… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
kaubamärgid, reklaamiüritused-, festivalid, rallid, sümpoosiumid jms. Unikaalse müügieelduse leidmine ja järjekindel kasutamine, meelelahutusliku reklaamiteostuse kasutamine selliselt, et tarbija mällu sööbiks mingi kujund, hüüdlause, meloodia, nali, firma filosoofiaga sobiv idee. Alles arenenud margiteadvuse tekkimisel võib mõelda tõeliselt efektiivsele reklaamitegevusele. Margiteadvuse teemaga haakub hästi üks nendest küsimustest, millele reklaamijad varem või hiljem mõtlema peavad- mida ma reklaamin, kas toodet või firmat? Muidugi peab reklaamima mõlemat, kuid kahte jänest korraga taga ajades võib sageli mõlemast ilma jääda. Kuid on terve rida võtteid, kuidas firma saab ennast lülitada ka margiteadvusse. Näiteks: · Perekonnanime või eesnime kasutamine (näit. Levi Strauss'I diinid "Levi's" ) · Järjepidevus pakendite kasutamisel (näit. punane nurk Nabisco erinevate toodete
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted
Autotööstus Tekkis 20 saj I poolel (Uustööstusharu) 20 saj majandusarengu liider sest suur käive, suur tööhõive sellest sõltus suurelt majanduse käekäik. I Autod pandi kokku käsitsi, kallis, rikkurite lõbu. Euroopas ja USAs oli sadu autode töökodasi. Fordi mudeli juures hakati kasutama konveiermeetodit tootmine liinil kus iga tööülesande teeb erinev inimene. Detailide tootmine samas kohas. Auto hind langes ja kokkupanek kiirenes. Selle meetodi võtsid kasutusele ka teised autotootjad. Sellist masstootmise süsteemi hakati nimetama Fordismiks. Ajajooksul muutusid autod keerulisemaks ning erinevaid detaile hakati teistes ettevõtetes tootma. Igaks juhuks tootmine. 1970. aastatel toodeti aastas 2 miljonit autot, mingil hetkel neil aastatel turg küllastus turg autodest, Tootmine vähenes ning oli energia kriis. Edukasteks osutusid Väikesed, säästlikud ja odavad autod Mida toodeti Jaapanis. Jaapani edu tulenes odavast
· tundmatu kvaliteediga tooted. Niisuguste toodete puhul kehtib reegel: mida enamat kaup ostjale tähendab, seda vähem on ostjad hinnatundlikud, kuivõrd kõrgem hind annab tunnistust toote kõrgemast kvaliteedist. Siinjuures tuleb arvestada, et mida kahjulikumad on madala kvaliteediga kauba omandamise tagajärjed, seda enam see efekt võimendub. · *Kogukulutuse mõju Turu-uuringud näitavad, et ostjad on seda hinnatundlikumad, mida suurem on kulutus. Mida rohkem ostja tootele kulutab, seda suuremat efekti annab hinna alandamine. 10 Näiteks suured pered kalduvad olema toidu ostmisel hinnatundlikumad, sest nad kulutavad toidule rohkem. Selle teguri arvestamisel on oluline teada, kui suured on ostja kogukulutused tootele ja kui suure osa need moodustavad tema sissetulekutest. · Jagatud kulu
· tundmatu kvaliteediga tooted. Niisuguste toodete puhul kehtib reegel: mida enamat kaup ostjale tähendab, seda vähem on ostjad hinnatundlikud, kuivõrd kõrgem hind annab tunnistust toote kõrgemast kvaliteedist. Siinjuures tuleb arvestada, et mida kahjulikumad on madala kvaliteediga kauba omandamise tagajärjed, seda enam see efekt võimendub. · *Kogukulutuse mõju Turu-uuringud näitavad, et ostjad on seda hinnatundlikumad, mida suurem on kulutus. Mida rohkem ostja tootele kulutab, seda suuremat efekti annab hinna alandamine. 10 Näiteks suured pered kalduvad olema toidu ostmisel hinnatundlikumad, sest nad kulutavad toidule rohkem. Selle teguri arvestamisel on oluline teada, kui suured on ostja kogukulutused tootele ja kui suure osa need moodustavad tema sissetulekutest. · Jagatud kulu
Järvamaa Kutsehariduskeskus Turunduse alused VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Paide 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud.................................................................................................. 15 7.Turundustegevus ettev�
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND AJAKIRJANDUSE JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON JA TARBIJAKÄITUMINE II kodutöö Turukommunikatsiooni eri vormide kasutamine ja nende efektiivsuse analüüs Mayeri pesupulbri kampaaia näitel Koostanud: Elis Naumanis Reelika Ojakivi Nele Normann Juhendaja: Esta Kaal Tartu 2008 SISSEJUHATUS Meid ümbritsev loodus on ainulaadne. Loodus vesi, päike ja õhk mõjutab igapäevaselt meie kõigi elu ning kujundab ka inimeste harjumusi. Määrab, kui tihti pestakse riideid ja aknaid, kuidas hooldatakse põrandaid ja puhastatakse nõusid. Ainulaadset loodu
Pole alati usaldatav On usaldusväärne Ostmise ja tarbimise alusel võib tarbijaid jagada järgmistesse tüüpidesse: majanduslik ostja – rõhutab hinna-kvaliteedi suhet, ei tunne huvi hea teeninduse suhtes; sotsiaalne ostja – suhtleb müüjaga, on lojaalne firmale; apaatne ostja – ostab ainult hädavajalikku; aktiivne ostja – on suur ostja ja kulutab selleks palju aega, ootab head teenindust; isikupärane ostja – tahab teistest erineda, ostes toote, mida teistel ei ole; eetiline ostja – eelistab kohusetundest kodumaist toodet ja toetab ostudega oma lemmikkauplust. 19 2. Motivatsioon Motiiv on liikumapanev põhjus
SISUKORD Positsioneerimise alused MIS ON ´´POSITSIONEERIMINE´´? Positsioneerimisest1 on saanud moesõna reklaami-, müügi- ja turundusinimeste seas. Mitte ainult Ameerikas, vaid kogu maailmas. Enamik inimesi arvab, et positsioneerimine sai alguse aastal 1972, kui erialaväljaandes Advertising Age ilmus meie sulest artikliteseeria ,,The Positioning Era." Positsioneerimine muutis reklaamimängu reegleid. Mis on saanud vanadest headest reklaamisõnadest nagu ,,esimene" ja ,,parim" ja ,,maitsvaim"? Tänapäeval kuuleb võrdlusi, mitte ülivõrdeid. Positsioneerimine algab tootest. Kaubaartiklist, teenusest, firmast, asutusest või isegi inimesest. Kuid positsioneerimine pole midagi sellist, mida saab teha tootega. Positsioneerimine on see, mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab, et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas. Mitte et positsioneerimine ei
minutit, see aga on üks kolmandik ajast, mil me teleri ees oleme. Selle ühe tunni ja naljakümne minuti jooksul näeb mitukümmend reklaami ja kui vaadata telerit iga päev, siis need kuluvad meie alateadvusse ning poodi minnes mõnda eset nähes või ka osta soovides meenub esmalt reklaamitav. Hiljuti vaatasin intervjuud ühe psühholoogiga, kes rääkis just meedia mõjust inimestele. Ta kõneles konkreetselt autodest. Televisioonis reklaamitakse meile suuri ja võimsaid masinaid, millega saab kiirelt kihutada ja läbida igasuguseid takistusi. Statistika näitab, et üle 90 % taoliste mootorsõidukite omanikest ei keera ealeski maanteelt ära. Too mees rääkis ka, et reklaam peab mõjuma alateadvusele ja ürginstinktidele. Inimeses peab tekkima tunne, et ta vajab mõnda eset. Sama tüüp nõustas ka autokompaniisid, kuidas paremini reklaamida
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kaupluse omanik soovib teada
turunduse alused kordamisküsimused. Eleriin juur VE-15 1. Kordamisküsimused 1. Kas turundus ja müük on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 2. Kas mõisted "tarbija" ja "klient" on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 3. Kas politsei, haigla, kirik, hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! 5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid Vastused: 1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab antud toote või te
nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid. Ettevõtjana võib mul puudu tulla kannatlikkusest. Mulle ei meeldi oodata ja olen üsna püsimatu ja kärsitu. Kuid usun, et see võib tulla ka minu noorusest. Küll ma ajapikku ja vajadusel kannatlikumaks ja püsivamaks muutun. Kas minust saab ettevõtja? Ettevõtluses osaleb oma elus iga inimene, kuna vähemalt kord elus peab ta midagi ostma või müüma.
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine (eetika) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, et õiged
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused: To
Lõpuks nägime kahekohalise inflatsiooninumbri ära jaanuaris 2008 11%. Aasta algas süngelt. Midagi lohutavat ei lubanud Eesti Panga kommentaar ka veebruari ja märtsi kohta, seis on sama hull ka praegu. Kuigi praegu hinnatõus on peatunud, pole lähiajal kindlasti mitte hindade alandamist näha. ,,Eesti hinnad, eriti toidukaubal, galopeerivad nagu peata ratsanik." Nii ütles SEB Ühispanga analüütik. Eesti kallilttootjad kaotavad oma positsioone odavamale impordile. Eriti on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode. Majandus- langus on kindlasti üheks oluliseimaks tarbimise ja säästmise näitajate mõjutajaks. On arvamus, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverd
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Teele Jänes Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.......................................................................6 1.3. Reklaami hinnakujundus ja strate
Kas aga valitsuse sekkumise määr on liiga suur või liiga väike jäägu lugeja otsustada ja tulevaste õpikute pärusmaaks. Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik sektor pakkuma ja missuguses koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid ümber jaotama? Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib valitsus majanduse arengut nii soodustada kui pidurdada. Näiteks võib ülemäärane kulutamine tuua kaasa majanduskriisi
Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Peamised maksuliigid on: tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). Rahandusministeeriumi üheks põhiülesandeks on maksu- ja tollipoliitika elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks - üle üheksa miljardi krooni. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervisehoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja õiguskulud. Kui kulud on sama suured kui tulud, on riigieelarve tasakaalus. Kui riik kulutab rohkem raha kui teenib, on eelarve defitsiidis. Eelarve defitsiit võib põhjustada investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja majanduslangust
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 200 EEK-i. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1
Maksumaksjad teenivad rohkem raha ning maksavad rohkem makse. See võimaldab riigieelarvet suurendada. Enamasti loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest. Välimuselt on riigieelarve lihtne 40-leheküljeline dokument, kus on ükshaaval üles loetud riigi tulud, kulud ning finantseerimistehingud. (http://www.fin.ee/?id=233) Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus ehk kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. (http://www.fin.ee/?id=233) Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. Sedamööda, kuidas laenusummad kasvavad, läheb laenuvõtmine kallimaks. Kuna mõne aja möödudes tuleb hakata laene tagasi maksma, on eelarvepuudujäägi katmine laenudega tihti vaid probleemide edasilükkamine
Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk peaks olema
Firmast maksimaalselt hea kuvandi loomine on üks avaliku arvamuse kujundamise, suhtlemistegevuse viise. Kuvandist võib eraldi rääkida ka iga toote või teenuse korral, seejuures on üldised kuvandiprintsiibid sarnased eeltooduga. 9 1.7 Äritegevuse määratluse hindamine Allpool on toodud rida määratlusi, mis viimase kahekümne aasta jooksul on erinevates raamatutes ja ajakirjades äritegevuse kohta ilmunud. Valige nendest välja sellised, mis teie arvates VASTAVAD turunduse (marketingi) seisukohtadele. Märgistage need ära, tõmmates järjekorranumbrile ring ümber. Lehekülje allääres olevatesse lahtritesse võib hiljem märkida nende määratluste järjekorranumbrid, mis osutusid õigeks ühise arutelu käigus. 1. Äritegevuse eesmärgiks on toote ja hinna abil elanikkonna igasugune mõjutamine, mis ühelt poolt tagaks maksimaalse tarbimise, teiselt poolt aga firmale püsiva ning
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, et õiged on need teod, mis
kaubad ja teenused, mida tarbija ostab oma sissetuleku eest, inimesed võivad saada hüvesid ka vabal ajal viljeletud tegevustest st. et 7 Majanduse arvestus heaoluallikaks on turuväline tegevus. Põhimõtteliselt ongi võimalik arvestada ka see rahasumma, mis on seotud turuvälise tegevusega. See summa tuleks lisada rahalisele sissetulekule töökohalt, et saada täielikku eelarvet. Võib rääkida ka kaupade asendamisest; seda näitab kaupade asendamise piirmäär. See on ühe kauba piirhulk, mida tarbija on nõus vähendama, et suurendada teise kauba ostmist. See võib olla suur või väike, olenedes tarbija soovidest. Mida optimaalsem on üks kaup, seda vähem on võimalik seda asendada teisega. Üks asi on muidugi elada kindla sissetulekuga ja kindlate hindadega ühiskonnas, teine asi on kui sissetulekud ja hinnad kiiresti muutuvad. Viimasel
kuulatava muusika valdkonda, säästmis- ja kulutamisviise, ostmiskohta ja -tavasid jne. Seejuures on huvitav märkida, et tarbimise struktuurile avaldab klass suuremat mõju kui sissetuleku suurus. Näiteks keskklassi leibkond võib teenida kõrgklassi leibkonnast isegi rohkem, kuid kulutustelt jäävad nad ikkagi erinevaks. Keskklassi esindajaid huvitavad sagedamini estraadikontserdid ja autode võidusõidud, kõrgklass kulutab sama raha pigem sümfooniakontsertide ja traavivõistluste külastamisele. Võrdlusrühm on reaalne või kujuteldav isikute rühm, aga ka üksikisik, kelle norme ja väärtuskriteeriume kasutatakse lähteseisukohana oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. Suhe võrdlusrühmaga võib avalduda kolmel viisil: kuuludes rühma (perekond, töökollektiiv, religioosne rühmitus, ametiliit jms.);
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega ni
Raadioreklaam. Plakati- ja tänavareklaam. Inimesele saadetud kirjas edastatav reklaam (reklaamkirjad, otsepostitus). Transiitreklaam (reklaam liikuvatel transpordivahenditel). Interneti kaudu reklaamimine. 4. Tarbijapsühholoogia ja reklaam 4.1 Turu segmenteerimine Turu segmenteerimine on strateegiline protsess, mida iseloomustavad: 1) tarbijate rühmade eraldamine mõtestatud osadeks (segmentideks), selgitamaks, millised nendest on tulusad turud; 2) toodete spetsiaalne väljatöötamine nende segmentide jaoks ning 3) reklaami- ja turundustegevuse suunamine nendele gruppidele. - Turu segmenteerimisel on psühholoogilised diagnoosimis-, testimis- ja katsetamismeetodid asendamatud: kus asub ja kellest koosneb mingi segment, millised on iga segmendi vajadused ja eelistused, kaasa aidata eelistatavate toodete väljatöötamisele (tajud,
N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 10 eurot. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
