Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaheparteisüsteem, mitmeparteisüsteem, erakonnad, sobiks, poliitmaastik, kodanikele, riigivõlg, kolmandaks, mitmekesisusVanusepiir? - 18 eluaastat 4. Kes ei tohi oma ameti järgi kuuluda erakonda või on kohustatud ametiajaks peatama erakondliku kuuluvuse? Nimetage kõik. Ei tohi kuuluda: õiguskantsler ja tema nõunikud; riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör; kohtunik; prokurör; politseiametnik; tegevteenistuses olev kaitseväelane. Peatab erakondliku kuuluvuse: Vabariigi president 5. Missuguste tunnustega ühenduste tegevus on Eestis keelatud? Nimetage kolm. 1) Keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. 2) Relvi valdavad, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana ega erakonna struktuuriüksusena. 3) Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi erakonna või
pigem kindla parteiga 2.pigem oma sotsiaalse grupiga Sotsiaalsete lõhede tüübid Lipseti ja Rokkani järgi Lipset ja Rokkan(1967)- parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel.Lääne Euroopas lõhed pärit rahvusriikide vormumise ajast ja industriaalrevoluts. 1.Keskuse ja perifeeria lõhe-etnilised- ja regionaalsed lõhed.Väljenduseks etnilised- ja regionaalsed parteid.Hispaania,UK,Eesti 2.Riigi ja kiriku lõhe-pärineb valgustusajast(haridus,moraal)Väljenduseks nt. Kritstlik-demokraatlikud erakonnad. 3.Maa-linna lõhe-tekkis seoses industriaalrevolutsiooniga.Väljenduseks nt.agraarparteid.Kujunes oluliseks rohkem Skandinaavias ja KIE riikides,kus industriaalrevolutsioon toimus hiljem. 4.Klassilõhed-seoses industriaalrevolutsiooniga-tööliste ja kapitalistide vastuolu.Keskklass toetav reeglina parempoolseid,vähemjõukamad vaskapoolseid.Rootsis. Läänes kõige olulisemad klassilõhed ja ja kirik-riik lõhe. Sotsiaalsete lõhete kujunemine on mõjutanud parteisüsteemi kujunemist Euroopas
jooksul. Eestis kui võidutses viimati Reformierakond, siis valijad valisid suunaks liberalismi. Peale selle tagab süsteem võimaluse parteide rohkusele Riigikogus, mitte nagu enamusvalimiste puhul, kus soositakse ainult kaht erakonda. Mitu parteid parlamendis on tervitav, kuna see tasakaalustab valitsemist. Eesti puhul see tähendab seda, et kui Reformierakond näiteks võtaks liiga liberaalse suuna, siis opsitsioonis olevad erakonnad saavad kritiseerida neid ettepanekuid ning juhtida ka avaliku arvamust sellele. Eesti iseseisvuse alguses viis küll võrdeline valimissüsteem lühiajalistele ja nõrkadele valitsustele, kuid nüüdseks on poliitiline kultuur Eestis väljakujunenud sellisel määral, et valitsused suudavad ametis püsida terveid ametiaegu. See tagab tugevate valitsuste tekked ja on võimalik viia ellu järjepidevat poliitikat. Juhul kui
47. Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja arengut. ’ Roheliste tunnused: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast skepsus progressi suhtes „kosmoselaev Maa“ edasikestmine Voolud: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 48. Kuidas on omavahel seotud erakonnad ja poliitilised ideoloogiad? ???? Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised 49. Iseloomusta erakondade olemust ja nende rolle demokraatias. 50. Võrdle dominantse partei süsteemi ja kaheparteisüsteemi. Kaheparteisüsteem: kandub osa konkurentsist erakonna sisse kalduvad tugevnema erakonnavälised huvirühmad Dominantse parteisüsteem: Mitu parteid, kuid üks saab (peaaegu) alati täisenamuse 51
Relatiivse enamuse puhul on valitud kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab valimisringkonnas kõige rohkem hääli (näiteks 30% häältest, kui konkurendid saavad vähem). Enamusvalimised väldivad seadusandliku kogu killustumist. Väikeparteid ei saa mandaate või saavad mõne juhusliku mandaadi, mis ei mõjuta parlamendi otsuseid. Soodustab erakondade ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides. Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled
rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond
2. vahendavad võimudele kodanike nõudmisi 3. näitavad rahva usaldust 4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli.
Riigivormid Monarhia Monarhia on riigivorm, milles valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. Monarhi ei piira õiguslikud eeskirjad, ta kehtestab kõrgemat võimu riigis. Eraõiguslik iseloom- monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki ja riigiõiguslikke vahekordi. Tänapäeval Saudi-Araabia. Kus valitseb kuningas ja kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, kohtu- ja usuvõim. Poliitilised erakonnad on keelatud ja valimisi ei korraldata. Demokraatia võimule tulekuga muutus ka monarhia iseloom- riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. Riik ja monarhia on ühtsed. Monarh on riikliku võimu teostamise õiguse praktiliselt kaotanud ja täidab vaid esindusfunktsioone. Kuninga eesõigusaktid peavad saama kinnitust rahva poolt valitud valitsuselt. Riigivormina võib monarhia esineda: pärilik monarhia (dünastia), valitav monarhia,
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine suurte inimhulkade koondumine
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused
Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. Kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2005.aastal kehtivate seaduste järgi on Riigikogu valimistel kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 6. Erakondade roll tänapäeva maailmas
Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogusse. Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses; · hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18- aastaseks. Selline vanuse alampiir kehtib ka Eestis. Rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused ei tohi põhjustada valimisõigusest ilmajätmist. Demokraatia ajaloos on oluliseks peetud hääleõiguse andmist naistele ja mustanahalistele. Eestis said naised juba hääleõiguse 1920. aasta põhiseadusega. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel,
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Selliste valimistega rahvas perioodiliselt legitimeerib võimu ja see tagab ka võimaluse opositsioonil kunagi võimule tulla. Sellega on tagatud poliitiline pluralism. Kõikides riikides tagab see rahva kontrolli seadusandliku võimu üle, parlamentaarsetes ning poolpresidentaalsetes riikides tagab see ka rahva kaudse kontrolli valitsuse üle parlamendis olevate rahvaesindajate kaudu. 3) Poliitiline pluralism, mitmeparteisüsteem või vähemalt kaheparteisüsteem ning legaalse opositsiooni lubamine. Mõnikord on seejuures antud opositsioonile õigus vaidlustada konstitutsioonilise kontrolli raames seadusandliku võimu akte. Eestis on demokraatliku riigi põhimõtted fikseeritud Põhiseaduse §-des 1, 10, § 15 ja § 56 (vt ise). Eestis on mõnikord demokraatliku riigi tunnusteks loetud ka rahvaalgatuse, rahvahääletuse, presidendi otsevalimise ja Riigikogu liikme tagasikutsumise õigust
Riigi roll majanduse korraldamises - riik sekkub mitmesuguste õigusaktide, maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad (näiteks nende kuulumises erinevadesse parteidesse.) Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised,
Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria)
Riigi roll majanduse korraldamises. Sekkub mitmesuguste õigusaktide ,maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Huvid. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi,inimeste mitmekesised huvid väljenduvad nt. Nende kuulumises erinevadesse parteidesse . Pluralismi olemus ja tähtsus.Pluralism on mitmekesisus ja paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist. Pluralism on veendumus,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.nt :Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas !!! Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias: · ühiskondlikud liikumised,
oli usaldatud valitsusele, teisalt oli aga säärane lahendus ajutine ning kõik valitsuse tähtsamad otsused kuulusid tagantjärele kinnitamisele Asutavas Kogus. Asutava Kogu valimised Muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal) Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (loodud 1917) - Eesti Maarahva Liit ehk Maaliit oli 1917. aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha
oli usaldatud valitsusele, teisalt oli aga säärane lahendus ajutine ning kõik valitsuse tähtsamad otsused kuulusid tagantjärele kinnitamisele Asutavas Kogus. Asutava Kogu valimised Muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal) Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (loodud 1917) - Eesti Maarahva Liit ehk Maaliit oli 1917. aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha
Seega saab Vabariigi President põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse jõustumist vaid edasi lükata, mitte aga lõplikult takistada. Vabariigi President peab kontrollima, kas seadus on vastu võetud õiget menetlust läbides, kas see on saavutanud vajaliku häälteenamuse parlamendis, kas tekst vastab sellele tekstile, mis parlamendist oli otsustamisel jne. Teiseks saab Vabariigi President kontrollida seaduse sisulist vastavavust põhiseadusele. Kolmandaks saab Vabariigi President takistada seaduse jõustumist poliitilistel põhjustel. Kui Vabariigi President jätab seaduse välja kuulutamata poliitilistel põhjustel, on Riigikogul õigus seadus muutmata kujul vastu võtta. Siis peaks Vabariigi President välja kuulutama selle seaduse. 11. VP osalus valitsuse moodustamisel (peaministri kandidaat, ministrite nimetamine/vabastamine) V: Vabariigi Presidendil on formaalselt võimalik teha peaministrikandidaadi
(sooliste) kvootide kehtestamine, vähemusrahvuslasele parlamendis esindatuse tagamine sõltumata 5% klauslist. Internetihääletajal on võimalik antud häält muuta. 2.2.3 VALIMISTEGA SEONDUV ÕIGUSKAITSE Valimispõhimõtetet või seaduste rikkumise korral peab igaühel, kelle õigusi seeläbi rikuti, olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti. Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine. 2.2.4 ERAKONNAD Parlamenti on mõeldamatu ette kujutada ilma erakondadeta. Erakonnad ei ole riiklikud organisatsioonid, tegemist on erasfääri ühendustega nign seega omavad erakonnad põhiõigusi. Erakondadel ei ole poliitilises elus osalemise monopoli.Poliitilisi otsuseid omavad ntks ettevõtjad; keskkonnakaitsjad ja muud ühendused. Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga. 2.2.4.1 ERAKONNA MÕISTE, TEMA ASUTAMINE JA LÕPETAMINE
b. vahelduv toetus, c. eelissuhted, d. huvirühm loob erakonna, e. erakonna domineerimine 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? a. Eesmärgilised stiimulid b. ainelised stiimulid c. solidaarsusstiimulid d. aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on a. kaadrierakonnad b. massierakonnad c. laiahaardeerakonnad d. kartellierakonnad 17. Milliseid erakonnasüsteeme järgmistest klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? a. kaheparteisüsteem b. üheparteisüsteem c. kolmeparteisüsteem d. mitmeparteisüsteem 18. Laiahaardeparteiks nimetatakse a. Erakonda, kus esiplaanil on teatud suure huvirühma spetsiifilised huvid ning millesse kaasatakse võimalikult p b. Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse c. Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonaliikmete huvide esindamine, kuid mille tuvastamisse k d
mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmine on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Riigikokku pääsevad erakonnad, kes koguvad 5% valijate häältest. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju, Euroopa parlamendi ja kohalike volikogude valimistel avatud nimekirjade põhimõtet. Hübriidne valimissüsteem- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel.
Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.................................................................................................6 Vabariigi Pre
ülesannetest, pane tähele ka seaduse menetlust (108-109) (menetleda ja vastu võtta seadusi; ratifitseerida välislepinguid; kinnitada riigieelarve; kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid; kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust ülesanded) Koalitsioon parteid, kes moodustavad valitsuse. Tuleb ette ka valitsusi, kus kõik ministrikohad on ühel parteil, aga siis räägitakse parteivalitsusest, mitte koalitsioonist. Opositsioon erakonnad, kes ei kuulu valitsusse. Nende kohustusks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive (mõistuse piires, eks) Valitsuse moodustamise põhimõtted alustuseks valib rahvas Riigikogu. Valimistel enim hääli saanud erakonnale teeb president hea tava kohaselt ettepaneku moodustada valitsus. Valitsuse koosseisu kinnitab Riigikogu. Moodustamise kohta pikemalt lk 112 Monarhia ja vabariik monarhia ehk valitsusvorm, kus võim on pärandatav; vabariigi
valitsuskriise. 4 Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: 1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid.
Muud vormid: soolinesotsialiseerimine, klassisotsialiseerimine, poliitiline sotsialiseerimine (protsess mille kaudu inimene õpib, kuidas suhtuda poliitikasse). Sotsialiseerimise protsessi mõjutavad sotsialiseerimise agendid = inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesanne on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Neid jagatakse primaarseteks (perekond, omasugused) ja sekundaarseteks (kool, töökoht, meedia). Riik Poliitilised institutsioonid: · Riik · Erakonnad · Kohalik omavalitsus · Teatud reservatsioonidega ka kohus · Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO jt) · Valimised jne Poliitilised institutsioonid on ajalooliselt kujunenud vormid, mis põhinevad võimu kasutamisel ja mille eesmärk on korraldada ühiselu. Riiki võib määratleda õiguslikust aspektist ja organisatsioonilisest aspektist(sisaldub ka funktsionaalne määratlus). Riik on valitsemisinstitutsioonide kogum. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise,
oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Millal luuakse erakorralisi/ajutisi komisjone? Erakorralisi/ajutisi komisjone luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Kes moodustavad parlamendi opositsiooni? Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Mis on fraktsioon? Fraktsioone ehk saadikurühmi moodustavad koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud. Nende aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus ja ühe fraktsiooni saadikud on ühest parteist. Millised fraktsioonid on hetkel esindatud Riigikogus? Millised neist on opositsioonis, millised koalitsioonis? Opositsioonid:
annaabi.ee 
