
Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides. Otsida tuleks uuenduslikke meetodeid kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks. 3 Väga oluline on kehalise kasvatuse juures hindamine. Hindamine on üks vahenditest, kuidas lapsi motiveerida. Tuleks mõelda, kas kehalise kasvatuse tundi sobib tavapärane hindamissüsteem skaalal ,,1",,5". Selline süsteem peaks õpilast hindama vastavate normide järgi. Mis saab, kui õpilasel puuduvad vastavad võimed hinde neli või viis saavutamiseks? Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse tundide hindamissüsteem muuta
2001:262). Viis põhjust, miks vanavanemad peavad käe ulatama. · Neil on laste kasvatamises teatud kogemusi ning nad võivad mõnikord olla paremad hooldajad kui lapse oma vanemad. · Neil on sageli dollar või paar lastelaste peale kulutamiseks. · Nad ei istuta lapsi televiisoriekraani ette, nagu mõned lapsehoidjad teevad. · Sellepärast, et vanemad vajavad kogu abi, mida nad saavad laste kasvatamine on raske nendele perekondadele, kus on vaid üks palgateenija, kurnav nendele, kus mõlemad vanemad käivad tööl ning iseäranis raske üksikvanematele. · Kui vanavanemad kaasa löövad, armastavad lapselapsed neid sageli piiritult (Kropp 2001:265). 6 1.3. Kodu mängunurgana Bruce on öelnud, et mänguga täidetud lapsepõlv on aluseks laiale ja kogu elu kestvale
oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline. Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue rahva ja kultuuri looja ning tema seadused kehtivad tänapäevalgi. (10 käsku). Heebrealasi nimetati Iisraeli lasteks. Perekonnaelu oli jumalik tee isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekonna tähtsaim ülesanne oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani
oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline. Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue rahva ja kultuuri looja ning tema seadused kehtivad tänapäevalgi. (10 käsku). Heebrealasi nimetati Iisraeli lasteks. Perekonnaelu oli jumalik tee isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekonna tähtsaim ülesanne oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora, mis algas maailma loomisega
Pedagoogika ajaloo käsitlemisel on välja kujunenud praktika, kus põhihuvi ja -tähelepanu on suunatud pedagoogilise mõtte ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suurte pedagoogide panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise ajalugu ning koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut. Kasva- tusteemadele pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti arusaadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotluslikult suurt tähelepanu muinasajale. Seda aega on äärmiselt raske kindlate ajapiiridega määratleda laiemas mõistes on see riigieelne aeg, kuid muinasaja kasvatuskultuuri
suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks.
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4.
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi.......................................
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus inimene õpib enda ja teiste väärtusi märkama, nende üle arutlema ja oma valikuid põhjendama (Sutrop 2009, viidanud Aavik). Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse koostoimimise põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib looduse sisemist olemust tunnetama (Grahn 2007, 68). Õuesõppe pedagoogika on valkondadevaheline uurimis- ja haridusala, kus õpiruumina kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, rõhutatakse meeleliste elamuste ning raamatuhariduse koostoimet, tõstetakse esile õpikoha tähendus
Kasvamise kui nähtuse tunnusjooned (Wilenius): Kasvamine on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasvamine ei ole võimalik ilma keskkonnast saadava materiaalse ja vaimse toetuseta. Kasvamine toimub aeglaselt ja seetõttu jaotatakse arenguperioodideks. Kasvamine on mitmetahuline füüsiline, vaimne jne. Kasvamise käigus saab inimese oma kasvuprotsessi vähehaaval teadlikuks. Millal on inimene kasvatatav? Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis peaks kasvatusega olema teatud kasvatusiga täiskasvanud küpsuseni jõudmine iseseiva toimetuleku saavutamine oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi.
annaabi.ee 
