Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas graafiline disain on kunst või teadus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
disain, kunst, graafiline, kujundite, reaktsioon, graafika, kunstiteadus, kirjeldamise, mõtlesin, pikemalt, matemaatika, muusika, kitsamalt, mõistega, kreekakeelsest, loomisega, vastuseks, teadusega, uurimisobjekt, ligikaudne, humanitaarteadused, sobiks, olemuselt, teades, tausta, pildis, sotsiaalteaduste, tingimustesse, matemaatilisedõige visuaalse keele valimise tähtsust. Samuti on kuuendas peatükis selgitatud, kuidas on pakendigraafika loomise viimane etapp seotud pakendi tootmisprotsessiga. 4 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 1. PROTSESSI VAJALIKKUSEST PAKENDIGRAAFIKA LOOMISEL Pakendidisain, nagu ka kõik ülejäänud disain, ei toimi vaakumis. Disaineritele antakse ülesanne või ülesanded, mis peegeldavad brändi omanike millegi poole pürgimist selleks võib olla müügi suurendamine, suurem kasum, pakendikulude vähendamine või miski muu. (Calver, 2003: 26) Ülesande lahendamine eeldab aga mingisugust kindlat protsessi, mis viiks soovitud tulemuseni. Üldjuhul teab disainer küll tehniliselt lühimat teed resultaadini, millist
ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ANALÜÜS JA MODELLEERIMINE Analüüs on eesmärgipärase inimtegevuse (n. igapäevase probleemide lahendamise) loomulik osa. Konkurentsis püsimiseks peame (mina ise, minu esindatav üksus, organisatsioon, riik, …) oma “asja” (toodet, teenust, põhitegevust) tegema teistest paremini.
Näiteks: tarkvara rent, IT-tugiteenus, kaughooldus jne. 41. Kirjelda IS elutsüklit, selle muutumist ajas Infosüsteemi elutsükkel · süsteemianalüüs idee analüüs · projekteerimine · kodeerimine ja testimine · juurutamine · hooldus ITIL raamistiku põhjal (IS ja infotöötlus teenusena): · teenuse strateegia · teenuse disain · teenuse juurutamine · teenuse opereerimine · teenuse pidev uuendamine Ajaline areng · on muutunud üha mahukamaks · IS elutsüklid on erineva pikkusega, kuna osad lõppevad teatud staadiumis (lõpetatakse, asendatakse vmt), osasid arendatakse pidevalt edasi. 42. Miks käsitletakse infosüsteeme tihti arendusprojektidena ja millega tegeleb projektijuht
o Agiilne tarkvaraprotsess: planeerimine toimub sammude kaupa töö käigus o Kumb on parem? Mõlemad on ok, see sõltub kus seda kasutatakse. Tarkvaraprotsessi mudelite põhitüübid o Kosk Selle mudel: Requirement s – nõuete analüüs Design- disain Implementatio n- realiseerimine Modifitseeritud mudeli juures, Vertification- saab minna ka vastavalt iga kõik mis astme juurest eelneva juurde, puudutab töö et teha parendusi eelmises.
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel. Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstra
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st
1. LOENG TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS Mis on teaduslik uurimus? Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: "Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei" Et "Keskerakonna eesti-vastasust" teaduslikult uurida: Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on "eesti-vastasus". Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtus
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Esteetika olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik kuidas mina kunstnik asja näen/teen;
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
Koreograafi ja tantsijate suhtumine, eelistused, soodumused, huvid jäävad sellesse töösse ometi, ka siis kui otseselt lugusid ei jutustata. Sel juhul saab neist töö pemine sisu (olulised on ka kontekst - aeg ja koht). "Vorm on sisu nähtav kehastus" ütles Ben Shahan. Koreograafuilise vormi erinevad tasandid on: kineetiline, nähtav (visible), auditoorne. Süzheetu tants võib väljendada missiooni, tõestades vaatajatele, et liikuvad kehad on piisav, et sünniks tants kui kunst, et koos eksisteerivad heli ja valgus on samuti võrdväärne kunst ja võrreldav integreeritud narratiiviga. See oli üks Cunninghami missioone. Narratiivsed ja süzheetud tantsud võivad avada sotsiaalseid väärtusi: ansambli väärtustamine -versus solisti esile tõstmisega, eluliste probleemide -peenemaitselise maailmapildi vastandus, sexism homofoobia jne. Väärtuste avaldumine toimub läbi koreograafi tehtud valikute - nii osatäitjate,
aastakümnetel. • Kommunikatsiooni õnnestumises on mittekeelelistel märkidel vahel olulisemgi roll kui sõnadel ja lausetel. Keelemärgi osad Keelemärgil on kaks osa: 1) formatiiv (märgi vormipool, signifikant, tähistaja) – see on produtseeritav ja reprodutseeritav üksus. Formatiiv esineb psüühilise märgikujuna, mis on keeleloome ja -vastuvõtu mentaalne ekvivalent, ning märgi kandjana (tavaliselt akustiline või graafiline kuju); 2) tähendus, mis on salvestatud inimese mälus ning millele vastab denotaat (see, mida märk tähistab, osutatu). Tähenduspoole kohta kasutusel termin semeem. Keelemärgi osad (skeem) Denotatsioon • Lekseemi kui keelemärgi denotatiivne e. asjatähendus on neutraalne keelesüsteemis kinnistunud tähendus, mis on kõigi keelekasutajate jaoks ühine. • Denotatsiooniks nimetatakse suhet leksikaalse üksuse ja igasuguse tähistatava objekti vahel.
Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon)
loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms. Piir nende kahe vahel pole alati selgesti määratletav. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Filosoofilise esteetika koolkond. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: a) seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest b) liigsetest üldistustest c) alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarvilikud ja piisavad tingimused)
asjatundmatute kriitikute" kirjutised, mille teooria on enamasti olnud liialt hämar ning reaalsusele mittevastav. 1. Kunsti on püütud defineerida metafüüsiliselt - milline on kunsti koht inimese maailmapildis? Heuristika on teadus, mis pakub probleemide lahendamiseks reegleid ja meetodeid, kuid mitte valmislahendusi. Heuristiliselt on püütud defineerida ka kunsti, kuid valmislahendusi pole arusaadavalt jõutud. Veel püütakse kunsti defineerida, et aru saada, mis on üldse kunst ja mis ei ole kunst (episteemiline motiiv), neljandaks üritatakse kunsti puhul välja mõelda hindamisstandardeid, mille järgi kunstiteosed ühe mõõdupuu alla panna, et kriitikute tööd hõlbustada (evalveeriv motiiv). 2. Antiessentsialism väidab, et essentsialistid (formalistid, emotsionistid) on eksinud - kunstil ei ole ühtainustki ühist tunnust, mille järgi tuvastada, et tegemist on kunstiga. Selle asemel kasutatakse keelefilosoof Wittgensteini
lhedane looma omale). See ürgvana psüühe moodustab inimmeele vundamendi, nagu ka kega ülesehitus põhineb imetajatele omastel üldistel anatoomilistel iseärasustel. Anatoomi või bioloogi treenitud silm näeb inimese kehas paljusid viiteid algupärasustele mustritele. Samuti märkab kogenud inimpsüühika uurija sarnasust, mis seob tänapäeva inimese unenäopilte algelise psüühika loominguga kollektiivsete kujundite ning mütoloogiliste motiividega. Mida nt öelda putukate ja nende keeruliste sümbiootiliste toimingute kohta? Enamik neist ei tunne oma vanemaid ja ei saa kelleltki õpetust. Miks peaksime siis arvama, et inimene on ainult olend, kes on liigiomastest instiktidest ilma jäetud või et ta psüühest evolutsiooni jäljed puuduvad? Teadvuse põhimustrid kujunesid ammu enne inimese peegeldava mõtte väljakujunemist. Mis on arhetüübid
Organisatsioon täidab oma eesmärke teostades protsesse - manuaalsete, automatiseeritud või poolautomatiseeritud omavahel seotud tegevuste kogum. Organisatsioonis teostatavad protsessid Protsessid jagunevad üldiselt: · põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse: · sisemine logistika o algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll · opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine · välislogistika o lõpptoodete arvestus o tellimuste täitmise haldamine
Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus? Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria
kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik kuidas mina asja näen-teen, varjatud põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitte-retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja
kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei deklaleeri kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on. Uurib mitmeid erinevai tõlgendusi. Kunstiesteetika deklareerib kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on “õige,” “tõeline” ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. 3)Isiklik – kuidas “mina” (nt kunstnik) asja näen/teen. 4)Varjatud – põhineb mitmesugustel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarv. ja piis. tingimused) 2) Argumenteeriv-põhjendav 3) Kirjutamisstiil mitte-retooriline, mitteilukõneline
.................................................................................10 Kasvatus kui protsess või kui tulemus...........................................................................................10 Kasvatus kui protsess.................................................................................................................10 Kasvatus kui tulemus, lõppseisund............................................................................................10 Kasvatus kui kunst.....................................................................................................................11 Kasvatus, õpetus ja koolitus...........................................................................................................11 Kool ja koolitus..........................................................................................................................11 Mõistete omavahelised suhted....................................................................
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja m
kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST VABADUS 1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks: o tööstussaast linnas suits ja tahm Londoni smog o kanalisatsiooniprobleemid · liberaalne turumajandus polnud linnaarengu seisukohalt otstarbekas · kerkis päevakorrale linnaehituse normeerimine esimene moodsa planeerimise alge Lahenduseks modernism: üksikhoone fookuses, vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks. II keskkonnakriis - sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus · Üliõpilasrahutused Pariisis 1968 esimene poliitiline vastuhakk modernismile · Senine majanduslik kasv oli olnud aluseks modernistliku planeerimisideaalide ja praktika levikule · 1973 aasta energiakriis lõpetas majandusliku õitsenguperioodi, mis oli kestnud alates II maailmasõjast alates - löök autotranspordi kasvule. Energiakriisi järel hakati ka hajaasustatud territooriume käsitlema planeeringutes.
ÕENDUSALASED TEADMISED KUI PÕHI ÕENDUSPRAKTIKALE JA UURINGUTELE Õed on iseloomustanud oma valdkonda nii kunstina kui teadusena (Rogers 1991, Rogers 1988, Smith 1997, Watson 1994). Selline iseloomustus täidab mitut otstarvet. Esiteks annab see võimaluse kirjeldada õenduse põhiteadmiste kujunemist, sisaldades olulisi komponente erialast, mis ei mahu mõiste teadus alla. Aga tõstatab küsimuse, mis on siis kunst. Kas kunst ei sisalda teadmisi? Kuidas seda uurida? Kuidas seda õpetada? Võimekus demonstreerida selle kunsti tulemusi ja tõestada õenduse panuse olulisust tervishoius on eriti tähtis majanduslikust aspektist ja õenduse eriala arengu ja kasvu seisukohalt. Filosoofia roll :õendusalaste teadmiste mõistmine Filosoofiat on õdedele vaja selleks, et mõista teadmiste kujunemist, arenemist ja seda, mis on aluseks õendusala teadmistele teadusala arendamiseks. Tähtis, et see
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
valikute üle. Tervishoid - vajaduse järgi Raha - teenete järgi Ametid - võimete järgi Kõrgem haridus - talendi järgi 11. Kuida s kritise erib Walzer Rawlsi ja Nozicku õiglu skont s ept sioone ? Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus nende inimeste jaoks, kes antud kultuuri jagavad, mitte seda ära unustama (õigluseni viib meid ulatuslik teadmine oma kultuuripagasi kohta) (Rawls) või uurima omandi päritolu. Universaalseid jaotusprintsiipe ei ole olemas (Nozick). 8. KUNST 1. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust! ,,Mis on kunst?" võib küsida kolmes mõttes: a) kunstiteose tuvastamise mõttes: missugused meist ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? b) kunsti defineerimise mõttes: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? c) kunstiteose ontoloogia mõttes: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu
annaabi.ee 
