Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond minu vanavanemad ning nende lapsed .
Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rangelt, oli kaelarätik. Sel ajal ei saanud kosmeetikast unistadagi, kuna kosmeetikat ei olnud. Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959.
Laeva vallas Väävikvere külas, käsitööliste peres. Ema Aleida Jaani tütar Arand on sündinud mihklipäeval 29.september 1899 aasta sama küla teises otsas Murru vahtkonna metsatööliste peres. Mõlemad vanemad on käinud külakoolis 3 aastat. Kooli kutsuti Jüri ülikooliks õpetaja Jüri Porgasaare nime järgi. See maja on praegugi alles. Ema oli õppinud õmblemist ja isa rätsepaametit, kuid neist said hoopis talupidajad. Helvi vanemad tutvusid kiigepidudel, mis olid sel ajal moes. Nad abiellusid 6.märtsil 1926- aastal. Noorpaar asus elama Helvi vanaisa majja, mida kutsuti Taneli toaks, vanaisa nime järgi. Helvi sündis 23.aprill 1928 aasta Taneli toas. 1.2 Vanaisa maja Maja oli õlgkatusega ja jagatud ristipidi kolmeks. Paremal oli köök, keskel kamber ja vasakul ait eraldi sissekäiguga. Köögis paremal pool oli laudpõrand, vasakul uksest pliidini tellistest kivipõrand. Pliidi ja ahju ees olid põrandas suured lamedad põllukivid.Olid ka kõrval hooned
kulutada sellele, et oma perele korralik õhtusöök valmistada, vaid valivad pigem kergema tee ja viivad kogu pere välja õhtustama. Muidugi leidub ka selliseid peresid kes teevad süüa ja lapsed hea meelega söövad kodutoitu, kuid selliseid peresid on kindlasti vähem. Välisriikides on ka rämpstoidukohti iga tänava nurgapeal, üks uhkem kui teine, vali milline tahad. Olen vaadanud dokumentaalfilmi, kus Ameerikast üks 16 aastane tüdruk polnud söönud oma elus mitte midagi muud kui friikartuleid. Seda tüdrukut üritati õpetada sööma ka teisi asju, puuvilju. Alguses ta ei suutnud neid suhugi panna, hiljem ta ikka üritas, aga need ajasid ta sõna otseses mõttes öökima. Saate lõpuks ta siiski hakkas enam-vähem puuvilju juba sööma, aga väga väikeste koguste kaupa. Otseloomulikult oli ka see tüdruk ülekaaluline, iseenesest väga kena tüdruk, aga enda keha ja tervise oli ta täiesti tuksi keeranud sellise toitumisega
Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe
................................................ 17 Sissejuhatus 05.-09.10.2015 käisin vaatluspraktikal Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Külastasin erinevaid hooldus-, laste- ning perekodusid. Käisin ka pagulaskeskuses ja kodutute varjupaigas. Samuti külastasin erivajadustega laste kooli. Nendes asutustes nägin, mida konkreetselt teeb 2 sotsiaaltöötaja, millised tal on kohustused ja töö ülesanded. Peale vaatluspraktikat muutus ka minu arvamus sotsiaal tööst. Enne seda, mina mõtlesin, et sotsiaaltöötaja ainul käib vaatamas ja kontrollimas peresid ja kodud, mis on riskis, täidab erinevaid dokumendid ja suunab inimesi, kuidas erinevaid toetused saada. Mina ei mõelnud selle peale, et sotsiaaltöötajad ka hoolitsevad inimeste eest ja aitavad nendel eluga hakkama saada. Antud aruandes kirjeldan kõike, mida nägin ja sain teada. Esimene päev Avinurme vallavalitsus
Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS? Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne
Raha inimsuhete kujundajana Võib öelda, et raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike- sööki, riideid, elamispinda, nautida kultuuriüritusi. Muidugi on võimalus paremini hoolitseda oma tervise eest ning mingil määral saame osta ka armastust. Kuna rahal on võim, suudab ta inimsuhete kujundamisel palju ära teha. Neid suhteid mingil määral muutes, kas siis paremaks või halvemaks. Mida täpsemalt aga raha korda saata suudab? Kui suur on võim tal meie kõigi üle ikkagi on? Tõesti, raha eest on võimalik saada endale nii tervist, paremat haridust kui ka armastust. Kui inimene on rikas, siis haiguse puhul saab ta end kallimate ning paremate ravimitega tervendada. Ka tähtsad operatsioonid võidaks sooritada varem ja on võimalus organidoonori järjekorras saada etteotsa. Hariduse omandamisel on samuti oluline, et inimesel oleks palju raha
Kõik kommentaarid