Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas raamat või film". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
film, filmist, kehv, nipernaadi, lugedes, filmiks, visuaalselt, populaarsemaks, harry, potter, filme, jookseb, ebareaalsed, maastik, positiivseks, kehvem, koguaeg, näitlejadTallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud.
Linateos vs film Nagu igalasjal on ka raamatul ja linateosel head ning halvad küljed. Lugedes raamatuid arendame oma lugemiskiirust, mõtlemiskiirust ning informatsiooni protsessimise kiirust ja sõnavara, filmide vaatamine on aga mugav ja kiire meelelahutus viis. Filmis on edasi antud olulisemad sündmused raamatust, olulisemad võitlused, tõelise sõpruse hetked, hetked mil näidatakse, et perel on suur tähtsus kuid raamatus kirjeldatakse ka tegelaste emotsioone ja tundeid, mida keegi mõtles kui keegi tegi või ütles midagi ja just see teeb raamatu
mehe ja noore nümfeti vahel intiimset, vaid vaataja enda fantaasia otsustada. Samas jäi 1962. aasta Lolita erootilisuses kaadrisse kuuekümnendatel kohe kohe plahvatav seksrevolutsioon. 35 aastat hiljem valminud dramatiseering on juba loogiliselt eeldades tunduvalt avameelsem. Ehkki raamatu kohati isegi häirivat avameelsust ei suudeta siingi edastada. Aga see ongi tõenäoliselt positiivne. Üks asi on lugeda seda kõike paberil, hoopis teine aga näha kõiki üksikasju visuaalselt. Esimene filmivariant tekitas kaasajal suure problemaatika oma avameelsusega. Aga vaadates seda tänapäeval? Minu jaoks tundus 1962. aastal loodus teos kohati laua koomilisena. Teine, visuaalselt tunduvalt riivatum, meelega lolitalikkusele kui nähtusele keskenduv film ei mõju uues ajas samuti enam sugugi sokeerivalt. Proovige Internetist otsingut märksõnaga "Lolita movies" ja te saate aru, mida ma silmas pean. Siit on näha ka selget ajastuerinevust või lihtsalt
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis"
järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. Spencer Austraaliasse uurima arunta hõimu (aborigeenid). Temaga liitus austraalasest amatöör antropoloog F. Gillen. Kasutasid uurimuses ka filmikaamerat. Said kokku 40 min materjali.
lõpuks ka raamatu välja valida. Lugemine on iseenesest väga lihtne aga samas ka väga lõõgastav. Hea on ju sukelduda kellegi teise probleemidesse ja muredesse ning vaadata, kuidas ta nendega toime tuleb, mis siis, et tegelane on välja mõeldud, raamatu probleemid on ikkagi võetud igapäevaelust. Kui teos on kaasahaarav, siis pole paremat meelelahutust vajagi. Üldiselt ületab raamat filmi, sest filmis ei ole nii palju kirjeldusi kui raamatus ning raamatut lugedes saab lugeja iseenda fantaasia järgi tegelased kujundada. Kultuursemad inimesed eelistavad klassikaliselt teatrite või muuseumite külastamist. Teatrietendused annavad kas üllatavalt meeldiva positiivse laengu millega tavaellu tagasi pöörduda või on täielikud soperdised, mille niiöelda sügavamõttelisusest iga tavakodanik ei pruugi aru saada. Ilmselt see oskamatus valida nende etenduste vahel, mida kord aastas teatris käies vaatama minna, ongi
min 5. 12.30 Sissejuhatus- seosete loomine ruumis olevate piltidega. Juhendaja räägib O.Lutsu elust ja loomingust. Lisaks lahtised küsimused noortele, küsides milliseid raamatuid on kirjutanud? Jutukäigus jõutakse ,,Nukitsamehe" teemani, kõige seda illustreerivad pildid- O.Luts, Möhk, Tölpa, Moor. Juhendaja tutvustab ,,Nukitsamehe" dramatiseeringuid- millal anti esimene raamat välja, millal esitati teatris ja millal loodi film ,,Nukistamehest". Kes oli tegelased ja tuntumad näitlejad filmis ja mis rolle nad mängisid. Tegevuse lõpetamine: Juhendaja tänab kõiki osavõtmise eest. Vahendid: pildid tegelastest 1 tund 6. 13.30 Osalejate ärasaatmine: juhendaja saadab osalejad garderoobi ning kontrollib, et keegi midagi maha ei unustanud ning jätab kohtumiseni homme. 5 min 7. 13
Kus on siis tehtud viga, et sünnivad sellised nagu Alex? Mis on nii pööraselt valesti, et nad tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline, võõrandunud ja moraalitu, vegeteerides päevast päeva ilma kõrgemate sihtide ja sügavama eesmärgita. "Kellavärgiga apelsini", nagu iga laineidlöönud ja ajaproovile vastupidanud teost, ei saa lahutada kontekstist, milles see kirjutati ja milles meie seda loeme. Stanley Kubricku film näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale omastes jämedates toonides ja detailidest loobumise hinnaga. Filmis muide puudub see mainitud vene-maiguline dialekt ja Burgess ise kirjutaski ju loo ikkagi anglo-ameerika maailmale, kus enamik lugejaid ilma lisatud seletusteta sellest niikuinii aru ei saa. Samas suhtume meie siin tänu isiklikule kogemusele hulga teravamalt sellekeelsetesse kaakidesse.
.......................11 1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine......................12 1.2.11. Vastuolude tekitamine..................................................................................12 1.2.12. Paroodia.......................................................................................................12 1.2.13. Füsioloogiliste muutuste tekitamine vaatajas..............................................12 1.2.14. Visuaalselt mitte nähtavate mõõtmete andmine..........................................13 1.2.15. Publiku liitmine...........................................................................................13 1.2.16. Vaataja ,,õigesse suunda" juhtimine.............................................................13 1.3. Filmimuusika loojad.............................................................................................14 1.3.1. Alfred Newman (1901 - 1970)............
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autoõnnetuses. Vähemalt Harry arvab nii. Oma üheteistkümnendal sünnipäeval saab ta teada, et ta on võlur ja ta läheb kooli nimega Sigatüügas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kõik võlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatüükas sõpru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sõbraks saab ka Sigatüüka majavaht Hagrid. Sigatüüka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb käia seitse aastat. Igal
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009). 5 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Kui n�
õudus ja "sakiline" huumor (mitte vaimukas, naljakas värk The Rage's on väga kaugel vaimukusest), mida leidub selles loos, olid ainult minu nooruspõlve väljamõeldised, et päästa mu elu ja mõistus. Mis tegi mu nii hulluks sellel ajal? Ma ei tea. Ustav Lugeja, ja see on tõsi. Mu pea tundis, et ta oli justkui plahvatuse piiril, aga ma olen unustanud miks. Kõik, mis ma võin öelda selle osa kokkuvõtteks on, et kui kusagil on keegi, kes seda siin lugedes tunneb vajadust haarata püstol ja Charlie Decke'i järele teha, rahunegu maha, võtku parem pliiats. Või labidas. Või mistahes neetud ese. Vägivaldsus on nagu luuderohi, mida rohkem kratsid, seda rohkem ta levib. Teised raamatud selles kogumikus on kirjutatud enam vähem samas meeleolus nagu The Rage, aga mitte päris Bachmani stiilis (sest Bachman polnud veel väljagi mõeldud) kuid Bachmani mõttelaadis: raev ja meeleheide. Ben Richards, kuivetu tegelane The Running Man'is, põrkab
kunstniku, poeedi elust" (1992). Läbilõike tema proosast annavad ,,Valitud teosed" I-III (1984). Filmistsenaariume on avaldatud kogus ,,Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus ,,Proovipildid" (1990). Suurt menu saavutas E. Bornhöhe motiividel kirjutatud stsenaarium ,,Viimne reliikvia", mis lavastatuna kujunes üheks menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
vaevaks selgitada, sest selles elava autori jaoks on kõik argipäevane iseenesestmõistetav. ,,Puhastuses" kogeme eesti keelt ja kultuuri ja pärandit nagu seda kogeb ehk Oksanen (ja tuhanded väliseestlaste järglased ümber maailma) Zara kaudu tüdruk, kes õppis eesti keelt teises keeleruumis, kes tõlkis liitsõnad ja vanasõnad enda keelde, kellele esiemade maa kombed tundusid tollase kodumaa omade kõrval kummastavad ja seetõttu mällusööbivad. Raamatut eesti keeles lugedes ilmselt ei märkagi, kui palju on tekstis eesti luuletusi ja laule. Meeletult palju. Ja tõlkes kõlavad nad tõepoolest kaunilt ja kummaliselt, kasvõi nii lihtsad fraasid nagu ,,eestlane olen ja eestlaseks jään, vabaks, vaarisa moodi" või ,,piip oli suus ja kepp oli käes /---/ kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda" (,,he had a pipe in his mouth and a stick in his hand /---/ those, who couldn't read, were pulled by the hair" kõlab nagu nonsenss.)
J. R. Tolkien "Kääbik", "Sõrmuste isand" Aleksander Milne "Karupoeg Puhh" James Barrie "Peeter Paan" Hugh Lofting "Doctor Dolittle" Oscar Wilde "Õnnelik Prints" "Granaatõuntest maja" Mark Twain "Tom Sawyer" Rudyard Kipling "Dzungliraamat" L. Frank Baum "Võlur Oz" Frances Hodgson Burnett "Salaaed" Anna Sewell "Must iludus" Robert Lewis Stevenson "Aaretesaar" , ("Dr. Jekylli ja Mr. Hyde'i kummaline juhtum") Beatrix Potter "Lugu Peeter Pikk-kõrvast" Lucy Maud Montgomery "Roheliste viilkatuste Anne" 12. Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16.-17.saj. * Aabitsaraamatud, esimene 1531.a. Nürnbergis 2.nn lendlehed omapärane nähtus saksa lastekirjanduses proosa või luulevormis lehed propageerisid kasvatusideesid. Tänu nendele ,,lendlehtedele" on säilinud saksa rahvalaulud.
James Barrie “Peeter Paan” Hugh Lofting “Doctor Dolittle” Oscar Wilde “Õnnelik Prints” “Granaatõuntest maja” M. Twain “Tom Sawyer” Rudyard Kipling “Džungliraamat” L. Frank Baum “Võlur Oz” Frances Hodgson Burnett “Salaaed” Anna Sewell “Must iludus” Robert Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i kummaline juhtum”) Beatrix Potter “Lugu Peeter Pikk-kõrvast” Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne” 12. Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16-17 saj. 13. Tooge näieid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L. Carrolli lasteraamatus Alice imedemaal. Carroll kui suuresti end maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale. Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid
Ülesanded (järg) Ülesanne 6. Sarnasusi sõnades · igale õpilasele antakse kaart, millele on kirjutatud üks sõnadepaar; · õpilastel tuleb leida võimalikult palju sarnasusi asjade vahel, mida sõnad kujutavad, otsitagu sarnasusi, mille peale nad ehk varem pole tulnudki; · kahe- või kolmekaupa rühmades võivad õpilased oma töö tulemusi võrrelda; · seejärel arutatakse tulemusi terve klassiga; · iga õpilane joonistab pildi, millel ta kujutab visuaalselt oma sõnu ning kirjutab pildi juurde kõik leitud sarnasused; · kõik joonistused köidetakse kokku raamatukeseks. Ulesanne 7. Ahvatlev algriim · paberile kirjutatud kirjatähed asetatakse kotti; · iga õpilane valib kotist ühe või kaks tähte; · õpilane peab nimetama looma, kelle nimi algab selle tähega (häälikuga); · õpilane püüab leida antud tähega algava tegusõna, omadussõna ja määruse; · nendest ühe häälikuga algavatest sõnadest koostab õpilane lause;
.'' sai väga hea vastuvõtu osaliseks ning osutus nõutud raamatuks (suurt nõudlust näitas see, et kirjastusel oli esitlusele kaasa võetud 70 eksemplari, kuid seda oli vähe ning oli neid, kes raamatust ilma jäid.) _____________________________________________________________________ * - raamatud, mida olen lugenud. 19 3. ARVUSTUSED 3.1 Metsade ja merelaidude mees Ei juhtu just sageli, et kellegi käsikirja lugedes oled valmis vaimustusest või lakke kargama. Seesuguse tuhina elasin üle, kui koostasin "Jutupauniku" teist raamatut - Harri Jõgisalu saatis siis oma "Meri pole mitte ainult paljas vesi" käsikirja. Küllap Eestimaal on vähe kohti, kus Jõgisalu poleks nähtud- kohatud. Hea pungil matkamehe seljakott kukil, tublid
minuti vanune. Televisioonitekstide puhul saame rääkida nii suulistest kui näilistest, see tähendab, et on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat. Ajaleht on armastatum meedium, ta on ikka kuulunud eestlaste igapäevaellu. Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K
Harry Potter ja segavereline prints" on Harry Potteri romaanisarja 6. raamat, mis avaldati 2005. aastal. J. K. Rowling kirjeldab Harry Potteri seiklusi kuuendal kooliaastal võrratute üksikasjade ja huumoriga, tegevus on tempokas ja hoogne, sundides lugejat hingetult selle keerdkäike jälgima. SisuHarry Potter peab jällekord veetma suvevaheaja Dursleyde juures. Tal on aga küllalt mõtlemisainet -- armastatud ristiisa Sirius Blacki surm, hirmutav surmasööjate eest põgenemine võlukunstiministeeriumis ning pingeline professor Dumbledore'i ja Lord Voldemorti kahevõitlus, mille tunnistajaks ta oli. Nüüd ootab ta oma magamistoas Dursleyde majas närviliselt koolidirektori külaskäiku. Harry ei oska aimata, miks tahab Dumbledore nüüd talle külla tulla. Mis on see küsimus, millega ei anna
Mul on vaid kahju, et mul ei õnnestunud lugeda noorsoonäidendit ,,Ülemiste vanake" (1919), mille Oskar Luts kirjutas Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel. Kui tema teoste üle pikemalt mõtiskleda, siis leiab igas teoses nii palju allteksti ja mõtlemapanevat ainestikku, et see mind lausa vapustas, seda muidugi heas mõttes. See, mis lapsena sai loetud pole ikka see, mis nüüd, täiskasvanuna. Nüüd näed maailma ja asju hoopis teises valguses. Tema lasteraamatuid lugedes valdas mind rahulolu ja uhkus selle üle, et Oskar Luts on siiski eestlane- eestlane, kes on m e i e klassik ja mitte rootslaste, prantslaste või ameeriklaste. Meie endi- lihtne, hingeline ja hea. 3 3. Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886
suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel. Ettevõtlikkuspädevus.
maailma suurim valik. "Reel.com" kaupleb ka uute kassaedukate filmidega, kuid pühendab suurema tähelepanu just raskesti kättesaadavatele filmidele. Selle põhjuseks on asjaolu, et raskesti kättesaadavate filmide ostmisel on tarbija vähem hinnatundlik. Hetkel kuulsaid filme saab huviline osta kasvõi lähimast supermarketist, kuid kasvõi vaid kümmekond aastat vanade filmide leidmine ei ole sugugi nii lihtne. Võib väita, et "Reel.com" ongi enamvähem ainukeseks võimaluseks soetada endale film, mis pole antud hetke kuulsus. Sellise äriidee väljamõtlemine ei ole just eriti vaevanõudev, kuid selle teostamine pole kaugeltki odav. "Reel.com" asukoht on California, ja sellega on ka tegelikult kõik öeldud. Ilmselt ei saagi sellise tegevusalaga firma asukoht ollagi kusagil mujal, ehkki Interneti kasutaja jaoks on firma füüsiline asukoht suhteliselt vähetähtis. "Reel.com" põhjal on ilmekalt näha, et üldjuhul peab Internetis suures mahus
annaabi.ee 
