Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis muutus lapse elus uuel ajal paremaks ja halvemaks? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis muutus lapse elus uuel ajal paremaks ja mis halvemaks ?
Mis muutus lapse elus uuel ajal paremaks ja mis halvemaks ?
Aeg lendab väga kiiresti ja selle ajaga muutub elu väga palju. Vanal ajal olid kombed, käitumised, harjumused ja palju muu hoopis teist sugusem kui tänapäeval. Väga vähesed inimesed ja pered elavad veel vanema aja järgi, aga ka mitte täielikult samasugust, ka neil on mõningad muutused siiski toimunud.
Vanal ajal elati põhiliselt maal, kus oli oma maja, põllud ja talupidamine. Kodused tööd olid pere peale ära jagatud. Koolis käidi põhiliselt jala, vaid üksikud bussid liikusid ja ka siis ei sõitnud need majade lähedale. Koolis õpiti eluks vajalikke teadmisi ja oskusi, praktikat oli palju ja teooriale ei pööratud siis nii suurt tähelepanu. Sügisel pidid kooli õpilased käima põldudel saadusi korjamas, kevadel korrastati kooliaeda ja hoolitseti selle eest. Ka suvel tuli käia kooliaias, et seal rohida ja oma tööd ära teha, samuti pidi suvel käima kolhoosis tööl, kuna need olid kooli poolt määratud kohustuslikud ühiskondlikud tööd. Kodus ootasid lisaks veel kodutööd , mis tuli samuti ära teha. Tollal õpiti küünlavalgel ning info liikus näost näkku või kirja teel, ei olnud majapidamises ka elektrit ning WCs tuli käia väljas välikäimlas. Enamus toiduained saadi kodus põllult ja oma loomadelt, poodides käidi väga vähe, rohkem mindi turule. Vabal ajal olid lapsed väljas koos oma sõpradega, selleks tuli ennem kõndida mitu kilomeetrit, et üldse kokku saada, kuna majad asusid üksteistest kaugel. Lapsed austasid endast vanemaid inimesi ning leidsid lihtsalt ühise keele nendega.
Uuel ajal on elu mõnevõrra paremaks muutunud. Elatakse külades, kus majad on üksteisele suhteliselt lähedal, enam ei pea mitut kilomeetrit kõndima , et kokku saada. Lastel on kodus väga vähe kohustusi ja ülesandeid, mis annab neile rohkem vabadust ja vabaaega . Kooli saadakse bussiga või autoga, enam ei pea palju kõndima, sest bussid sõidavad majadele suhteliselt lähedale. Kool ei kohusta tänapäeval lapsi suvel tööle minemist, seega on terve suvi vaba ja teevad seda, mida nad soovivad, sest nad ei pea tööd tegema. Selle asemel saavad nad kodus olla ja istuda arvutis, vaadata telekat ja kasutada teisi tehnikaid. Info liigub uuel ajal väga-väga kiiresti piisab ainult internetti minemisest ja ongi info käes. Samuti ei pea enam kirja vastust ootama päevi või nädalaid , vaid saabuvad mõne minuti või tunniga. Olemas on ka mobiil telefonid, millega saab omavahel kiirelt suhelda. Vabal ajal saavad lapsed oma vahel suhelda arvuti kaudu, samal ajal ise mänge mängida. Ei pea kodust lahkuma, et sõpradega rääkida, selleks on olemas arvutid ja telefonid, millega saab kiirelt teisi kätte. Noortele, kui ka vanematele inimestele on loodud palju meelelahutusi, tegevusi ja tehnoloogiat. Toiduaineid kasvatatakse ise väga vähe, kõik vajalik on poest saadaval.
Leidub ka muutusi, mis on halvemaks muutunud. Koduseid töid ja kohustusi on vähe, mis on teiselt poolt halb, kuna lastel ei teki enam kohusetunnet ja harjumust teha asju õigeaegselt ära, nad ei võta seda tõsiselt, kuna suuremat karistust ei järgne sellele, kui nad oma ülesandeid ei täida. Vabal ajal käiakse järjest vähem väljas, ei tehta sporti ega liiguta piisavalt, selle asemel istutakse päevade viisi arvuti taga ja mängitakse ning suheldakse sõpradega läbi interneti. Koolis õpetatakse uuel ajal põhjalikult teooriat, praktikat ei tehta enam, pole isegi kooliaeda. Suvel ei ole kohustuslikke ühiskondlikke töid, lapsed ei pea suvel üldse tööl käima, kui nad seda ei taha. See on halb, sest kui nad hakkavad iseseisvalt elama, siis nad ei oska lihtsaid kodutöid teha ja nad ei ole harjunud selliste kodutöödega ning neil tekib raskusi selle tõttu elus hakkama saada. Toiduained ostetakse kõik poest, mitte ei kasvatata ise, mis oleks palju tervislikum, sest poe tooted sisaldavad palju säilitusaineid ja keemilisi aineid, mis kahjustavad tervist. Noorem ja vanem põlvkond ei leia enam ühist keelt, kuna noored kasutavad slängi, millest vanemad aru ei saa. Vanemad jällegi kasutavad murdesõnu ja võõrsõnu, millest noored aru ei saa ja nii tekibki raskus suhtlemises. Samuti ei austa lapsed enam endast vanemaid inimesi, neid ei tervitata, ei räägita juttu , bussides ei lasta istuma ning nende sõna ei kuulata, selle asemel ropendatakse või vaieldakse vastu.
Tänapäev on palju muutunud, võrreldes vanema ajaga. Laste elu on lihtsamaks ja kergemaks muutunud, teiselt poolt aga keerulisemaks ja kahjulikumaks. Väljas käiakse väga vähe, koolis on põhiline teooria õppimine, praktikat tehakse lapsena väga vähe. Samuti kodused tööd ja kohustused on väga väikesed, sellepärast on neil raske oma elu alustada, kuna nad pole harjunud nii palju asju ise tegema. Neil tuleb ära õppida asjad, mis vanasti väike lastelgi ammu selged olid, kuna neil olid kodus sellised kohustused. Laste harjumused on muutunud laisemaks ning halvemaks, nende eest tehakse liiga palju asju ära. Ka toitumine on muutunud kahjulikumaks, kuna kõik ostetakse poest, mis on erinevaid keemilisi aineid täis, mis kahjustavad tervist, selle asemel võik ise kodus juurvilju ja teisi taimi kasvatada. Aega ei saa peatada ja muutusi ei saa takistada. Vanal ajal ja uuel ajal on omad halvad ja head omadused, on tehtud paremaid kui ka halvemaid muudatusi laste eludes, aga selline see elu ongi, mida me muuta ei saa.
Erely Kutter
12.t
Mis muutus lapse elus uuel ajal paremaks ja halvemaks #1 Mis muutus lapse elus uuel ajal paremaks ja halvemaks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eerel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põlvkondade vahelised erinevused
17
doc

Põlvkondade vahelised erinevused

Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond ­ minu vanavanemad ning nende lapsed .

Ajalugu
Koolielu tänapäeval ja vanasti
8
doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rangelt, oli kaelarätik. Sel ajal ei saanud kosmeetikast unistadagi, kuna kosmeetikat ei olnud. Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959.

essee konkurss
Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas
26
doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

Laeva vallas Väävikvere külas, käsitööliste peres. Ema Aleida Jaani tütar Arand on sündinud mihklipäeval 29.september 1899 aasta sama küla teises otsas Murru vahtkonna metsatööliste peres. Mõlemad vanemad on käinud külakoolis 3 aastat. Kooli kutsuti Jüri ülikooliks õpetaja Jüri Porgasaare nime järgi. See maja on praegugi alles. Ema oli õppinud õmblemist ja isa rätsepaametit, kuid neist said hoopis talupidajad. Helvi vanemad tutvusid kiigepidudel, mis olid sel ajal moes. Nad abiellusid 6.märtsil 1926- aastal. Noorpaar asus elama Helvi vanaisa majja, mida kutsuti Taneli toaks, vanaisa nime järgi. Helvi sündis 23.aprill 1928 aasta Taneli toas. 1.2 Vanaisa maja Maja oli õlgkatusega ja jagatud ristipidi kolmeks. Paremal oli köök, keskel kamber ja vasakul ait eraldi sissekäiguga. Köögis paremal pool oli laudpõrand, vasakul uksest pliidini tellistest kivipõrand. Pliidi ja ahju ees olid põrandas suured lamedad põllukivid.Olid ka kõrval hooned

Uurimistöö
Tänapäeva noorte toitumisharjumused
13
doc

Tänapäeva noorte toitumisharjumused

kulutada sellele, et oma perele korralik õhtusöök valmistada, vaid valivad pigem kergema tee ja viivad kogu pere välja õhtustama. Muidugi leidub ka selliseid peresid kes teevad süüa ja lapsed hea meelega söövad kodutoitu, kuid selliseid peresid on kindlasti vähem. Välisriikides on ka rämpstoidukohti iga tänava nurgapeal, üks uhkem kui teine, vali milline tahad. Olen vaadanud dokumentaalfilmi, kus Ameerikast üks 16 aastane tüdruk polnud söönud oma elus mitte midagi muud kui friikartuleid. Seda tüdrukut üritati õpetada sööma ka teisi asju, puuvilju. Alguses ta ei suutnud neid suhugi panna, hiljem ta ikka üritas, aga need ajasid ta sõna otseses mõttes öökima. Saate lõpuks ta siiski hakkas enam-vähem puuvilju juba sööma, aga väga väikeste koguste kaupa. Otseloomulikult oli ka see tüdruk ülekaaluline, iseenesest väga kena tüdruk, aga enda keha ja tervise oli ta täiesti tuksi keeranud sellise toitumisega

Bioloogia
Vanemad
2
doc

Vanemad

Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe

Perekonnaõpetus
Vaatluspraktika
17
docx

Vaatluspraktika

................................................ 17 Sissejuhatus 05.-09.10.2015 käisin vaatluspraktikal Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Külastasin erinevaid hooldus-, laste- ning perekodusid. Käisin ka pagulaskeskuses ja kodutute varjupaigas. Samuti külastasin erivajadustega laste kooli. Nendes asutustes nägin, mida konkreetselt teeb 2 sotsiaaltöötaja, millised tal on kohustused ja töö ülesanded. Peale vaatluspraktikat muutus ka minu arvamus sotsiaal tööst. Enne seda, mina mõtlesin, et sotsiaaltöötaja ainul käib vaatamas ja kontrollimas peresid ja kodud, mis on riskis, täidab erinevaid dokumendid ja suunab inimesi, kuidas erinevaid toetused saada. Mina ei mõelnud selle peale, et sotsiaaltöötajad ka hoolitsevad inimeste eest ja aitavad nendel eluga hakkama saada. Antud aruandes kirjeldan kõike, mida nägin ja sain teada. Esimene päev Avinurme vallavalitsus

Sotsiaaltöö
Koolistress
9
docx

Koolistress

Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS? Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne

Psühholoogia
Raha inimsuhete kujundajana
2
doc

Raha inimsuhete kujundajana

Raha inimsuhete kujundajana Võib öelda, et raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike- sööki, riideid, elamispinda, nautida kultuuriüritusi. Muidugi on võimalus paremini hoolitseda oma tervise eest ning mingil määral saame osta ka armastust. Kuna rahal on võim, suudab ta inimsuhete kujundamisel palju ära teha. Neid suhteid mingil määral muutes, kas siis paremaks või halvemaks. Mida täpsemalt aga raha korda saata suudab? Kui suur on võim tal meie kõigi üle ikkagi on? Tõesti, raha eest on võimalik saada endale nii tervist, paremat haridust kui ka armastust. Kui inimene on rikas, siis haiguse puhul saab ta end kallimate ning paremate ravimitega tervendada. Ka tähtsad operatsioonid võidaks sooritada varem ja on võimalus organidoonori järjekorras saada etteotsa. Hariduse omandamisel on samuti oluline, et inimesel oleks palju raha

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun