Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde."
(1859-1952). Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Pragmatistid kaitsevad sellist seisukohta, tuginedes veendumusele, et inimesed ei saavuta võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast peame leppima nende tõdedega, mis "töötavad". Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. William Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik.9 Oma teoses "Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus" (1907.A) ütleb ta tõe kohta nii: /.../ Tõde on üks hüve liikidest, mitte aga- nagu sageli arvatakse- hüvest erinev ja tema suhtes kaasalluv kategooria. Tõeseks nimetame kõike seda, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Kas me mitte ei pea alati uskuma seda, mis on meie jaoks parim, et uskuda? Kas me saame
Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui inimene on värvipime ja ta näeb sinist kollasena, aga meie väidame talle, et Eesti lipp on sini-must- valge, siis satub ta segadusse, ning see tõde jää
McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega
"Jane Austen suri oma voodis" Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et (1) on tõene. Aga koherentsusteooria pooldaja ei saa ütleda, et (1) on väär ja (2) on tõene. 9. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei
Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu
Mis on tõde? Küsimus ,,Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele ,,Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavalised inimesed ütleksid, et tõde on see, mis pole vale ehk siis see, mis vastab tegelikkusele. Kui tõde vastab tegelikkusele, siis miks inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Nt. Üks ütleb, et õnn on see, kui sul on palju raha ning sa saad endale peaaegu kõike võimaldada. Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus?
Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja elektronidest, siis ei tohi me seda mitte sõnasõnaliselt võtta. Tuleb lihtsalt leida teooria, millega saaksime töötada. Näiteks on tuumarelvad ja tuumaelektrijaamad praktilised kinnitused, et teatud teooriad on olnud ,,töövõimelised". Ka pragmatismi tõeteooriaga seostub rida probleeme. Esiteks, pragmatismi järgi on uskumus tõene siis, kui temast juhindumise tulemused on head. Kui selline definitsioon peab olema kasulik (muidu pragmatistid teda ju omaks ei võtaks), siis peaksime teadma, esiteks, et mis on hea. Teiseks, millised on ühest või teisest uskumusest juhindumise tulemused? Oletame nüüd, et me tahame teada, kas Kolumbus ületas Atlandi ookeani 1492. aastal või mitte. Kui me oleme pragmatistid, siis ei tule meil sugugi nagu teised inimesed teeksid vaadata järele teatmikust
aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28. Koherentsiteooria ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 29. Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus.
Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole ja Aristotelese sõnul väited tuleviku kohta pole tõesed ega väärad. Seega ei saa tuleviku kohta midagi väita ega ennustada, sest ei teata 100%-selt, kas nii juhtub nagu prognoositud. Teiseks tõeteooriaks on pragmatism. Selle teooria põhjal on uskumus tõest õige siis, kui tulemused on head või viivad heade tulemusteni. Kõige levinum näide uskumusest on usk Jumalasse. Me ei saa seda küll kindlaks teha, kuid kui see usk meid rahuldab, siis see usk on tõene. Samas, kui me usume midagi, mis on mõne inimese jaoks tõene ja teise jaoks väär, siis millisel inimesel on õigus? Kas kristlasel või ateistil? Ka selles ei saa ilmselt kunagi selgusele jõuda, sest Jumala olemasolu ei saa kontrollida. On küll olemas
filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3. Keskaja kistlased maailm=hierarhia, milles igale objektile on Looja poolt antud eriline funktsioon 4. 18.-19.saj ratsionalistid ei näinud eesmärki milleski peale inimese poolt oma vajaduste rahuldamiseks loodu. Ülejäänu = põhjuste ja tagajärje seadused Filosoofia ei ole empiiriline uurmimus(millegi oleva või olnu või veel tuleva kriitilne vaatlus)
suurelt osalt varasematest tõdedest. Inimeste uskumused ükskõik millisel ajal on suur hulk võlakogemusi. Kuid uskumused ise on maailma kogemuse kogusumma osad ning neist saab seetõttu järgmise päeva laenuoperatsioonide aine. Niivõrd kui tõelisus tähendab kogetavat tõelisust, on see ise ja tõed, mida inimesed selle kohta ammutavad, igavesti muutumisprotsessis – see võib olla muutumine mingi kindla eesmärgi poole – kuid see on siiski muutumine. Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik. Absoluutset tõde ei ole inimkond veel saavutanud ning seepärast peamegi valmis olema seda, mida täna tõeks peame, homme eksituseks nimetama. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Tõeteooria kus fraas ''on tõene'' on liiane ja põhimõtteliselt kõrvaldatav
Absoluutne tõde on loogikute väljamõeldis ning sel pole mingit tähtsust praktikas. Peame leppima nende tõdedega mis “töötavad.” Jamesi järgi leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid. Need on nö tajumuslikult ilmsed. - “üks pluss üks on kaks”. - “valge erineb hallist vähem kui mustast”. 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. “Töötama” kahemõttelisus A. Lovejoy (1908): mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis ‘töötab’”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2) mingi uskumus varustab meid energiagaKasulik väärus: - Võib ju olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär! - Uskumine hauatagusesse ellu võib olla kasulik, ent me ei järelda sellest, et uskumus “hauatagune elu eksisteerib” on tõene. Tõe otsimise mõte B. Russell: pragmatist mõistab vääriti tõe otsimist! - Kui me tahame teada, “kas on tõsi, et lumi
“Tegelikult on tõed ja väärused arvamuste ja väidete omadused, ja seepärast ei saaks puhtalt materiaalne maailm – just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteid – sisaldada ka mitte mingit tõde ega väärust.” Bertrand Russell (1994) Täpsustused ja erandid: 1.Tõesust ei omistata mitte igasugustele keelelistele ühikutele. “Kõik tudengid peavad tarbima kanepit!” (käsk) “Kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?” (küsimus) 2. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega “tõeline” = näidis, eeskujulik, ehtne.“Ta on tõeline kommunist” “Tõeliseid isiksusi on uues riigikogus vähevõitu”. TRADITSIOONILISED TÕETEOORIAD: KORRESPONDENTSUSTEOORIA, KOHERENTSUSTEOORIA, PRAGMATISMI TÕETEOORIA. 3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile
enamuse, kirikuisade? - Piiskop Stubbsi probleem. 2 uskumust: piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt, piiskop Stubbs suri oma voodis. Mõlemad uskumused on koherentsed mingi uskumuste hulgaga. Koherentsusteoreetik ei saa öelda, et 1) on väär ja 2) tõene. (Russell). IV Pragmatismi tõeteooria *Peirce, James, Schiller, Dewey Tõesed on sellised uskumused, mis „töötavad“, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Peirce: uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. James: Mõte on tõene sedavõrd, kuivõrd uskumine sellesse on kasulik. Kriitikat: - „Töötama“ kahemõttelisus: 1)mingi uskumus prognoosis juhtuvat, 2)mingi uskumus varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik
tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda 8. Kriitika pragtismi tõekonseptsioonile: Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. Inimestel on erinevad maailmavaated ja uskumused ning ühele võib olla õigustatud, teisele mitte 9. Deflatsionism: ehk vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. „Tõel“ ei ole sügavat tähendust. Tõde pole olemas. Eelmised teooriad leiavad jällegi et tõde on sügav ja tähtis ja kindlasti olemas. 10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame kinnitamise/nõustumise teo
Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kooskõla tähendab vastuolu puudumine. X sündis aastal 1973 ja X sündis aastal 1937 on vastuolus. Teooria 2 lähtekohta: .. metafüüsiline lähtekoht pole eraldiseisvalt uskumusi või objekte; maailm ongi ainult uskumuste süsteem. .. episteemiline lähtekoht me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad nn objektiivseile faktidele; uskumuse põhjenduseks võib olla ainult teine uskumus 5. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria järgi: väide (uskumus) maailm (faktid) Koherentsusteooria järgi: väide teised väited 6. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust. .. mis on uskumuste süsteem? Kelle uskumustega peab välde olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (kas ühiskonna/teadlaste/tarkade/suure juhi/enamuse/ kirikuisade?) .. ,,Jane Austeni probleem" A: ,,J. A
rahulooja põhimõttel: minimaalselt muutusi, maksimaalselt järjepidevust. Seegi pole enam pragmatismi seisukoht, et mõtete tõesus seisneb nende võimes n-ö töötada. James võib muidugi tõlgendada terminit töötamaüliavaralt, kuid siis selgub, et tegelikult paneb ta ühte patta nii tõe vastavusteooria, tõe kooskõlateooria[78] kui ka pragmatismi tõeteooria. Selline kompott näib olevat filosoofia valdkonnas kohatu. Teiseks, nagu juba öeldud, on pragmatismi järgi uskumus tõene siis, kui see on kasulik (viib headele tulemustele), st töötab. Kuid (Bertrand Russell juhtis sellele tähelepanu) arutlegem edasi: usk sellesse, et ta tõesti viib/viis headele tulemustele, on tõene siis, kui see usk, et kindel uskumus viib/viis headele tulemustele, viib headele tulemustele jne lõpmatuseni. Teisisõnu: uskumus on tõene siis, kui see on kasulik. Ent seda, kas konkreetne uskumus on kasulik, ei tea me ju absoluutse kindlusega. Me võime ainult uskuda, et see on kasulik
] konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks.” [Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?] Filosoofia klassifitseerimisel tuleks ehk eraldi välja tuua ka loogika, mis tegeleb mõttejärelduste reeglitega. Filosoofid ei vaja oma tegevuseks laboratooriume, küll aga kasutavad nad loogilist analüüsi. Russell (1872– 1970), loogilise analüüsi filosoofia üks rajajaist, koguni leidis, et loogiline analüüs ongi ainus mõistlik asi, mida filosoof saab teha. Samas on küsimus loogika olemusest ise filosoofiline probleem, millega tegeleb loogika filosoofia. Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat
Platon (u 429 347 e.m.a): Filosoofia pääseb ligi sellele, mis päriselt ja muutuuatult on. Meid ümbritsev, meeltega tunnetatav muutuv maailm ainult näib, paistab kuidagi. Seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes tunnetab seda, mis päriselt on,teab, kuidas inimesed peavad elama. Filosoofia on niisiis midagi praktilist: maailma olemisest saab teada, kuidas korraldada ühiskonda ja elu. Järeldus: ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. 17. Ühiskonna hüvanguks: Marksism ja pragmatism Teha ühiskonna elu paremaks. Meie elu hüvanguks. Paljud ,,praktilised" filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et ,,õigluse", ,,vabaduse" jmt mõistete selgitamine on ühiskonnale kasulik. 18. Karl Marx (1818-1883) ,,Filosoofid on maailma mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." 19. Filosoofia on mõjutanud maailma J.-J.Rousseau (1712-1778) ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni. I
Õige vastus! Kümnendsüsteemis on antud väide väär. Milline järgmistest väidetest väljendab aprioorset teadmist? Vali üks: c. Ruut külje pikkusega 2 ühikut on suurema pindalaga kui ring diameetriga 2 ühikut Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?The correct answer is: Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Uskumuse biheivioristliku käsituse kohaseltThe correct answer is: On uskumus teatud käitumisviis Empirismi seisukoht on, etThe correct answer is: Kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kellegi kogemusest Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohaltThe correct answer is: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine John Lockei arvates ( "Essee inimmõistusest" II raamat, I ptk) pärinevad aistingutest
ees primaarne. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Prop. teadmine on teadmine, et. Näiteks ,,ma tean, et 2x2 on 4" 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. 8. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust! Tõesus: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, peavad Anul kõigepelt tõesti olema leetrid. Ehk teadmine peab vastama reaalsele olukorrale. Uskumine: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, pean ma ka uskuma, et Anul on leetrid. Ehk ma pean uskuma seda olukorda. 9. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,õigustatuse" tingimust! Et ma võiks teada, et Anul on leetrid, on tarvilik, et mu usk oleks õigustatud
Puhas mõistus ehk aprioorne teadmine Puhas mõistus Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed
küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest.(Hume: mingite nähtuste kordumine pole veel kinnitus, et tegemist on põhjuslikkusega, ei sobi teadusliku teadmise põhjendamiseks). Verifikatsionism-
eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga
Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige
kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene ->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1. On teatud uskumuste liik, kõik teadmised on uskumused, kuid kõik uskumused pole teadmised. NB! Ei ole alati seotud religiooniga. 2. Teadmine saab olla ainult tõene, ei ole teadmist, mis on väär. 3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi.
,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika. Tõe koherentsiteooria tõde kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole rakendatav
SISSEJUHATUS METAFÜÜSIKASSE Kodutöö küsimused (tähtaeg 18. november 2014) 1. Quine ütleb, et nii fenomeniline kui füüsikaline mõisteskeem on omamoodi lihtsad. Selgitage, milles seisneb kummagi skeemi lihtsus. McX mõisteskeemi kohaselt, sellised asjad nagu „punane“ eksisteerivad. Quine’i kohaselt eksisteeriad objektid üldiselt ja „punased objektid“, aga mitte „punasus“ ise. Ontoloogia on siin eeldatud kui mõisteskeemi osa, sest inimene tõlgendab oma kogemusi selle kaudu, isegi ka kõige tavalisemaid. Keel teadvustab mõisteskeeme, me saame mõista ainult nende struktuuri ja tingimustel, kuidas need on lingvistiliselt väljendatud. Mõisteskeemid, mis on seotud keelega, on tuletatud kogemustest. Kõik keeled peavad olema üle kantud sisemistele mõistetele. Keel on väline ning inimeste mõiste-tähendused keelest on sisemised. Meta-tasemel lähenes ta asjale nii, et ta polnud huvitatud sellest „mis seal on“, aga et pigem analüüsida seda,
NB!!!!! kõik piltidel valitud vastused ei pruugi olla 100% õiged ja teemade sisuküsimused koos vastustega on enesetestide vastused, mida saab peamiselt kasutada 3 punktilistes testides (kui on kaks ei ole õiget ja kolmas on ?-siis ?=õige) ja 6 punktilistes, 8-stes testides tuleb otsida pdf õppematerjalidest. Küsimuste variante on erinevaid ja siin ei pruugi olla kõiki olemasolevaid variante. I TEEMA 1. Ratsionalismi seisukoht on, et A Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. B vale! kõik teadmised pärinevad mõistusest enesest. vale! kogemus ei mängi tunnetuses olulist rolli. 2. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. C ? 2+3=5 D Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. ? Poisid on meessoost 3. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: E Õige! kollase, külma ja magusa ideed F ? taju, usu ja soo
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 4. teema: antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme. Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja need ühisjooned muutuvad ehk m
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Kaubandusökonoomika õppetool SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL Referaat Õppejõud: SISUKOR 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID...............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
