Elame infoajastul. Kuhu edasi? (0)

Elame infoajastul. Kuhu edasi?
Elame ajastul, kus tehnoloogia muudab elu lihtsamaks ja kiiremaks kui ei kunagi varem. On võimalik suhelda ookeanitaguste inimestega vahetult, võime ennast lihtsa plastiktüki abil identifitseerida, võime kogu oma elu korraldada lahkumata kodust. Vaatamata kõigele sellele tekib inimesel ikkagi küsimus: „Kuhu veel edasi saaks minna? Mismoodi saaks veel paremini?“ Sellele küsimusele on nii optimistlikke kui ka pessimistlike vastajaid. Kas kõik lähebki aina paremaks või võib tulla ka tagasilööke?
Minimaalsete mõõtmetega, kuid võimas arvuti, peopesast väiksem kõike võimaldav mobiiltelefon, suurtel ekraanidel olevad reklaamid, digitaliseeritud dokumentatsioon jne – need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks vist ette, et peaksime kellegagi suhtlemiseks ilmtingimata näost näkku kohtuma või äärmisel juhul käsitsi paberile kirja kirjutama ning selle postkasti viima, et postiljon teate kohale toimetaks. Palju lihtsam on võtta taskust või kotist telefon ja helistada, saata sõnum või meil
Vajaliku materjali saamiseks, ei pea enam minema kindlasti raamatukokku ja seda paljudest paksudest raamatutest otsima . Piisab vaid sellest, kui teha Internet lahti, kirjutada märksõna otsingumootorisse ja vajalikku infot tuleb rohkem kui küll. Seoses sellega on vähenenud ka  raamatute lugemine, sest vabal hetkel ei haara käsi mitte enam raamatu järele, vaid hakatakse mõnda arvutimängu mängima. Muidugi on võimalik virtuaalselt raamatuid lugeda kui vaid tahtmist ja aega, selleks ongi meil e - raamatukogud. Selleks, et endale midagi osta, ei pea enam poodi minema, vaid saame kõik vajaliku soetada endale interneti kaudu, külastades e – poode. Olgu tegemist siis pizza ostmise või uute talvesaabaste tellimisega. Kõik see tundub tore, kuid paraku on meie ajastul ka omad miinused.
Inimkond ei oska enam suhelda ilma arvutita. Igaüks on oma arvuti taga justkui omas mullis , mängides peremeest oma tühjas valduses, oskamata ise midagi öelda või tunda. Kaob igasugune reaalselt sotsiaalne suhtlemine . Inimene on harjunud , et tal on ajastu, mil kõik on lihtne ning kaobki kõige selle sisse, kuni see ükskord kaob ning tulemuseks on abitu ühiskond, kes kuidagi muud moodi enam toimida ei oska.
See, mis võiks meid tulevikus oodata, selle kohta on tehtud juba väga palju erinevaid filme. Nendest võime me näha, kuidas inimkond ühineb masinatega, võitleb tulnukatega ning teekond Maalt teisele planeedile on täiesti tavaline.
Selge on see, et elame infoajastul, kuhu edasi liigume , seda näitab aeg. Kõik praegused oletused ei pruugi täide minna – võib juhtuda hoopis teisiti. Me võime liikuda optimistide oletuste moodi edasi ning vastuväitjate moodi tagasi, kuid võime ka jääda paigale, oodates ning vaadates, mis tulevik meile toob.
Airi Pindis