Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast
"Maa õnnistus" Knut Hamsun 1. Iisak rändas ringi...Hommikul nägi ta, et jänes hüppas üle jõe. Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisak inimesena: Iisak oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Tema olemuses polnud midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli lihtsalt veendunud selles, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Põhiline oli tema jaoks unustada kõik halb ning kasvatada kõike head endas, iga päevaga ühe enam. Ta oli heasüdamlik ja alandlik. Samuti oli ta ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks.
Naised - õnnistus, mille andis meestele maa Knut Hamsuni raamat “Maa õnnistus” on 20. sajandi alguses kirjutatud raamat, mis kirjeldab tolleaegse Norra maaelu ning selle ilu ja võlu. Teose peategelasteks on talupoeg Iisak, tema naine Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus. Kui Iisak leidis tulevase Kaugemaa talukoha ning esiti ehitas sinna turbahüti ja tõi paar kitse, ei olnud seal peal maa midagi, mille pärast jääda. Ometi kuulis rahvasuus levinud kutset Inger ja julges
1.Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega. 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud teineteisele
magatab võõrast meest. Kohalikele see asi ei istunud ja Siim pidi lahkuma. Mõned kuud hiljem otsis Madli Siimu üles, sest naine ootas last. Madli oli põgenenud kodust, sest Saamu tuli tagasi ja ta sai Siimust teada ja peksis Madlit rihmaga ja siis üritas teda kirvega ära tappa. Siimul aga oli kodus naine olemas. Tekkisid igasugused tülid, Madli väitis, et Veeli ( Siimu naine) oli üritanud tema poega ära tappa. Ühel heal päeval sai Veelil sellest küll ja ta üritas Madlit selga pussitada, kuna Madli oli tugevam, siis Veeli põgenes pärast ebaõnnestumist metsa ja sealt ei tulnud ta kunagi tagasi. Nii elasidki Siim ja Madli külas edasi, neil oli poeg Joosu. Kui Siim ja Madli abielluda tahtsid, siis kirik väitis, et ei saa, kuna Madli on juba abielus. Hiljem poob Madli oma mehe üles, kuna see teeskleb mõisahärrat.
Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast paikkonnast, isa teenis leiba külarätsepana. 1862 kolisid vanemad Nordlandi Hamarøy saarele. Põhjamaine loodus, heledad lõõskavad suved, kirkad sügispäevad, metsad ja mäed äratasid noores Hamsunis erksa loodustaju. Eneseväljendusvajadus tekkis varakult, 18-aastaselt kirjutas ta juba
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve).
Leides ümmarguse eseme, arvab, et seal on alkohol ja viskab selle vastu maad. Plahvatus ja maja pooldub. Seletus: võimu ja lihtrahva suhe. Türann valitseja; lambast lihtrahvas, kes valitseks ükskõik kuidas, mis süsteemil. Maailma hukk. Lõputu türannia. ,,Inimese vari" Ekspressionism, tekkis saksamaal ja idee on sõjavastasus. Tekitada õõva sõja vastu. Kõik mida me teame sõjast on läbi naistesilmade, sest naised olid regilauljad. See ka läbi naise silmade, ema Maret ootab poega koju. Ema toob paadiga üle jõe inimesi ja kuuleb nende käest sõja uudiseid. Karje, räbaldunud mees. Maret arvab, et see tema poeg, niiväga tahab selles mehes oma poega näha. Põetab seda meest, mees ei taha püsida temajuures, tahab edasi minna. Arst ütleb, et mehel on ravimata haavad, aga sõjas raviti haavad ära. Riietes augud olid selle augupeal kus ihus haava näha polnud. Mees sureb, arvab et mattis oma poja. Surnuaial
Popile tundub ühel hetkel, et Huhuu on isand. Varastas korvi, kus verine lihakänts, ehmus ära. Popi arvas, et see talle toodud. Üha rohkem tundus talle, et ahv on tema isand. Lõpus toimus nende vahel vennastumine. Huhuu viskab ümmarguse asja maha, mille tõttu maja läheb keskelt pooleks. Lõpmatu türannia. "Inimese vari"- EKSPRESSIONISM-tekkis sõja vastasena, rõhub inimeste tunnetele. Jutustatud Eesti traditsioonis, läbi naise silmade. Ema Maret, kes ootab koju poega. Veab paadiga inimesi koju. Ühel öösel kuuleb karjet üle jõe. Tuleb räsitud põlenud näoga mees. Maret võtab selle mega vastu oma pojana. Põetab teda, mees aga tahab edasi minna. Maret arvab, et mees segaduses, sest ei tunne oma ema ära. Arst ütleb, et mehel uued ravimata haavad. Imelik, sest sõjas lapitakse kõik. Maret matab selle mehe, arvates, et see tema poeg. Maret poja sõber ütleb, et tal polnud nägu nii põlenud, vaid pigem natukene, mõni põletushaav
Õpetaja oli tal isamaaline ja mõjutas teda. Perekond: Ema ja isa, kes tahtsid, et ta talunik oleks. Surmapõhjus: Hukkus sõjas. 4.13. UnoJohannes Kink Sünnikoht: Harala Amet: lennuväe abiteenistusse poiss Lugu: Ta sattus sõja käigus kodumaast kaugele Tsehhimaale. Seal sai ta hukka ja ta keha maeti ühte suurde vennashauda. Vanemad otsisid tükk aega taga: tülitasid Punast Risti ja kuulutasid "Kodumaas", et nende poeg on kaduma läinud. Perekond: Hoolivad vanemad, kes poega pärast kadumist pikka aega leida üritasid. Surmapõhjus: hukkus sõjas 4.14. Viivika Sünnikoht: Harala Eluiga: peaaegu olematu 8 Olemus: uudishimulik: soovib teada elust seal, kus teda pole; Lugu: Saksa sõdur lõi jalaga Viivika ema, kui ta Viivikat ootas ja ta sündis enneaegselt. Tal polnud isegi nime, kui ta surnuna kirstu pandi. Ta sündis surnult. Perekond: ema Surmapõhjus: enneaegne sünnitus, sündis surnult 4.15. Kusta Järvson
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Ta oli vaimustuses raamatutest ja kirjandusest. Rabi õpetas poissi, et on olemas neli keelt, mis on kõige alus need on heebrea, kreeka, araabia ja ladina keel. Kõik teised on loodud ainult niisama laterdamiseks ja madalamatest asjadest rääkimiseks. Ühel päeval mängis Jehuda Uus-Prahas slaavi poistega , kui tal hakkas üks naine tänaval järele jooksma, hüüdes kogu aeg Jan! Jan, mu poeg! Teised ütlesid Jehudale, et too naine on peast põrunud ja otsib oma poega, kui tal haigusjoog peale tuleb. Sellest päevast Jehuda enam Uus- Prahasse eriti ei tikkunud. Lähenes Jehuda 13nes sünnipäev, mil ta saab täieõiguslikuks kogudese liikmeks. Seda aga tumendas asjaolu, et kasuema Rebekka jäi haigeks ja suri. Peale seda tundis Jehuda end kui võõrana Esra majas. Peale naise surma oli Rabi jäänud väga nukraks ja istunud koguaeg ühe raamatu taga, mida ta teiste eest peitis. Üks kord aga oli ta välja läinud ja unustanud raamatu ära peita
Earnshaw oli kogu oma tähelepanu pööranud Heathcliffi kasvatamisele ja hoolitsemisele ning Hindley tundis ennast kõrvalejäetuna. 3 aastat hiljem suri Mr. Earnshaw, ning Hindley, kes oli vahepeal abiellunud Francesega võttis mõisavalitsemise üle. Sellest ajast peale hakkas Hindley Heathcliffi jõhkralt kohtlema. Ta tegi Heathcliffist palgatöõlise ja sõimas teda mustlaseks. Samal ajal sõbrunes Catherine Rästapesa naabrite Lintonitega. Catherine kiindus Lintonite poega Edgarisse, mis omakorda masendas Heathcliffi. Aasta hiljem, peale poja Haretoni sünnitamist suri Hindley naine tiisikusse. Hindley hakkas jooma. Paar aastat hiljem nõustus Catherine Edgariga abielluma, ise teades, et armastas tegelikult Heathcliffi, kuid pidas siiski häbiväärseks ja alandavaks jääda Heathcliffiga. See teadmine murdis Heathcliffi, ta lahkus mitmeks aastaks Vihurimäelt. Tagasi tulles ei teadnud keegi, kus ta viibis ja kuidas ta ennast elatas.
Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas ükskord ka Kristiina ära võtta. Kirikust põhja pool seisis suur kaljulahmakas, mille ümber kasvas tihe kase- ja haava salu. Seal mängisid Kristiina koos ühe isa sulase, Arne ja preester Eiriku poja Toomasega kirikut. Edasine tee keeras tiheda metsa poole, kust läbi sõideti nõlvani, kus asus väike tare. Seal elas naine Isrid ning tema kaks poega, keda Laurits oli tahtnud endale palgata. Isrid kiitis Kristiina välimust ning nentis, et viimane on isasse. Lauritsa ja Isridi jutust tuli välja, et Isrid otsis just võimalust, et saada kellegagi läbi metsa ning viia oma sugulase äsjasündinud laps orgu ristimisele. Jõudes esimesele mägikarjamaale, lasti hobused koplisse lahti ning mindi jala edasi üha hõrenevasse metsa kuni nad mäeseljani jõudsid. Mehed tõstsid koormahobuselt kandamid
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo Victor hu
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Va
Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevade-ja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele
Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevadeja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Dem oli kurb, üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele
Tema lapsed ja järeltulijad täitsivad pärast terve küla. Mineva aastasaja algusel on nad oma mõisniku seisuse õigusi katsunud uuesti maksvaks teha, aga ilma järeldusteta. Nüüd mõne aasta eest tagasi olla nad jällegi omi vanu õigusi hakanud taga nõudma, kuid selle tagajärg on kalendri väljaandjal praegu teadmata. Umbes samasugune vanajutt käib Ridala kihelkonnas elutsevate Kelemithi ja Nuudi sugukondade kohta. Nende esiisa olnud Rootsi ohvitser Knut Kelemith, kellele Rootsi kroonu Sinalepa ja Mäemõisa vahel oleva maatüki vahvuse eest aupalgaks kinkinud. Ohvitser ehitanud sinna väikesemõisa ja nimetanud seda oma abikaasa nime järele "Dravida" mõisaks. Ohvitser leidnud ise Kolovere lahingus venelaste vastu võideledes surma, kuna ta abikaasa hiljem katkule ohvriks langenud. Nende alaealine poeg Roby jäenud ühe vana teenri, väljavahi Bengt Wendorfi kasvatada. Kuidas poeg isale kingitud maatükist ja isast
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
Indigolapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue Aja aurastruktuuri, mille sooritab kvalifitseeritud AuramediaatorTM.
paljudest teistest: Mulle meeldis jutuke sellest, kuidas vaal sai endale kurgu. Et ta ujus ja kõht oli tühi ning kaval kala, kes ta kõrva taga ujus andis talle nõu, et ta võiks ära süüa ühe meremehe.Meremees aga oli lõpmata tark ja taibukas mees ja paigaldas vaala kurku parvest ja traksidest võre, niiet sellest ajast peale ei saanud enam vaal süüa midagi muud peale väikeste kalade. Veel meeldis mulle jutt sellest, kuidas siil (Terav-Torkiv) ja kilpkonn(Lapik- Loivav) jaaguari poega ninapidi vedasid ja ta ei saanudki aru, kumb on kumb ja lõpuks muutusid siili okkad lapikuks ja kilpkonna kilp soomuseliseks, sest nad kumbki harjutasid sellele liigile omaseid asju. 15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud Illustratsioonid Val Biro, „Eesti Raamat!1981 Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude
maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning tuua sisse uuenduslikke meetodeid. Kui 19. sajandi romaanikirjanikud pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et nad oleksid seejuures lugejat tegelase siseelu või jutustamisstiiliga koormanud. Muutus toimus 20. sajandi alguses, mil romaanikirjanikud hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumise keerukamatele ja varjatumatele külgedele. Modernism seadis oma
ETTEKANNE teemal: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS 2012 SISUKORD: 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspekist 2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid me
kõige keerulisem ning aeganõudvaim. Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal.
Naiseks kosis Mihhail Dostojevski endale kaunikese kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks. Ent juba järgmisel aastal siirdus ta tsiviilteenistusse Maarja vaestehaiglasse. Selles haiglas sündiski 11. novembril 1821 Dostojevskite teise lapsena Fjodor. Peale Fjodori oli abielupaaril veel 3 poega: Mihhail, Andrei ja Nikolai ja kolm tütart: Varvara, Vera ja Aleksandra (O.Urgart 1936:1). 1831. aastast veetis ema lastega suved äsjaomandatud mõisas. Fjodor oli vanuselt teine poeg, tal oli veel kolm venda ja neli õde. Neid kasvatati karmilt, välja ei lastud. Nii kasvas neil üksildusejoon. Ainult Fjodor hiilis vahel välja ja ajas rahvaga juttu. Ilusad mälestused on tal emast, keda ta väga armastas ja selle haigus ja surm (Fjodor oli siis 16-aastane) on jätnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
