Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kehtib proportsionaalne valmisüsteem, mis tähendab, et esinduskogu mandaadid jagatakse võrdeliselt valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel vastavalt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Kuigi kehtiv valimissüsteem toimib küllaltki hästi, tekib siiski küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada
Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatale suurparteidele ningdiskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Se peaks tähendama, et paretei. Mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis
kandidaadile või parteile, keda ta eelistab (teatud erand on USA-s, kus inimesed valivad valijamehed, kes seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega). Valimiskampaania Kui valimised on välja kuulutatud, lülituvad protsessi parteid. Nende tegevus on suunatud kahele peamisele eesmärgile: koguda valijate hääli ja tugevdada ennast organisatsiooniliselt (töötatakse välja valimisprogramm, seatakse üles ja registreeritakse saadikukandidaadid, inimestele jagatakse kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse
tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse
3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed presidendi valib Riigikogu või valimiskogu) · regulaarsed e perioodilised valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel: - KOV iga 4 aasta tagant oktoobri 3. pühapäeval - RK - iga 4 aasta järel märtsi 1. pühapäeval - President - iga 5 aasta järel
LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid.....................................................................................................................
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine
pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel). Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest asendusliikme asumine Riigikogusse. 7
Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Just seepärast
Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus. Teisalt pole see süsteem vaba puudustest, sest see annab eeliseid juhtuvatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid ning lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem- jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus on et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mõnedes riikides saabki hääletada vaid nimekirja, mitte aga konkreetse isiku poolt. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, suurema toetuse kogunenud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoolt. Parlamenti pääs sõltub valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut nimekirja ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda palju inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks puuduseks
üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse. (,,Võitja saab kõik")
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2. proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekiri hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab. On kehtestatud häälte alampiir, mis peab olema, et kandidaat pääseks parlamenti. + hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele
valijaskonna tegelikke eelisi. Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA's, Kanadas ja Prantsusmaal. 3.2.Proportsionaalne Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis. Mitmemandaadilised valimisringkonnad ehk ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Vastavalt antud häälte ja ringkonnas saadavate mandaatide arvule arvutatakse välja kvoot. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ta ületab selles valimisringkonnas antud kvooti. Avatud nimekirjad- Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole.
Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.
Jaoskond valimise koht. 2. Tuntumate valimissüsteemide üldine olemus: enamussüsteemid, proportsionaalsed süsteemid, segasüsteemid V: enamussüsteemid valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Plussid: väiksem häältekadu, valija eelistuse veidi suurem arvestamine, miinused: proportsionaalsusekadu siiski olemas, võitjaks võib saada kõige vähem vihatud kandidaat. Proportsionaalsed süsteemid esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Kasutusel on mitmemandaadilised ringkonnad. Segasüsteemid poolproportsionaalsed süsteemid (ei anna enam häältesaagiga enam-vähem proportsionaalset esindust, aga pole veel ka ,,võitja-võtab-kõik" süsteem, teljel keskel). 3. Majoritaarsus vs proportsionaalsus
demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. 3 Neis on riigipead koondanud enda katte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. 3. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Lk.80 88 Huvide esindamine ja teostamine. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille
oma arvamusega olevat. /.../ Riigis leidub alati inimesi, kes paistavad silma oma kõrge sünnipäraga, rikkuste või väärikuse poolest; kui nad oleksid aga rahva hulka segatud ning neil oleks nagu teistelgi vaid nende hääl, siis kujuneks üldine vabadus neile orjuseks ja neil poleks mingit huvi seda kaitsta, sest suurem jagu otsuseid oleks sihitud nende vastu. /.../ Nad moodustavad omaette kogu, kellel on õigus rahva ettevõtmisi seisma panna, samuti nagu rahval on õigus seisma panna nende omi. /.../ Ülikute kogu peab olema koosseisult pärilik. /.../ Oleks asjatu seadusandlikku kogu pidevalt istumas hoida. /.../ Kui seadusandlik kogu vahetpidamata koos istuks, siis võiks juhtuda, et saadikuid, kes ära surevad, hakataks muudkui uutega asendama; ning kui sellisel juhul peaks seadusandlik kogu kunagi kõlbeliselt laostuma, siis ei leiduks hädale mingit rohtu. Kui aga on korraldatud erinevate seadusandlike
Vabariigile on iseloomulik ametisse valitava riigipea olemasolu, kes harilikult valitakse teatud perioodiks. Autoritaarses ja totalitaarses riigis "valitakse" riigipea sageli ka eluajaks (näiteks Tito endises sotsialistlikus Jugoslaavia). Vabariigi riigipea üldnimetuseks on teoorias president. Riikide praktikas on kasutatud ka teistsuguseid nimetusi, Eesti 1933. a põhiseaduses näiteks riigivanemat. Sõna "president" tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens, millega antiikajal tähistati kollegiaalse organi eesistujat. Tänapäeval kasutatakse sõna "president" vahel ka kollegiaalse organi esimehe tähistamiseks (näiteks Saksamaal Bundestagi president, konstitutsioonikohtu president). 33. Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik? Presidentaalset ehk dualistlikku vabariigi nimetatakse ka USA-tüüpi vabariigiks. Täpselt samasugust mudelit kui USA-s pole aga teistes riikides kasutusel. Kõige üldisemalt iseloomustab ühendriikide
Selle süsteemi peamine pluss on selgus ja lihtsus, kuid miinusteks see, et annab eelised juhtivatele suurparteidele ning kaotsiläinud hääled, st need, eelistasid kaotanud kandidaate või parteisid. Proportsionaalne valimissüsteem- jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Partei, mis kogub 7 % valijate häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Valimisringkonnad on mitmemandaadilised. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, seega tuleb valijal eelistada pigem üht või teist erakonda kui üht või teist isikut. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõusevad nimekirjas ettepoole. Seega sõltub pääs parlamenti valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb
Kolmandad on aga arvamusel, et massimeedi pakub lihtsalt rohkem infot juba huvitundvatele, samas jätab senini apaatseid kodanikke siiski külmaks. Pikaajalises demokraatias avaldavad mõju perekondlikud traditsioonid, isiklikud kogemused, samas on valmiskampaania mõju siiski suur nt nii USAs kui ka Eesti langetab ligikaudu kolmandik valijaid otsuse alles viimase nädala jooksul. Valimissüsteemid: Majoritaarne winner takes it all. Valimissüsteem sunnib sarnaste vaadeta parteisid ühinema, seega on poliitilisel maastikul tegevad umbes 2-3 suuremat parteid. Valimistel moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad, st igast ringkonnast pääseb parlamenti vaid üks (häälteenamuse saanud) kandidaat. Parlamendivalmistel kasutatakse lihthäälteenamuse põhimõtet (st võidab enim hääli saanud kandidaat), presidendivalmistel aga absoluutse häälteenamuse nõuet, st võitjaks osutud kandidaat, kes sai 50 % + 1 häältest. Kui
inimestel. (2) Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. (3) Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. (4) Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. (5) Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on
Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: · Üldised valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) · Ühetaolised e võrdsed kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks · Otsesed hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale · Hääletamine on salajane valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada · Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda.
Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: Üldised – valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) Ühetaolised e võrdsed – kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks Otsesed – hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale Hääletamine on salajane – valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada Vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda.
keelatud valmiste propaganda; 3) valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõigile parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Ent kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ning säärasel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Pärast valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad ja valimisliidud esitama raha laekumise kohta aruande. Kõik hääled on võrsed, st kõigil valijail on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed.
Mõõdukas: ca 4-6 põhiparteid Äärmuslik: palju väikseid ja killustunud parteisüsteem 52. Mis on iseloomulik äärmuslik mitmeparteisüsteemile. Palju väikeseid parteisi ja killustunud parteisüsteem. 53. Iseloomusta kahte peamist valimissüsteemi ja võrdle neid omavahel. Selgita, millist valimissüsteemi Sina pead kõige õiglasemaks ja miks. Majoritaarne valimissüsteem – valimistel enim hääli saanud partei saab võimule,vähemuse hääled lähevad kaotsi ja nende huvid jäävad esindamata. Proportsionaalne valimissüsteem - Vastavalt erakonnale antud häälte hulgale saab ka proportsionaalselt kohti parlamendis 54. Kuidas on omavahel seotud valimissüsteem ja parteisüsteem. Sõnasta Duverger’i seadus. Proportsionaalne valimissüsteem toetab enamasti mitmeparteisüsteemi
o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. Aasta jooksul (see on institutsionalistlik uurimine) · Miinus: Ei anna vastust kiiretele muutustele, nagu näiteks äsja vast võetud seaduse mõju ühiskonnas/poliitikas · Pluss: Demokraatlikud protsessid ongi aglased, mistõttu on neid institutsionalistlikult hea uurida · Põhiideed: o Kuidas ühildada omavahel piiramatu võimuga rahvast ning piiratud võimuga valitsust (Montesqieu) o Valimised, millega võim paika pannakse. Kui on liiga demokraatlik ja võrdne ühiskond, siis on raske kedagi millekski sundida · Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt
Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees.
ideoloogiate järgi. Arvatakse, et põhimõtteliselt ikkagi saab neid eristada ja see peaks aitama meid ka valimistel, kui ka valitsuse poliitika mõistmisel. Vasakparteide hulka kuuluvad Eestis Keskerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei. Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja käibemaksumäära alandamist eluliselt vajalikelt kaupadelt(toit, elekter, kommunaalteenused). Iseloomulikult vasakpoolsusele usuvad ka nemad, et haridus peaks olema kõigile kättesaadav ühishuvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsialdemokraate eristab keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõiveküsimustele. Keskerakonnal on aga esikohal sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused. parempoolsed parteid ei ideoloogia poolest nii ühtsed kui keskerakond ja sotsid. reformierakond tugineb liberalismile. IRL(Isamaa ja Res Publica Liit 2006 ühinesid) toetub aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL toetab rohkem rahvuslikku kapitali
o Lihtne, kuid paljud häälevad ,,raisku" Olulistes küsimustes, nt Prmaa või Soome presidendivalimistel, tehakse nii, et võitja peab saama vähemalt 50% + 1 häält üle 50% häältest ei saa minna kaotsi o Soosib suurparteisid · Proportsionaalne e. võrdeline süsteem o Mitmemandaadilised piirkonnad o Kohti jaotatakse võrdeliselt häältega (30% häältest 30% kohtadest, aga valimiskünnist tuleb ka arvestada) o Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas eelistada tuleb pigem erakonna programmi kui isikut Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, valituks osutuvad need, kes saavad rohkem hääli Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Isikud on partei otsustada (kuid tihti kehtestatakse häälte arvu osas alampiir)
7 Ei, sest üldine kaitseväeteenistuskohustus... 1) Tagab suuremal hulgal kodanike sõjalise väljaõppe; 2) Suurendab kodanikutunnet ja moraalset vastutust riigi ees; 3) Aitab noorel kodanikul harjuda distsipliiniga ja suurendab vastutustunnet; 4) Aitab kaasa vähemusrahvuste paremale integreerimisele ühiskonda. Jah, sest... 1) Kutseline palgaarmee moodustatakse vabatahtlikkuse põhimõttel, mistõttu sõjaväkke ei pea minema noormehed, kes seda ei soovi; 2) Palgasõdurite motivatsioon on suurem; 3) Parem väljaõpe. Peamised valimissüsteemid Proportsionaalne valimissüsteem Eestis kehtiv, Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks. Ühest valimisringkonnast pääseb parlamenti 6-12 saadikut. Kaotsi lähevad üksnes need valijatehääled, mis on antud erakondadele, kes ei kogu täis 5% valijate häältest. Parlamendimandaadid e saadikukohad jagatakse võrdeliselt e
a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema. 4. Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused? Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi Erinevused: osalusdem. puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms.), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised). 5. Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl'i järgi? · idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest · demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6
põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe (ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine. IV VALIMISED 40. Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälteenamuse. Proportsionaalse valimissüsteemi puhul jaotatakse mandaadid 6 mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvuga. Vt. http://www.pohiseadus.ee/ptk-4/pg-60/ 3.8.1 ja 3.8.2 Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt kogu valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. 41. Valimiskünnise mõte Valimiskünnise kehtestamine aitab vältida parlamendi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
