Selle alusel toimibki demokraatia, poliitikas tuleb ikkagi ju jälgida erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Eestis ning ka mujal demokraatlikkes riikides on võim ka jagatud, et ei tekkiks probleeme valitsusega. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler, riigi majandusega tegeleb riigikontroll ning julgeoleku jaoks on kaitse politsei, et poliitikud ei korraldaks riiki ümber ainult enda käe järgi. Inimesi ei vaadata demokraatlikus riigis imelikult ega sunnita teda seda usku kummardama, mida on protsentuaalselt selles riigis kõige rohkem. Meil ei tehta vahet, kas inimene on negriidsest, europiidsest või mongoliidsest rassist - kõiki võetakse kui ühesuguseid inimesi, kes siia ilma on loodud. Kõõrdis silmaga ei vaadata ka nn.vaeste inimeste peale, sest meie ühiskonnas on inimestel endaga nii palju tegemist, et viimasel ajal ei panda seda tähelegi. Inimesed võivad igal ajal, igal pool avaldada oma
võimukasutuse kontrollimist. Eestlastel on õigus valida ja hääletada riigikokku oma eestkostjad. Seda saab teha iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 eluaastat vana. Ehk peetakse seda niivõrd oluliseks tunnuseks sellepärast, et kogu rahvale nii tähtsa otsustamise võimaluse andmine näitab, et olulistes asjades võetakse kõiki kuulda. Kui inimene saab valitsuse valimisse anda oma hääle, tunneb ta tõesti, et valitseb võrdsus ehk demokraatia. Teine tähtis tunnus on see, et demokraatlikus riigis on kõik inimesed seaduse ees võrdsed ja inimeste õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Näiteks ei tohi demokraatlikus riigis määrata inimesele, kes on seaduse vastu eksinud, surmanuhtlust. Eestis ja ka teistes demokraatlikes riikides ei ole surmanuhtlust kehtestatud ja see näitab seda, et on tähtis võrdsus. Üheltki inimeselt ei tohi teine inimene seaduslikult elu võtta, olenemata toimepandud kuritööst on kõigil õigus elada.
Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism
f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i. ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus j. riigivalitsemiskunst -> poliitika 5) Tsensuur trükivabaduse piiramine 6) Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b
rahvasse ja seadustesse. Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Reziim mida iseloomustab diktatuur Siirderiik üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Eesti kui parlamentaarne demokraatia. Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel.
See on vajalik demokraatia toimimiseks. Samuti on vajalik sellele piirangute panemine.Piiranguteks on vaja tugevaid põhjendusi, et ära hoida diskrimineerimist. Muidugi ei pruugi kõik otsused olla üheselt põhjandatavad, kuid arvan, et Eestis on valimis- ja kandideerimisõiguse andmine määratud parimal võimalikul viisil. Lähtutud on sellest, et asi oleks kooskõlas üldiste seaduste ja moraalinormidega ning samas on püütud kellelegi mitte ülekohut teha. Võrdsus ja vabadus on demokraatlikus riigis põhivajadused. Võrdõiguslikkus ükskõik, mis tasandil on oluline kogu inimkonna toimimiseks. See on miski millel pole olemas üheselt õigeid ja valesid vastuseid, on vaid hästi või halvasti argumenteeritud seisukohad.
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal vali
Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva heaks tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. 1.1 Otsene ja esindusdemokraatia Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Viimastel aastakümnetel on referendumite korraldamine sagenenud, mis näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see
1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine
Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti ,,kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 5 ja ARISTOTELES6. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks.
Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel
Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti "kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli
Tänapäeva riigi 5 olulist tunnust: *riik on suveräännema kõrgeima võimukandija oma territooriumil. *riiki haldavad riigi amet ehkburokraadid, kes on selleks koolitatud. *võimu realiseerimiseks on riigil ainuõigus kehtestada seadusi ja kasutada sunnivahendeid. *riigi võim laieneb riigi territooriumil kõikidele isikutele, ka nendele kes ise teostavas võimu ja välismaalastele. *riigil on õigus kogundada oma riigi tegevuse filantseerimiseks. 5 valimis ülesannet valdkondade demokraatlikus riigis: *tagada igale inimeseelu, vabaduse ja omandi kaitse. *soodustada üldise heaolu ja õiguseendemist riigis. *osutada riigi arenguks vajalike teenuseid ja arendada kommunikutsiooni võrke. *kasvatada uusi kodamike, riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus. *esindada riiki rahvusvahelistes suhtlemistes, eesmärgiga tagada riigi julgeolek ja areng. KODANIKU ÜHISKOND On avaliku elusektor, mille raames tegutsevad mitte poliitilised kodaniku organisatsiooni ja ühendused
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mi
Euroopa Keskpank - ülesandeks on hoida euroalal rahalist stabiilsust, tagades madala ja stabiilse tarbijahindade inflatsiooni. EKP on iseseisev institutsioon ja võtab vastu otsuseid, küsimata selleks juhiseid valitsustelt ja teistelt ELi institutsioonidelt ning võtmata selliseid juhiseid arvesse. koosneb liimesriikide keskpanga presidentidest ja EKP presidendist ja asepresidendist Pilet 8 1) Valimised ja nende roll demokraatlikus ühiskonnas. Peamised valimissüsteemid ning nende plussid ja miinused. Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda. Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima. Valimised Kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike
riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täishääleenamue reeglit, kus võitmiseks peab kandidaat koguma vähemalt poole valimisel osalenute häältest. Kui Iirimaal valimised toimuvad, siis kasutatakse kolmandat presidenti otsevalimise meetodit alternatiivset häält. Alternatiivne hääl on üks järjestusmeetoditest. Järjestusmeetodi
kombestikku parimaks. Mõlemad muutuvad niikuinii, kui vaid kodanikud seda soovivad. See on demokraatia pärisosa. See on olnud ka kodanike viimase aasta selge sõnum poliitikutele. Demokraatia suurimaid voorusi ongi võimu seaduspärane ja veretu vahetus, kus riik jääb püsima, kus otsustajad vahetavad üksteist välja. Demokraatia õpetab, et kui ollakse rahva nurina suhtes tuim või tumm, siis tuleb peagi, juba järgmistel valimistel võimule keegi teine. Kuigi demokraatlikus ühiskonnas levib tunne, et võim ei taha kuulata, siis hakatakse oma hääle kõlamapanekuks otsima teisi vahendeid. Selleks loodi läinud aasta lõpul ka Rahvakogu, mille tegemisi täna tunnustan. See värske, kodanike vabale tahtele rajanev algatus on juba osutunud kohaks, kus kodanikud said teha ettepanekuid, millest peagi võivad saada seadused. Rahvakogu, rõhutan, loodi kodanike, sealhulgas muutuste vältimatuses veendunud poliitikute
Etniliselt erinevad kultuurid ei saa tihti hästi läbi, neil on erinev arusaam kuidas riik või ühiskond peaks toimima ning sellised konfliktid ei vii selleni, et saaks tegeleda demokratiseerumisega nii lihtsalt. Samas on Beissinger oma artiklis väitnud, et nö „kolmanda laine“ demokraatiates, endistes NL riikides võis mõnel korral tugeva rahvusidentiteedi puudumine demokratiseerumisele halvasti mõjuda. Kui tugev rahvusidentiteet tahtis võõrvõimust vabaneda ja saada demokraatiaks ja mitte ei fokuseerinud teise etnosega võitlusele, siis võis see tugev rahvustunnetus positiivselt mõjuda demokraatia poole pöördumisel. 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Tugev religioon kultuuris võib olla nii kasuks ja kahjuks demokratiseerumisele. Näiteks võib tugev religioosne kultuur tunda end ohustatuna demokraatiast, samuti võib see tunduda kui muu kultuuriruumi osa ja miski, mis pole neile sobilik, vajalik. Kui religioon on sügavalt
Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tahendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus - ta võib tagasi lükata parlamendis vastuvõetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast - alamkojast ehk esindajatekojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga nelja aasta tagant.
Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, kus kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. ~4~ Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osa paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval. Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Demokraatlikus riigis valitseb pluralism vaadete paljusus ja võrdsus. Kokkuvõttes on demokraatia tugisambad: 1. rahva suveräänsus; 2. valitsemine valitsetavate nõusolekul 3. enamuse võim; 4. vähemuse õigused; 5. põhiliste inimõiguste tagamine; 6. vabad ja ausad valimised; 7. võrdsus seaduste ees; 8. korrakohane õigusemõistmine; 9. põhiseadusega piiratud riigivõim; 10. sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism (ideede paljusus); 11
Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja
Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja
ja maksudega seonduv. Otsuse selle kohta, kas korraldada mingis küsimuses rahvahääletus või mitte, langetab Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogusse. Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses; · hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.
kuuluda ainult Eesti kodanikud. Demokraatia on tugev siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja kaitsevad. Paljud kodanikud üksnes nõuavad oma õigusi, jättes kohustused unarusse. Armastatakse küll kritiseerida valitsust ja poliitikat, kuid ei vaevuta end probleemida kurssi viima ega ajakirjanduses oma argumente esitama. Ka valimistel hääletatakse sageli huupi, tutvumata kandidaatide programmidega. Tänapäeval on kodanikuõigustel demokraatlikus maailmas sarnased jooned. Demokraatlikud riigid rajanevad põhimõttel, et valitsus peab teenima rahvast, mitte rahvas valitsust. See tähendab, et riik annab oma kodanikele õigused ja vabadused, vastutasuks on aga kodanikud riigile truud ning aitavad kaasa ühiskonna rahumeelsele arendamisele. Õigused, vabadused ja kohustused on demokraatlikus riigis nii tihedalt põimunud et on raske öelda, kas tegu on õiguse või kohustusega. Kodanike õigused ja
7 Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 18. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus, selle tingimused Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Põhiõiguste piiramise formaalne põhiseaduspärasus eeldab esiteks põhiseaduses sätestatud pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete järgimist, teiseks põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva
3. Koostab Valitsuse. 4. Esitab riigikogule, annab või ei anna volitused. 5. Valitakse ministrid Valitsusse 6. President nimetab Valitsuse ametisse. 7. Valitsuse liikmed annavad ametivande riigikogu ees. *Eesti parlamendi ühe- ja kahekojalisus. 1938 *Millistest rahvaesindustest saab rääkida kui parlamendi eelkäijatest. Asutav Kogu ja Maakogu - 1917 *Pärast iseseisvuse taastamist tuli moodustada mitu erinevat rahvaesindust. Millised need olid? Kodakondsusega seotud küsimused Eesti Kongress Parlament Eesti ülemnõukogu Põhiseaduse loomine . Põhiseaduslik assamblee 6.2. President Presidendi võim sõltub riigivalitsemise vormist presidentaalne või parlamentaarne. *Kas minister peab olema poliitik või vastava valdkonnaharidusega spetsialist-ametnik? Tänapäeval peab minister olema eelkõige poliitik ja tegema koostööd teiste poliitikutega, sest kantsler on vastava valdkonnaharidusega spetsialist-ametnik.
nendeks on ühtne ehk unitaarriik nt eesti vabariik ja liitriik ehk föderatsioon. unitaar ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemisorganid. ühtne seadusandlus. tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vaid nad on keskvõimu kohalikud esindused(eestis maavalitsused). tänaäeval on enamik riike unitaarriigid. Liitriigil ehk föderatsioonil on küll teatud ühisorganid(nt usa valitsus, kongress, politsei), kuid peale nende on liitu moodustavatel osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. väljaspool föderatsiooni pädevust on osariigid suveräänsed. monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks, personaalunioonis ühendab riike ühine riigipea. näiteks ühe riigi pea võib pärida ka teise riigi trooni. kuna valitsevad dünastiad on abielude kaudu sageli sugulased, siis
Kuigi bolsevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolsevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - nä
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c000000700000000000000000000000873b0000ed28000020
Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga
Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
