Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KAS RAAMATUTE LUGEMINE ON MINEVIK? - kirjand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lugemisest, asendada, minevik, filmidega, trenni, tehnoloogia, parata, selliseks, televisioon, koguti, filme, shakespeare, romeo, julia, hamlet, hansen, tammsaare, vaatajaid, arusaamist, loevad, enamat, ajaviide, noorele, küllap, ükskõiksed, bacon, maitsta, teisisõnu, kolmandad, tervikuna, kellelgi, noortelt, tootsile, paljudele, arvutitehnoloogia........................................................4 · Kokkuvõte.............................................................................................4 · Teemaarenduse olulisemad mõtted.......................................................5 3. Retsensioon......................................................................................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad.
võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................
Lugemine kui väärtuskasvatuse alustala Veel mõned sajandid tagasi tundus lugemisoskus inimestele kui lõik mõnest tänapäevasest ulmefilmist uskumatu ja ennenägematu. Tänapäeva moodsas maailmas aga näib võimatuna, et kusagil Eestis võiks leiduda keegi, kes ei omandaks elu jooksul lugemisoskust. Lugemine on meie elu paratamatu osa. Igasugune lugemine annab meile uut informatsiooni ja aitab meil end täiustada ja pidevalt arendada. Muidugi on vahe, kas inimene loeb päevast-päeva ajakirja Kroonika või maailmakirjanduse klassikat. Kollase ajakirjanduse lugemine ei anna inimestele midagi. Annab vaid hetkelise rahulolu ja teadmise, millised püksid olid eelmisel päeval jalas Paris Hiltonil või millise kuulsuse koer pissis murule. Kuid on ka palju neid inimesi, kes lisaks kollasele ajakirjandusele ja silme eest kirjuks võtvatele veebilehtedele valivad ka lugemiseks vanu koltunud paberilehtedega raamatuid. Just selliseid, mida nina juurde tõstes
kirjandus. Loomulikult ei ole see parim lahendus, kuna mõni, kellele ei meeldi üldse lugeda, ei vaatakski siis kunagi ühegi raamatu poole, kuid on ka teine, palju mõistlikum lahendus. Kõigil nendel autoritel, kes on saanud kirjandusklassikuteks, on kirjutatud teoseid rohkem, kui üks, seetõttu võikski iga õpetaja teha mööndusi ja valida õpilastele raamatud, mis tõesti vastavad nende lugemustasemele, värsivormis raamatud võiks asendada näiteks jutustuse vormis kirjutatud raamatutega, ning mida lugedes ka kõige kirjandusekaugem inimene tunneks end piisavalt kindlalt, et raamatu põhjal tehtav töö vähemalt rahuldava hinde peale sooritada.
Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud küsitlusega, mille koostamisel hoiti silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati poiste ja tüdrukute vastused, et võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub. See uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Esimeses on täpsemalt kirjeldatud töö meetodeid, sealhulgas sihtgrupi valikut, küsitluse koostamist ja tulemuste analüüsimise
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
Raamat minu elus Raamatud on ühed huvitavad infoallikad, mis on teadmistest pungil. Kooli kohustsulik kirjandus on loodudki selleks, et noored neid loeks ning uusi avastusi ja teadmisi ammendaksid. Nende tähtsust ja mõju hakkasin alles hiljuti tajuma. Kuid milline on siiski raamatute roll inimeste elus? Raamatute tähtsus minu elus tundub aina suurenevat, seda küll kolme-nelja aastase mõõna järel. Algklassides sai ikka raamatuid hoolega loetud ja lapatud, kuid põhikooli alguse osas muutusid need kuidagi igavaks ja mõttetuks. Kindlasti loeks praegu neid samu raamatuid suurema põnevusega, kuid tol ajal ei mõelnud sellele, et raamat võib ka minule midagi anda, vaid see tundus lihtsalt tühise aja raiskamisena. Muidugi sai ka raamatus lehekülgi rahuliku südamega edasi keeratud, mida ilmselt kunagi enam ei tee. Nüüd olen hakanud aru saama, et raamatut ei loeta ainult selle sisu pärast. Tihti on seal ka teine õpetlik tagamõte, mis tulevi
On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on:
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kumm
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aasta
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Oma esimese luuletuse kirjutas Aidi emale kuueaastaselt. 1978. aastal läks Aidi Palivere Algkooli ja sealt edasi Taebla Keskkooli. Ta esimene trükitud luuletus avaldati 1980. aastal. Oma noorepõlve meenutab Aidi sõnaga rusuv. Aidi pidi kasvama ilma ema ja isata, kui ema ülikoolist naases, oli Aidi keerulises eas 11-aastane ja ema-tütre läbisaamine oli kehv. Kompleksides ja madala enesehinnanguga tüdrukuna nägi ta ema naljades vaid solvanguid ja nende suhted jäid selliseks kuni Aidi ise esimese tütre sünnitas. Pärast põhikooli lõpetamist 1986. aastal läks Aidi edasi õppima Tartu Kunstikooli. Vanavanemate kontrolli alt pääsedes asus Aidi ohjeldamatult elu ja maailma uurima ning õppimiseks eriti aega ei jäänud ta kukkus Kunstikoolist välja ja saadeti tagasi Haapsallu. Seal leidis ta endale töö kunstnikuna kultuurimajas, sai endale oma ateljee ja lõpetas õhtukooli. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus ta palju ringi,
JOHN FOWLES ,,MAAG" 2013 JOHN FOWLESI ELU Sündis 31. märts 1926 Essexis, suri 5. november 2005 Lyme Regis. Oli inglise kirjanik. Õppis Bedfordi koolis, hiljem Edinburghi ülikoolis, kus katkestas õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal. Aastatel 19521960 kirjutas terve hulga novelle ja luuletusi, kuid ei pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965. aastal ilmus romaan ,,Maag", Ameerikas tõusis raamat kohe kultusestaatusesse. Neli aastat hiljem ilmus Fovwlesi müügitulemustelt edukaim romaan ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 1970. aastatel tegele
EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES Referaat SISUKORD EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES.................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK ...................................................................................................................................................
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
Ristikivist prooviti teha nõukogude kirjanikku, kuid ta ei olnud nõus loobuma oma maailmavaadetest nii lihtsalt. 1941.aastal andsid okupatsioonivõimud loa korraldada lõpueksameid ning Ristikivi lõpetaski Tartu ülikooli geograafia ainerühma cum laude. 1942.aastal ilmus ,,Rohtaed" - teos, kus Ristikivi jutustustehnika võtab teise suuna. Raamatu algust hakkas ta kirjutama enne sõda 1938.a. hilissuvel ning lõpetas 4 aastat hiljem. Teoses seguneb objektiivne minevik kirjaniku isiklike muljete ja kogemustega subjektiivsest pildist kaasajal. Ristikivi on ka ise tõdenud, et tegelikust elust on selles romaanis rohkem kirjutatud kui eelmistes. Esile kerkivad tusk ning pidev mõtisklus probleemide üle. Teose eest sai Ristikivi honorari, millega suutis end üleval pidada. 1943.aastal ühines ta sõjaväega, kuid see, mida ta nägi oli kohutav. Kord oleks ta äärepealt isegi Tartus sõjaohvriks langenud. Olles sõjaväest puhkusel, põgenes mees
Tartu Ülikooli Raamatukogu 1802. Direktor 18021839 Karl Morgernstern. Osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele, otsustati, et ei osteta tervet raamatukogu, vaid sealt valitakse vajalik. Morgenstern alustas süstemaatilise kataloogi, hiljem alfabeetilise kataloogi loomist. 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts (Faehlmann, Kreutzwald) koguti kõiki teoseid mis eesti keeles või Eesti rahva kohta. 1853 Loodusuurijate Selts ka raamatukogu. Tallinnas 1825 Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. 2 1842 asutati Eestimaa Kirjanduse Ühing ülesandeks säilitada ja suurendada Eestimaa Avalikku Raamatukogu: koostati kataloog fondi kohta (Wiedemann). 19
haruldaste ja raskesti kättesaadavatele filmidele. Interneti vahendusel filmide rentimisel on "Reel.com" peaaegu et ainukene arvestatav ettevõte ( hiljuti lisandus "Bigstar" ). "Reel.com" omab maailma suurimat müügiks pakutavate filmide nimekirja, seda 85000 nimetusega, mis on tüüpilise ameerika "Video Superstore" valikust seitse korda suurem. Rentimiseks pakutakse 35000 filmi, mis on samuti maailma suurim valik. "Reel.com" kaupleb ka uute kassaedukate filmidega, kuid pühendab suurema tähelepanu just raskesti kättesaadavatele filmidele. Selle põhjuseks on asjaolu, et raskesti kättesaadavate filmide ostmisel on tarbija vähem hinnatundlik. Hetkel kuulsaid filme saab huviline osta kasvõi lähimast supermarketist, kuid kasvõi vaid kümmekond aastat vanade filmide leidmine ei ole sugugi nii lihtne. Võib väita, et "Reel.com" ongi enamvähem ainukeseks võimaluseks soetada endale film, mis pole antud hetke kuulsus
Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, selliseks, kes teeb saateid: istub ja küsitleb teisi. Mul pole inimestelt midagi küsida.'' Aastal 1996 astus Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähk kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele. Ta eelistab teatrit romaanide kirjutamisele ning seda näitab ka see, et tema kirjutatud näidendeid on tunduvalt rohkem, kui romaane. Kivirähk ei taha liigitada oma tegevust põhitööks ja kõrvaltööks, ta ütleb, et kõik, mis ta teeb, on tema põhitöö
Seejärel tekib suur vaidlus, et kas helistada abi järgi või mitte, kuid siiski võetakse kõne 112-te. Seth toibub haiglas alles mitme päeva pärast. Samal ajal on Eestisse ka tema isa lennanud. Lõpuks on isa otsuse teinud ja tahab lahkuda koos oma pojaga, kuid Seth tahab lahkuda ka koos Liisiga ja nii see ka läheb. 1.1.2.1 Reeli Reinaus Reeli Reinaus on sündinud 1977. aastal Keilas ning on lõpetanud sealse gümnaasiumi. Ta on lõpetanud Tartu Tehnoloogia Akadeemia ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdlev rahvaluule erialal ja kaitsnud samas ka magistrikraadi. Tema loomingusse kuuluvad peale selle raamatu veel kümme raamatut. Lisaks on ta kirjutanud ka luuletusi, mis on vähemtuntud. Reeli Reinausi ,,Must vares" võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esimese koha. Sel aastal võitis ta jälle kirjastuse Tänapäev, ajakiri Täheke ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse
,,Lummetallatud rada" (,,Varrak", 2003) ,,Elutöö" (,,Varrak", 2004) ,,Lepavere Mõis" (,,Varrak", 2004) ,,Kodumaja" (,,Varrak", 2004) ,,Kaldaliiva" (,,Varrak", 2005) ,,Äravalitu". Esimene raamat (,,Varrak", 2005) ,,Äravalitu". Teine raamat (,,Varrak", 2005) ,,Sügisvalgus" (,,Varrak", 2005) ,,Tuisune talv" (,,Varrak", 2006) ,,Arglik kevad" (,,Varrak", 2006) Tellitud tööd: ,,ABB 10 aastat Eestis" (,,Valgus", 2002) ,,Harju Elekter 35. Minevik ja tänapäev" (,,Valgus", 2003) Artiklid: ,,Meditsiin rikastele?" (Postimees 08.12.1999) ,,Söönu ei mõista näljast" (Postimees 04.12.1999) ,,Valitsuse vaieldav otsus" (Postimees 20.10.1999) 5 4. Loomingu iseloomustus Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri on tuntud romaanikirjanikuna ,kuid on kirjutanud nii mitmeid kuuldemänge kui ka filmistsenaariume. Huvi kirjanduse vastu tõusis temas juba varakult
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
(Eesti Päevaleht, 2007). 3.4. Söömishäired Katil oli nooremana probleeme söömishäiretega, kuna ta enesehinnang oli väga madal ja vanemad ei pannud tema jõupingutusi tähele. "Noh, kõik algas sellest, et kolisime siia. Kodus oli kõik hea ja tore, aga Eestis ei leidnud ma uusi sõpru ja olin väga üksik. Ma ei olnud paks, lihtsalt trulla, aga klassikaaslased narrisid mind sellepärast. Ka iluvõimlemisega ei saanud ma siin jätkata, sest vanemad ei otsinud trenni ja ise ma ei osanud. No siis passisingi enamasti kodus, pugisin ja õppisin. Olin juba leppinud, et olen paks nohik ja Kerstist saab meie pere beib vms. Aga... siis tuli eelpuberteet ja teiste arvamus hakkas rohkem lugema. Suunasin kogu oma viha enda välimusele ja hakkasin toitu välja oksendama. Et see polnud kuigi meeldiv, proovisin söömise üldse lõpetada. Toitusin tükk aega ainult värskest kurgist ja rohelisest teest, mingil hetkel hakkasin ka ujumas käima
Romaans „Läänerindel muutuseta“ aitas Paul Bäumer vastasleeri esindajat, lubades endale, et kirjutab langenud sõduri emale. Teoses „Triumfikaar“ oli Ravic toeks Joanile. Raamatus „Lissaboni öö“ loovtas mees, kes oli kõik kaotanud oma piletid paarikesele, kes seda vajas või siis teoses „Taeval ei ole soosikuid“ oli võidusõitja toeks surmavalt haigele naisele. Kontrastid nii sisulises kui keelelises vormis. Minevik (aeg enne sõda) vs olevik (sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused (lähedus, sõprus) vs primitiivsed, esmased vajadused (toit, peavari, riided). Sõdurite jaoks on kadunud abstraktsed mõisted ja seosed, sest need mõjuvad rindeelu näinud inimesele kunstlikuna. Sõdurite silmis olid õiged ainult tõsiasjad ja see, mida saab käega katsuda. Autor kasutab kirjapildis palju sõna „meie“, mis tähendab, et ta kõneleb kõigi
valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist
Sissejuhatus Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. Stephen, ta ema Nellie ning adopteeritud vend David pidid enda eest ise hoolitsema, k
ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18. saj vene raamatute produktsioon koosneb valdavas enamuses tõlkekirjandusest. Tekkis teooria, et ainult tõlkimisest on vähe need lood tuleb ka venestada, kohandada vene oludega. Tekkis teooria ümbertegemine vastavalt vene kultuurile. Pärast Sumarokovit oli teatri direktoriks I. Delagin?. Tema ümber tekkis ring noori kirjanikke, kes hakkas kirjutama draamat. Üheks selliseks kirjanikuks oli Denis Fonvizin, keda võib pidada vene komöödia rajajaks. Fonvizinit mängitakse ka tänapäeval. Tema esimene komöödia oli ,,Brigadir" (kindrali esimene auaste). See oli väga tüüpiline klassitsistlik komöödia, gallomaania vastu kirjutatud (gallomaania armastus pr keele ja kultuuri vastu). Seal naerdi välja neid inimesi, kes unustavad oma keele ja kodumaa ning kiinduvad Pr-sse. Seda naerdi välja kõikides Euroopa kirjandustes
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Tammsaare on pärit l�
annaabi.ee 
