Vanasõnad (0)
Enne pühi pakla palava . (Nõo)
Edimätse pühä ei lää pini kah tõsõ tarõ mano .(Kan)
Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää)
Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi)
Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi)
Toomas täidab tünni. (Räp)
Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh)
Küünlapäev viimne jõul. (Jõe)
Pikk liug, siis pikad linad. (Kos)
Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga . (Wiedemann)
Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv)
Vanast Mikul ütel, õt: „Mullõ kiitke kiislat“, a Jüri ütel: „Mullõ küdsage vatska.“ (Se)
Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu)
Nelipühid peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (V Mr)
Kis ei lähä juanitulõlõ, sie jääde mardini magama ning küünlapäeni kükütämä. (Khn)
Mis jaanipäeval lubatas, tood jõulupühal tõotas. (Rõu)
Pudruga tuleb, pudruga läheb. (Rap)
Ristkädsile rikas, saaja nigu saapuhtile puhtalt. (Urv)
Püha olgu, püha tulgu, haru argipäevi seas olgu. (Kaa)
Talvispüha õhakul läävat ka kolm laiskagi kergohe. (Plv)
Jõulu- ja nääriöösstele pidivad sigur seitse korda, karjane kaheksa korda ja künnimees kümme korda. (V Ng)
Kui õlut otsas, siis ka nuudipäe. (Krj)
Küünlabä lastakse vang lahti. (Kaa)
Paavlipäävast pragu merese, tõnisepääst tõuk härja selga. (Sa)
Tõnisepäev olevat talve keskpaik . (Trv)
Taliharjapäeval murti talve selgroog . (V Jg)
Küünlapäeval murtakse külmal seljaluu katki ja külmal hakkab üks silm vett jooksma . (Võn)
Lumi küünlaks, vihm jüriks. (Puh)
Piitre pist lämmä ora lumõ sisse.
Madisepäev hakkavad kõrred lund vihkama. (Plt)
Maarjapäiväl piävät viiotsa joba kokku saama. (Ote)
Pastumaarjapäeval visatakse esimene kuum kivi vette, karjalaskmise päeval teine ja jüripäeval kolmas. (Pst)
Tõnisepäevast öeldi, et tuline kibi olla vee sisse visatud. (Kul)
Kui enne jüripäeva müristab, on soe kevade ja kasin suvi. (Sa)
On käädripäev soe ja päiksepaiste siis otsi kasukat suveks valmis. (Rõu)
Jüri jürab metsa koore valla. (Rõu)
Jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke. (Iis)
Ku säitsmevelistepäävä satas, sissatas veel säitse ööd-päivä. (Plv)
Karusepääval läheb tont põesasse. (Plt)
Jakobipäävast on külm kibi jões, must mees põesas, raudnael heinas. (Rap v Mär)
Olevipäevast tulevad tähed taeva. (Kaa)
Laurits ja Pärt näitavad teineteisele hammast. (Tor)
Vanasõnad Eesti eri paikadest
*42 vanasõna
*iga vanasõna taha märgitud, et mis murdest tulnud
Kommentaarid (0)
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madli tuvike
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid