kollektsioonid. Eesti kiirmoebränd Monton toodab aga aastas lausa 12 kollektsiooni. Poekettide nagu Zara ja Topshop kollektsioonide numbrit on pea võimatu määratleda. [3] Kiirmoe mõte on võimalikult kiirelt ja odavalt viimaste trendide tarbijateni jõudmine. [2] See on suunatud peamiselt naistele. [4] 1.1. Kiirmoe edu saladus Kiirmoe eduretsept on lihtne odavus ja viimase aja kuumimad trendid. Kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes ning seetõttu on need saadaval paljudele. [2] Pidevalt uueneva kaubavalikuga tagatakse klientide soov võimalikult tihti poodi külastada ja pikemalt mõtlemata viimast moetrendi esindav ese ära osta. [2] Ka moeajakirjad aitavad kiirmoe võidukäigule kaasa iga hooaja ,,must-have" nimekirjadega. Naised on moest küllastumatud neil peavad alati olema viimased trendid. [4] Enamasti on kiirmoe firmadel väga hea turundus ja reklaam
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................
Foto pärineb Erna Lebrehti foto kogust 7 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 09. jaanuar 2010 11 Neil oli 5. klassis suur klass. Vanaema ei tea kui palju neil täpselt klassis õpilasi oli, aga pildilt lugedes oli neid 41. Poisse oli 20 ja tüdrukuid 21. Õpilaste läbisaamine oli väga hea. Neil koolivorme ei olnud, vaid käidi selliste riietega koolis nagu tänapäevalgi. Muidugi ei tohtinud panna katkiseid, ega määrdunuid riideid. Vaba riietumine tekkitas ka palju kadedust. Kui vanaema oli jõudnud 6. klassi, lahutas Rudolf Elmiirest, kuna ta sai aru, et minu vanaemale tehakse ülekohut. Lahutusega kaasnes palju halba. Ernal läksid hinded halvemaks, kuna ta pidi tegema kõike seda, mida tegi tavaliselt ema. Lisaks sellele hakkas Rudolf napsutama. Napsutamisega kaasnes ka rahapuudus, aga õnneks oli toit siiski koguaeg laual,
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
päevadeks, noh umbes 80 00090 000 krooni! Sellest peaks piisama." Stiiv-Maikel oli vara välja läinud ja ma kasutasin juhust. Ma hiilisin enda tuppa, võtsin raha ja panin spordikotti, otsisin mõned riided ka kaasa. Ma võtsin vannikapist blondeerivat juuksevärvi ja käärid, ma lõikasin oma punakaspruunid pikad lokkis juuksed poisipeaks ja blondeerisin ära. Kui ma olin saanud oma valepassi kätte, läksin lennujaama. Seal oli riidekauplusi ka. Ma ostsin veel riideid kaasa. Otsustasin sõita Plokseri saarele, keset Vaikset ookeani. See saar oli ilus ja väike. Mul oli aeg minna lennukile. Ma sisenesin lennukisse ja otsisin endale koha 515A, mis oli märgitud mu piletile. See oli aknaalune iste. Ma seadsin end mugavalt sisse. Kolme päeva pärast olin ma kohal. Ma väljusin lennukist. Vaatepilt oli vapustav! Kenad väiksed majad, lopsakad taimed, ümberringi meri ja liivane rand. Üürisin endale ranna äärde väikese maja. Seal oli väga hea ola
Suurim Islandi hüdroelektrijaam asub Búrfellsstö`s ja toodab 270 MW elektrienergiat. Kuna Islandil ei ole naftat ega maagaasi, tuleb neid importida, need on ka ainsad produktid, mille tõttu ollakse energeetiliselt seotud muu maailmaga. Küll on aga hakatud tegema ettevalmistusi suuremas mahus vesiniku tootmiseks, et tulevikuks saaksid kõik islandlased oma autodega sõita just vesinikkütusega. Vesinikku toodetakse elektrolüüsiga. Juba praegu sõidab mitu Islandi bussi justnimelt vesinikkütusega. 12. Tööstus Peamine Islandi tööstusharu on kergetööstus. Valmistatakse rõivaid ja jalanõusid, tegeldakse naha töötlemise ja sellest rõivaste ja jalatsite tegemisega. Islandil on ka mõned väiksed firmad, mis tegelevad keemiatööstusega. Valmistatakse mõningaid ehitusmaterjale ja ravimeid. Masinatööstuse peamine toodanguartikkel on väikesed laevad ning paadid. Ühtegi maailmas laiemalt tuntud kaubamärki Islandil tööstusvallas ei tegele.
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
väsimusest diivanile. FELIX Kus sa käisid, kui küsida tohib? ANN Ühel vastuvõtul. FELIX Ja kellega? ANN Kareeniga. FELIX Jälle. ANN Kutse oli ju kahele. FELIX Ja edasi... ANN Nautisime kõike, mis pakuti. Felix tuleb köögist tagasi. Näeb pesus naist diivanil. FELIX Või et nautisite? Feliks paneb tassi käest, hüppab diivanile ja hakkab naist kirglikult suudlema, endal samal ajal riideid seljast ära kiskudes. ANN Felix, mida sa teed? Jäta järele... Mul tõesti ei ole tuju... Kuuled või? Felix, mul on kuum kohvi käes. Palun jäta järele. Felix, ma ei taha praegu sinuga seksida. Jäta... Palun jäta... Felix, ma ei taha. Lõpeta! 4 Kohvitass langeb Felixile kaela. FELIX Aiii.... Kurat, mida sa teed? ANN Anna andeks.
uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud
uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud
-6.J mäletab ühte lasteraamatut, milles peategelane peale igat peatükki teeb vigade paranduse. Selle põhjal J sooviks- ei teeks Liisa kulul halba nalja, ei jätaks Liisa vihikut lilleriiuli alla vedelema. -5.Emaga on tõeliselt raske, kui ta varasemalt hüsteeritses ja karjus, siis nüüd ta ainult arvab, et teda kõik süüdistavad ja nutab kogu aeg, Kui J küsib kus ta sinine triiksärk on ja ärgu ema võtku tema toast- mida ta on oma rahadega remomtinud ja ise koristab- tema riideid ja ei viiks pesusse vaid J toob mustad riide ise ära. Kuid nüüd jälle eme arvab, et mis kurja ta siis jälle tegi, kui pluuse ära pesi ja miks poeg temaga nii käitub. J teab, et kui ema juba nutab ei aita midagi, ta ei kuula ühtegi J selgitust vaid J peab teda kallistama, mis on poisile sellises ema seisundis väga vastik, aga ta teeb seda ikkagi ja kutsub ema kööki teed jooma. Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk
Tom, istudes kaksi-ratsa võõra poisi otsas ja tagudes teda rusikatega. «Ütle «küllalt»!» karjus ta. Poiss püüdis ainult lahti rabelda. Ta nuttis, peamiselt vihast. «Ütle «küllalt»!» Ja materdamine käis edasi. Lõpuks kuuldus võõralt poisilt allasurutult «küllalt», ja Tom laskis tal tõusta, öeldes: «See on sulle õpetuseks. Teinekord vaata ette, keda sa narrima tikud.» Võõras poiss läks ära, puhastades riideid tolmust, nuuksudes ja nuusates. Aeg-ajalt vaatas ta tagasi, raputas pead ja ähvardas, mida ta kõik teeb Tomile «järgmine kord, kui ta tema kätte saab». Tom ainult irvitas seepeale ja pöördus ülevas meeleolus minema. Niipea kui ta oli keeranud selja, kahmas võõras poiss maast kivi, virutas talle sellega abaluude vahele ja pistis siis ise antiloobi kürusega plagama. Tom ajas reeturit taga kuni selle koduni ja sai niiviisi teada, kus ta elas
Lihtsaid reegleid täites õpivad lapsed järgima ja austama käitumisnorme. Keeleõppe kaudu on võimalik 1) rikastada laste teadmisi ümbritsevast elust ja arendada ümbruses orienteerumise oskust: · anda teadmisi loodusest; · äratada huvi oma pereliikmete tegevuse vastu, anda teadmisi inimeste tööst ja selle tähtsusest; · arendada oskust täiskasvanute ja eakaaslastega viisakalt käituda, kujundada tur- valise käitumise harjumusi; · anda võimalus koguda muljeid ümbritsevatest asjadest, nähtustest ja nende oma- dustest; · arendada peenmotoorikat (käelised tegevused, näpumängud); · tutvustada lapsi eesti kultuuritraditsioonidega; 2) arendada keelelisi ja vaimseid oskusi ning äratada huvi eesti keele vastu: · õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla; · arendada oskust tähelepanelikult kuulata ja mõista eestikeelset kõnet tuttavates olukordades;
AGRESIIVSEMAKS JA NÕRGESTAB NENDE KEHALIST VÕIMEKUST… KAS MURETSEMISEKS ON PÕHJUST? Oma lapsepõlve arvuti ja internetita veetnud inimestel on mõistagi keeruline vaadata kõrvalt muutust, kus laps ei mängi enam õues õunapuu otsas ja ei „pauguta“ puupüssi, vaid istub silmi pingutamata arvutiekraani taga mängides virtuaalsõda või suheldes sõpradega jututubades. Ajad on muutunud ja tehnoloogia areng on muutnud suuresti seda, kuidas mitte ainult lapsepõlv, aga ka täiskasvanute elu täna toimib. Rääkides lastest, kes on sulgenud end internetimaailma meelelahutuse otsimiseks või jutukaaslaste leidmiseks, ei tohi märkamata jätta, et sarnast elu elab täna tegelikult kogu ühiskond. Internetti ei tohiks käsitleda kui inimeste eraldajat, agressorit, halva vallandajat. Vastupidi, tegu on võrgustikuga, mis ühendab inimesed üle maailma vaid silmapilguga. Millal varem on olnud
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
riietuses enam naiselikkust. Selle asemele tuli poisilik stiil (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti. Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge (Peetamm 2009). Inimestel soovitati kasutada riietusesemete valmistamiseks vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjanduses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha (ibid). Kahekümnendal sajandil on iga uus aastakümme olnud seotud teksariidega, kuigi erineval viisil. 1950ndaist aastaist alates said teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks, olles sellel aastakümnel rock´n´rolli – põlvkonna meelisrõivaks. Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed (Cosgrave 2000: 240). Kahekümnenda sajandi keskpaigas hakkasid aga lääne linnaühiskonnas tekkima uutmoodi hõimud – tänavahõimud
tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse avanud, jäi kuidagi külgepidi tema ette seisma ja küsis vabandaval, peaaegu nagu süüdlasel toonil: ,,Paluksin teie nime." Kui Indrek oli vastanud, palus poiss teda istuda ja tõttas ise läbi koja kuhugi üles, nagu tõendasid trepilt kostvad sammud. Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada. Pealegi tuli poiss liiga ruttu tagasi ja ütles Indrekule: ,,Härra Maurus palub teid üles." Ja kui ta oli Indreku läbi koja sellest uksest sisse saatnud, kust ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks." Müts peos, ema kootud hall kalevine pikk palitu seljas, mille hõlmad nagu seelikusabad astumist takistasid, ronis Indrek mööda kitsast puutreppi üles
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Ent tulnukrahvastik mitte ainult ei kasvanud, vaid ka muutus kiiresti. Põlisrahvastiku teatud kultuurilisel mõjul läksid nad ruttu üle vähelapselistele peredele - rutem kui nende rahvuskaaslased kodumaal. Eesti tulnukrahvastik hakkas kiiresti vananema ja lähenema demograafilisele kriisile. Seda soodustas ka ta ebaharilik vanuseline koosseis. Eriti palju uusi inimesi saabus Eestisse 1945- 1955 ja 1980. aasta ümber, vaheaegadel saabus vaid veidi rohkem kui lahkus. Ja arvestades tulnukate noorust saabudes, näemegi, et tulnukrahvastikus on ebaharilikult palju inimesi, kes on sündinud 1920- ndatel ja 1950-ndatel aastatel. Esimene selline rühm oli Eesti taasiseseisvumise ajaks kõrges vanuses ja hakkas kiiresti välja surema. Teine oli lapsesünnitamise east selgelt väljas. Tulnukrahvastiku sündimus oli 1990. aastaks jäänud väga madalaks, suremus aga tõusis
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
otstarbel, milleks meie kehad, kuna me neid ei treeni, enam võimelised pole. Just meie tööndus võtab meilt jõu ja osavuse, mille nemad peavad olude sunnil omandama. Kui metsinimesel oleks kirves, kas murraks ta siis käega nii tugevaid oksi? Kui tal oleks katapult, kas jaksaks ta siis kive käega nii kaugele visata? Kui tal oleks redel, kas oskaks ta siis nii kergesti puu otsa ronida? Kui tal oleks hobune, kas suudaks ta siis nii kiiresti joosta? Andke tsiviliseeritud inimesele aega koguda kõik need masinad enda ümber -- sel juhul saab ta kahtlemata kergesti metsinimesest võitu. Aga kui tahate näha veel ebavõrdsemat võitlust, laske neil alasti ja relvitult teineteise vastu minna--siis taipate õige pea, miks on parem hoida kõiki oma jõudusid pidevalt enda käsutuses, olla alati valmis igaks elujuhtumiks ning niiöelda kanda kogu iseennast pidevalt endaga kaasas. Hobbes väidab, et inimene on loomult sõjakas ning otsib aina võimalust rünnata ja võidelda
tähenduste vastu tunti suurt huvi.[---] Oleme oma Tallinna laulupidudega harjunud. Soomlastel pole niisugust suurejoonelisust. Meie laulupidu on selline üldrahvaline. Tänavaääred on rahvast täis rongkäigu ajal. Seal laulupeost suurt numbrit ei tehta (Käosaar: 2007). Jah, oma laulu- ja tantsupidude üle oleme kahtlemata uhked. Eesti rahval on juba ajaloost alates vajadus töö kõrval ka ilu luua, et nii uut energiat koguda. Rikastavad on kultuurialased riikidevahelised sidemed, on ju soomlased teadagi meie laulupeotraditsioonist suures vaimustuses ja nad püüavad ka ise selles osas midagi ära teha. Keel: segane on lause: Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost, peab olema: Soome laulupidude traditsioon algas paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost hiljem, samuti on vale lause:
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
koolipingis, kus nimelt kasvab uus põlvkond. See võitlus käib lapse hinge ümber ja selles vaidluses on lapse poole suunatud esimene üleskutse: "saksa poiss, ära unusta, et sa oled sakslane ja tüdruk, pea meeles, et sina pead saama saksa naiseks!" Nii sai minulegi osaks suhteliselt üsna varases nooruses osaleda rahvuslikus võitluses, mis toimus vanas Austrias. Me kogusime rahalisi fonde, me kaunistasime oma riideid rukkililledega ja must- puna-kuldsete lindikestega, me laulsime Austria hümni asemel "Deutschland über alles". Ja seda vaatamata kõikidele keeldudele. Meie noorus möödus läbi teatud poliitilise kooli juba selles eas, kui noored inimesed, kes kuuluvad rahvusriigi juurde, veel ei mõtlegi veel osavõtule võitlusest ja kasutavad oma rahvuskultuuri aaretest ära vaid emakeelt. Et ma tol ajal ei kuulunud ükskõiksete kilda, on loomulik
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Või ei taha teada. Või natuke teame ja natuke ei taha teada. Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid. Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida. Küll aga saab iga juhtumi kohta materjali koguda, avada võimalus lahenduste otsimisel: · väimees peksis äia... · purjus isa on aastate keskel rünnanud ja türanniseerinud perekonda... · võõrasisa hüpitab kasulast põlve peal... Kõik need juhtumid, kus ühiskonnal on regulatsioonid ja võimalused asjaga tegelemiseks, pea avaldajal olema aeg küps, asja avamiseks, vaatlemiseks, arvamuste kogumiseks, juriidilisehinnangu taotlemiseks. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
