Üldiselt on tänu tehnoloogia pidevale arengule võrdlemisi keeruline täpselt paika panna, kuidas tuleks lahendada turvalisusega seotud probleeme. Selline tegevus juhib aga tähelepanu kõrvale arvuti tegelikult rollilt sellelt, et arvuti on siiski eelkõige inimese abiline. Tavakasutajale ei olegi vaja kõike neid uusi programme, kuna see toob kaasa ainult lisakulutusi. Samas ta ei saa maha jääda, kuna tootjad mõtlevad uusi programme ja võimalusi, mida toetavad ainult kõige uuemad programmid. Tootjad ei mõtle lihtinimese rahakotile. Aga kui lihtinimene ei saa endale lubad kõige parema, siis ka tema nauding on poolik. Privaatsus ja jälgimine Privaatsus on enese kehtestamine ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, niisiis kuulub see iga inimese fundamentaalse õiguste hulka. Probleemid privaatsuse kaitsmisel kerkivad näiteks esile seoses riigi või ettevõtete vajadustega. Need töötajad kes korjavad või töötlevad inimeste andmetega, kui usaldusväärsed nad on
riigi piirid, muutus rahvusvaheliseks. Muutus ka nimi. Esialgsest nimest ARPANET sai Internet.i Esialgu oli peamiseks arvutivõrgu ülesandeks ressursside jaotamine, st. istudes ühe arvuti taga sai kasutada ka neid programme ja informatsiooni mis teistes peidus. See funktsioon ei ole ka praeguseks kadunud, kuid lisandunud on veel üks oluline ülesanne - olla vahendajaks inimeste vahel. Tõe huvides tuleks ka märkida, et Internet (mille suunitlus enam teaduslik ja õpetav) pole ainus arvutivõrk maailmas. Näiteks on olema kommertskallakuga võrke, kus põhilisteks tegevusteks reklaam, ost ja müük. Eestisse jõudis Internet 1992. a. aprillis ja on tänaseks siingi tõhusalt arenenud, olles kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne. Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network).
pool mujal. Praegu me ei kujutaks vist ette, et peaksime kellegagi suhtlemiseks ilmtingimata näost näkku kohtuma või äärmisel juhul käsitsi paberile kirja kirjutama ning selle postkasti viima, et postiljon teate kohale toimetaks. Palju lihtsam on võtta taskust või kotist telefon ja helistada, saata sõnum või meil Vajaliku materjali saamiseks, ei pea enam minema kindlasti raamatukokku ja seda paljudest paksudest raamatutest otsima. Piisab vaid sellest, kui teha Internet lahti, kirjutada märksõna otsingumootorisse ja vajalikku infot tuleb rohkem kui küll. Seoses sellega on vähenenud ka raamatute lugemine, sest vabal hetkel ei haara käsi mitte enam raamatu järele, vaid hakatakse mõnda arvutimängu mängima. Muidugi on võimalik virtuaalselt raamatuid lugeda kui vaid tahtmist ja aega, selleks ongi meil e - raamatukogud. Selleks, et endale midagi osta, ei pea enam poodi minema, vaid saame kõik vajaliku soetada endale interneti kaudu, külastades e poode
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3
............................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 11 2. LISA: KÜSITLUSE ANKEEDI NÄIDIS............................................................................................. 12 Sissejuhatus Tehnika areng on muutnud arvuti ning interneti meie jaoks üsna tavaliseks vahendiks, mille kaudu saab suhelda ja informatsiooni otsida peaaegu ilma piiranguteta. Internet on saanud meie elu suureks kontrollijaks, mida tõestab ka Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis 5.-8. klassides läbiviidud uuring, milles õpilased vastasid küsimusele, mis juhtub elus siis, kui internet kaob, järgmiselt: Mina suren siis lihtsalt ära! Appi, ma ei saa enam oma sõpradega suhelda! Mu telefoniarve oleks hiiglasuur, sest ma vajan sõpru! Jään lolliks! Ma ei saaks ju siis enam online'is mängida ja mu head seisud lähevad kaduma! Kust ma muusikat siis saan kuulata ja filme vaadata
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on aluse loonud internet, mis lubab mõne millisekundi jooksul saata andmed Eestist USA'sse. Eestlased teavad seda arvatavasti kõige paremini, kuna maailmas oleme tunnustatud e-riik. Meie poolt on loodud Skype, kuid rahvusvahelist tunnustust oleme saanud aga eelkõige oma erinevate e-projektidega. Näiteks ei pea me toast väljuma, et minna valima ja sellist võimalust pole mujal maailmas. Paraku muudab selline mugav elu inimesed ettevaatamatuks ning unustatakse ära ohud, mida virtuaalmaailm endas peidab
kasulik teada, kuhu numbrile helistati,. Kolmandaks on olemas hulgaliselt veateateid, neljandaks võivad ka ISDN- seadmed ise täita erinevaid ülesandeid Kõike seda arvesse võttes on ISDN- seadmetega suhtlemiseks loodud standard CAPI (Common Application Program Interface). ISDN-le mõeldud tarkvara kohta võime tihti lugeda, et see nõuab CAPI 1.1 või 2.0. Antud juhul on tegemist üsna sarnase, kuid programmeerija jaoks mõneti erineva keskkonnaga. Enamjaolt programmid selle suhtes valivad ei ole, kumb CAPI-draiver arvutis on. Lihtsamad modemijärglased, mis CAPI abil juhitavad on, kannavad nimetust ISDN-kontroller. Need on ka laialdaselt andmesides kasutusel. ISDN-modem on abiks seal, kus kasutatakse vana tarkvara. ISDN-kontrollerid jagunevad laias laastus kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivne kontroller on lihtne ühenduslüli arvuti ja So vahel, aktiivne aga keerulisem seade. Aktiivsel kontrolleril on peal oma
Pärnu Ühisgümnaasium Arvuti mõju tervisele Uurimustöö Sisukord Pärnu Ühisgümnaasium.............................................................................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud...............................................
suhteliselt lähedal, enam ei pea mitut kilomeetrit kõndima, et kokku saada. Lastel on kodus väga vähe kohustusi ja ülesandeid, mis annab neile rohkem vabadust ja vabaaega. Kooli saadakse bussiga või autoga, enam ei pea palju kõndima, sest bussid sõidavad majadele suhteliselt lähedale. Kool ei kohusta tänapäeval lapsi suvel tööle minemist, seega on terve suvi vaba ja teevad seda, mida nad soovivad, sest nad ei pea tööd tegema. Selle asemel saavad nad kodus olla ja istuda arvutis, vaadata telekat ja kasutada teisi tehnikaid. Info liigub uuel ajal väga-väga kiiresti piisab ainult internetti minemisest ja ongi info käes. Samuti ei pea enam kirja vastust ootama päevi või nädalaid, vaid saabuvad mõne minuti või tunniga. Olemas on ka mobiil telefonid, millega saab omavahel kiirelt suhelda. Vabal ajal saavad lapsed oma vahel suhelda arvuti kaudu, samal ajal ise mänge mängida. Ei pea kodust
ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni saamine interneti (www) lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e-mail. Alates 1990 aastate lõpust on hakanud kiiresti levima ka interneti vahendusel failide vahetamine. Kõige levinumad failid, mida internetis vahetatatkse on MP3'ed, mis on muusikafailid.
Vaadata vasakule-paremale. Kõige paremini annab silmadele puhkust silmalaugude sulgemine. Töökoha valgustamiseks tuleb kasutada hõõglambi sooja valgust. Silmade kuivamise vältimiseks kasuta kavalust: iga lõpetatud lause lõppegu ühe silmapilgutusega. Silmadele mõjuvad ka hästi niisutavad silmatilgad ning silmadele mõeldud vitamiinide söömine. Järgnevalt nõuandeid, kuidas arvutitöökohta kujundada ja õigesti istuda. · Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule. Pikkadel inimestel (üle 185 cm) on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et vältida töölauale kummardumist.. · Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba. Küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90° või veidi rohkem, randmeliigeses peab olema sirgnurk. Seega ei tohiks klaviatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sirgelt ees. · Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgade jaoks.
sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa. Tule ka tuppa, äkki pärast poole," Ma olin nõus sellega ja läksin tema järel söögituppa ja istusin Katri ja ta venna vahele. Ma tõstsin omale salatit ainult, sest mul ei olnud kõht tühi. Olin salati otsa söönud, tuli äkki meelde, et mul on palju õppida. ,,Kuule, ma lähen koju. Homme ajaloos suur kontrolltöö, ma loen selle läbi. Ma panen msn-i sisse, kirjuta, kui netti tuled!" ütlesin Katrile. Katri polnud selle vastu ning saatis mu ukseni.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ärijuhtimine Klienditeekonna analüüs Tallinn 2011 Oma veebileheküljel kirjeldab elektroonikapood KLICK EESTI AS end järgmiselt: Digikaupade jaekett Klick tegutseb eesti turul juba aastast 1996. Kuni septembrini 2008 oli meie kaubamärgiks K-Arvutisalong. Digikaupade jaekaubanduses oleme täna Eestis üks suuremaid ja sülearvutite turul on Klick'il turuliidri positsioon. Meie tootevalikus on esindatud vaid parimad digikaupade brändid: HP, Sony, Dell, Samsung, LG, Olympus, Canon, Nikon jt. Põhjuseks nende toodete parem sobivus klientide ootustega ning laitmatu kvaliteet. Klick on esindatud kokku 19 poega peaaegu kõikides Eestimaa suuremates linnades parimates kaubanduskeskustes. Meie missiooniks on olla parim digikaupade ostukoht jaekaubanduses ja internetis! KLICK jaeketi reputatsioon ei ole rahva seas just kõige parem ja selle põhjuste ning allikatega me käesolevas analüüsis tegelema hakkam
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks.
arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. 2. Riistvara 2.1 Protsessor Arvuti aju (keskseade) on protsessor (ingl. CPU central processing unit), mis on kinnitatud emaplaadi külge. Kiip, mis sooritab arvuti tööks vajalikud arvutused ehk tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine. Kõik programmid, mida arvutis kasutatakse, lähevad nullide ja ühtede jadana protsessorisse, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada, millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli jne. Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse. Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone
igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole
signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest
ainult kükke või hüppeid sooritades, ent samal ajal sügavalt mõeldes strateegiale, millega mäng lõpuks võita. Samamoodi aitab selline mäng sotsiaalseid oskusi upitada, kuna mäng käib ühes teiste inimestega paaris või suisa võistkonniti. Lapse loovus saab minu meelest areneda just nii laiaks, kui palju infot ja võimalusi talle pakkuda. Siinkohal kaldun taas arvama, et kui „vanasti“ tähendas lapse jaoks mäng oma nukkudele tegevusstsenaariumi väljamõtlemisega, siis internet pakub selle kõrval sootuks suuremaid väljundeid oma silmaringi, loovuse ja maailmast mõistmise osas. Jah, olen nõus, et arvutite kõrval võiks säilida ka teatud osas siiski traditsiooniline mäng, mis ei ahelda last juhtmega monitori ja arvutihiire külge, kuid lapse maailmavaate kitsenemise ja fantaasia vähenemisega kindlasti nõus ei ole. Usun pigem, et kindlasti on äärmuslikke näiteid, kus arvutimaailm on väikesele inimesele liiga teinud, sest tema lähenemine arvutile on olnud
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein INIMESE ARENDAMINE TEHNOLOOGIAT KASUTADES Referaat Juhendaja: Aimar Lints Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades Haapsalu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. GEENITEHNOLOOGIA...........................................................................................4 2. MIND UPLOAD........................................................................................................6 2.1. Vajalik tehnoloogia.......
# Aeg on võtnud minult sinu , kuid mitte keegi ei suuda võtta mälestust minult , mis on jäänud unustamatu leegina mu hinge !Liiga tihti me ei näe, mis meil on, kuni see on läinud # Armastus on nagu kool . sa üritad mõista selle teooriat , see on sama raske kui keemia , sa arvutad sekundeid , kaua TEDA näinud pole , see varjab saladusi , nagu ajalugu ning lõppeb nagu iga lõpetaminegi- pisaratega. # Trying to froget someone that you loved is same as trying to remember someone you havent ever met ! # sõprus ei ole see, kui sõber sulle saladuse räägib, sõprus on see kui sa ise suudad talle saladuse rääkida # Need kes me olime eile, ei ole me enam homme # Sa mõtled, et miks ma käitun imelikult ega räägi sinuga kunagi, sa arvad et vihkan sind.Tegelikult ma armastan sind ja ei suuda sinuga rääkida ilma, et lobiseksin välja oma tunded. # Õnn on siis , kui sul on vähemalt 1 inimene keda sa saad 100% usaldada .
suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade.
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
pikalt. Esimese SQL andmebaasi töötas välja Honeywell(1976. a), hiljem muutus põhitootjaks Oracle ARPANET – 1971. a katsesüsteem uue võrguprotokolli jaoks (kuidas arvutid omavahel suhelda võiks). Pandi katsetamiseks üles väike võrk, kus olid näiteks USA ülikoolid jms asutused, DARPA(varasemalt ARPA) nimeline asutus finantseeris seda katsesüsteemi(USA sõjaväe asutus, nägi selles potentsiaali sõjaväe jaoks), ARPANET-ist hakkas välja arenema kaasaegne Internet, 1972. a Ray Tomlinson tegi muudatusi email programmile ARPANETIS ja võttis kasutusele @ märgi emailides CP/M – 1973. a Gary Kildall kirjutab primitiivsele Intel 8008 protsessorile lihtsakoelise op süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone
RUUM Enne kui raal üldse tuppa tuua, oleks mõistlik uurida oma tulevase tööruumiparameetreid. Kas äkki pole tegemist mitte istuva töö jaoks liialt külma Töökeskkonna temperatuur peab olema vastavuses töö iseloomuga. See tähendab siis seda, et tehes rasket füüsilist tööd, inimene higistab ja tal on palav. Sel juhul võiks/peaks ruumi temperatuur olema natukene madalam, kui tavaliselt (20°C). Sama seost järgides peaks aga istuva inimese töökeskkonna temperatuur olema natukene kõrgem. Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha tihedamini peale hakkavad tulema. Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe. Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla "nina vastu lina" arvuti kuvari ees. See on ebamugav,
Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa. ROLAND: Jah, põrandal on väga külm. OSVALD: Külm jah. Ja siis tagumised read ei näe midagi.Aga heida minu voodisse. LAURA: Ma tõesti viskaks hetkeks pikali. (Läheb voodisse.) Ärge laske end segada. Sa, Roland, võiksid ka proovida tukastada
Mis kingitus teil oli mõeldud? Ma luuludest. Teate, kuidas see kõrvalt tundub? huvi pärast. Nagu tuleks minu koju keegi võõras naine, ROLAND: Ümbrik. kelle unistus on hakata minu emaks, aga OSVALD: Margiga või ilma? minu ema on kõrvaltoas. ROLAND: Ilma. OSVALD: Nii kui te kahekesi sisse astusite, OSVALD: Oleks võinud margi peale panna. sain ma aru, et tuleb suuri sekeldusi. Ma teen Praegu on igasuguseid ilusaid marke osta. oma pakkumise. Jätame sekeldused ära ja Aga lihtsad ja südamlikud kingitused on saada see poiss kohe minema. väga toredad. Tavaliselt ei julgeta selliseid LAURA (tõuseb): Ma tänan peavarju eest. kinke teha. Siis peab olema väga lähedane (Võtab saapad, hakkab neid jalga tõmbama.) inimene. Aga lilled ikka ka? Suurem külm on kehast väljas... LAURA: Appi, lilled jäid autosse!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
