vastata ei saanud, ja leida endale keegi parem, kes teda armastab ja hoiab. Ta leidis põhjendusi, leidis mind üksinda toast, kui Albert lahkunud oli, Lea. Kuid mina ei osanud vastata ta tunnetele. Ei osanud öelda talle neid sõnu, mida tema mulle mõtetes kindlasti mitu korda öelnud oli. Ma lihtsalt ei saanud, Lea. Miks pidi küll olema Wertheril see kaasa sündinud ägedus? See klammerduv kirg kõige suhtes, millest ta, rumaluke, kord juba kinni oli haaranud? Ma kartsin, Lea.. kartsin, et ta hävitab end! Ma kartsin, et see on ainult võimatus mind omada, mis talle selle soovi nii ahvatlevaks tegi! Ja nüüd, Lea.. ja nüüd meie Wertherit enam pole! On ainult mannetu kiri minule, mida lugedes ei suutnud ma pisaraid tagasi hoida. Ei suuda siiani. Parimat soovides, Lotte.
haigusesse. Cristel mainibki raamatus kordi, et Isabelli tujud olid muutlikud nagu öö ja pave ning muutus võis toimuda sama kiiresti, kui taevas võib pilve minna. Kui ma arstilt kõne sain, et analüüs näitas vähieelset seisundit, olin päevi täiesti muserdatud. Pidevalt käisid peast läbi erinevad stsenaariumid, et mis kõik saada võib. Kuna ma ei teadnud, mida see seisund täpselt tähendab, püüdsingi end kõigeks ette valmistada. Küll kartsin, et tuleb maha pidada pikk ja vaevaline võitlus vähiga. Siis jälle püüdsin olla optimistlik et tegu on siiski veel vähieelse seisundiga ning ju sellega on kergem tegeleda. Siis jälle kartsin, et ehk ainuke ravi ongi kiiritus. Ainuke asi, mille pärast mures olin, kui kiiritust peaksin saama, oli see, et juuksed langevad välja. Küpse mõtlemine küll- enne kardan et juuksed välja langevad kui seda, et kiiritus organismile laastavalt mõjub.
Kuidagi sattusin ka näiteringi. Juhendaja andis mulle olulisi rolle ja pidin nii suuremale kui ka väiksemale publikule esinema. Ma olen tohutult tänulik, et sain seal osaleda, ennast ületada ja näidata, mida oskan. Mul on meeles üks pöördepunkt, kui oma hirmudest üle astusin. See oli päeval, mil läksime pinginaabriga Tartusse. Kuna olime õpilased, siis oli meil iga sent arvel. Üle ei jäänud muud, kui hääletada. Ma tohutult kartsin, kuid Tartusse ja tagasi koju jõudes olin enda üle uhke. Nüüd meenutan seda emotsiooni alati, kui tunnen hirmu kellegagi vestluse alustamise üle. Vajan ju julgust, et lapsevanematega vestelda, lapsevanemate koosolekuid pidada ja tundlikel teemadel kõneleda. Vajan julgust, et lastele õppetegevust läbi viia, et laste ees esineda. Kui kardan, meenutan endale, et hirmust üle astudes olen mina võitnud.
Kasutatud kogus kastist: 6 Müüdud kogus: Pirniõuna 4, Ananassibanaani5, Mangoõun5 Keskmine kontaktide arv: 100 Tarbija arvamus: Kõikidele maitsesid mahlad Kommentaar (vajadusel kirjuta: nt Kõik oli olemas laudlina, pluusid vajaks pesemist, salfrätid on otsas vms vajalik info): ,,Päev nõnda süngelt peale hakkas, et kartsin, täna kõik on hukas. Kuid lendasid need mured minema, kui keegi mulle rõõmsalt naeratas." Anonüümne tsitaat.
Kallis Maret Kõigepealt sooviksin vabandada sinu ees, et ei rääkinud sulle oma naisest. Olin sinusse sügavalt armunud, ja olen seda veel praegugi. Kartsin, et kui räägin sulle oma naisest, ei taha sa minust enam midagi kuulda. Nautisin iga hetke mille sain veeta koos sinuga. Olen õnnelik selle aja eest, mil sain elada sinu juures. Võlusid mind juba meie esimesel kohtumisel. Kui aus olla, siis pole mul oma praeguse naisega just kõige paremad suhted. Need pole juba ammu enam endised. Tunded on muutunud ja tema kõrval aastaringselt olla on võimatu, sellepärast ka minu ringi rändamised. Eks elu näitab, mis meie suhtest naisega saab
aga muidugi oleneb ka kõik kui head tööd sa teed ja kas ilma valuta?Kuigi maailmas on palju arste on ikka see amet üks tähtsamaid ameteid maailmas.Hambaarstina on ka hea ja korralik elu kvaliteet samas kui ei oska hambaid korda teha või inimesed pole rahul võib ka olla halb kvaliteet see kõik sõltub sinust endast.Peab olema ettevaatlik, et teise hambaid ära ei riku.Minul juhtus ka üks kord, et ma pidin hamabaarsti juurde minema, aga alguses ma kartsin väga, et äkki see on valus, hoopis ei olnuid ültse valus, vaid ainult kõdi oli.Pärast poole kui olin kodu poole autoga sõitmas mõtlesin ma, et see amet on tore ja palk on ka hea ja ma ütlesin oma emale, et ma tahaks hambaarstiks hakkata.Üks halb pool oli ka kui ma hakkasin mõtlema, et seda on ju raske õppida, aga ikkagi otsustasin hakkata hambaarstiks. Minu arvates on see kõige toredam ja lõbusam amet üldse ja kõik kes
kuid samas lihtsate tantsude ja suurepäraste lauludega. Meeldis, et muusika oli parajalt rütmikas, mis on minu jaoks väga oluline, ning see sisaldas küllaltki lihtsat ooperit. Mind üllatas, et see muusika mulle meeldis, sest enamasti ma ei kuula selliseid teoseid, kuid muusikalis muutsid näitlejate võimsad hääled need laulud väga nauditavateks ning neid oli väga hea kuulata. Häirivaks osaks polnud mitte sugugi muusika, mida enne etenduse algust kohati kartsin, vaid näitlejate hääle vaiksus. Selle tõttu jäi nii mõnigi kord etenduse mõte arusaamatuks ning seega tundus muusikal esimestel minutitel igav. Kuid kaasahaaravad tantsusammud ja suurepärane muusika tasakaalustasid selle näidendi ning üldmulje oli siiski väga võimas. Väga laheda elamuse andis ka dirigendi ja orkestri töö nägemine. Vahepeal jälgisingi pingsalt just nende tööd ja ming pani imestama, et ei kasutatudki ainult
luule tuumteoseks, mis on koondanud endasse pea kõik modernismi olulisemad tunnusjooned. Mulle jäi silma, et üldiselt olid need ballaadid küllaltki tumedates värvides ning traagilise lõpuga, kuid ehk just see tegigi need luuletused minu jaoks nii paeluvateks. Iga ballaad jutustas lugu, mille käik tundus mulle nii põnev, et ma ei suutnud raamatut enne antud ballaadi lõpetamist käest panna. See oli mulle endalegi üllatuseks, sest kartsin, et luuletuste mõistmine võib üsna raske olla. Sellegipoolest olid selle kogumiku ballaadid mulle arusaadavad ja meeldivad. Kui ma nüüd loetud raamatule tagasi mõtlen, siis kõige eredamalt on mul meeles ballaad nimega ,,Nahakaupleja Pontus". See rääkis sõdurist nimega Pontus, kes nülgis langenute nahad ning lasi neist pärast parkimist ja pehmitamist kõiksugu esemeid valmistada. Hiljem müüs ta need kalli hinnaga maha ning teenis ise nii üsna suure varanduse. Selle loo traagiline
saab seadustest mõõda, kuid müüa sellega ei nõustunud. Ükskord läksid kaks purjus meest seal kaklema kuna nad ei suutnud otsustada et kumma kord on maksta ja siis pidi politsei kutsuma. Veel olen töötanud "La Perla" restoranis nõudepesu operaatorina. Minu ülesanne oli panna mustad nõud nõudepesumasinasse ja puhtad nõud viia kööki. Seal töötamine oli väga meeldiv kuna suvel oli seal palju praktikante ja üldiselt hea seltskond. Ülemus oli seal endine CIA agent mida ma alguses kartsin kuna arvasin et ta on on kuri, aga hoopis vastupidi, ta oli väga lõbus mees. Temale oli tähtis et kõikidel oleks hea olla, nii töötajatel kui klientidel. Ta lausa nõudis et kõigil oleks hea tuju ja et kõigil oleks kõhud täis. Ta isegi kutsus kõik töötajad oma nimepäevale. Ja isegi kui mul kukkus terve restitäis klaase maha ja purunesid siis ta suutis ikka selle üle nalja visata. Üldiselt jäi mulle sellest töökohast väga hea ja sõbralik mulje. Selline esmane
Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga. Mäletan veel, kuidas käisime õe, venna ja emaga kelgutamas, kuidas ma kartsin mäest alla lasta, kuid olles ühe korra koos venna ja õega koos alla lasknud, ei tahtnud ma pärast enam koju naastagi. Mälestused ongi need, mis teevad meist terviku. Teevad meist selle kes me praegu oleme ja kelleks tahame tulevikus saada. Oma elus olen rõõmu tundnud peaaegu kõigest, sest elu ise on juba kingitust, mis peaks igaühele rõõmu tooma. Iial ei tea mida toob homne päev ja tuleb tunda rõõmu sellest, mis sul on ja sellest kõvasti kinni hoida.
Enese tutvustus Tere, Lgp. YFU töötaja. Minu nimi on Kristiina Moosel. Olen 16-aastat vana. Käin hetkel Tartu Kommertsgümnaasiumis 10.B klassis. Mu klass meeldib mulle väga, kuna saan kõigiga hästi läbi. Algul kül kartsin, et kes kõik küll tulevad ja millised uued õpilased on, aga uued tunduvad kõik väga toredad ja abivalmid. Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana
kogu kohtuprotsess, lõplik otsus, minestus. Avasin kiiresti silmad. Mind ümbritses pimedus. Hakkasin vaikselt kõndima, et leida kuskilt valguskiirt. Liikusin ettevaatlikult, et mitte põrkuda vastu haukambri seinu. Sammude järgi tegin kindlaks, et kongi ümbermõõt on umbes viikümmend jardi (sada sammu). Ma komistasin ja kukkusin. Avastasin, et olin kukkunud kaevuääre juurde. Tänu komistusele pääsesin hukust. Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Kuid kruusi oli arvatavasti uimasteid lisatud, sest muutusin jälle uniseks ja magasin pikka aega. Kui ma ärkasin oli pimedus kadunud. Kuskilt paistis valgust. Märkasin, et olin kongimõõtmetega eksinud, selle ümbermõõt oli hoopis 25 jardi.
Ta mõtles, et annab veel olukorda päästa ning sõitis Nogent'i. Seal ta nägi Lousie abiellumas Deslauriers'iga, kes oli lihtsalt kogu olukorrast kasu lõiganud. Frederic läks reisima. Naasedes liikus ta veel seltskonnas, omas mitmeid armuvahekordi, kuid pidev mälestus esimesest armasusest muutis kõik uued ilmetuks. Aastad möödusid, kuid ühel õhtul astus ta kabinetti pr Arnoux. Nad olid õnnelikud ja jutustasid oma eludest. Marie ütles: ,,Ma kartsin! Jah, ma kartsin... teid... ja iseennast!" Frederic ei kahetsenud midagi. Kõik tema kunagised kannatused oli tasutud. Peagi tuli lahkumise tund. ,,Jumalaga, mu sõber, minu kallis sõber! Ma ei näe teid enam mitte kunagi! Naisena tegin ma oma viimse käigu. Minu hing ei lahku teist iialgi. Saagu teile osaks kõik taevased õnnistused!" Ja see oligi kõik. Sama aasta talve hakul vestlesid Frederic ja Deslauriers kamina ääres, olles ära leppinud ja alistunud oma iseloomu omadustele
Õnneks ei pidanud kaugele minema, sest elasin terve selle aja hotelli viimasel, viiendal ehk töötajate korrusel. Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 Ma olin ise nii õnnetu, et nii juhtus, kartsin väga ülemuse reaktsiooni ja kuidas ta sellesse suhtub ja mis saab edasi, kas sellele järgneb midagi. Ühesõnaga mu peas oli tol hetkel väga palju erinevaid mõtteid ja kartsin isegi veidi tööle minna. Samas mõtlesin ma oma peas, et miks keegi mulle ei helistanud, sest puhkeruumi seinal oli ka minu telefoninumber. Jõudsin tööle kuskil veerand kümne ajal, mind tervitati soojalt, pakuti kohvi, nagu poleks mitte midagi olnud
Etenduse kava oli oma ülesehituselt huvitav. Kuna olen Keskkoolimuusikali filme näinud, siis võin kinnitada, et etendusse olid valitud parimad palad. Vaatamata oma noorusele, oli esinejate tase väga hea. Eriti hästi oskan välja tuua peaosatäitjate Ott Leplandi ja Mari Ronimoisi hääled, mis kõlasid etenduse jooksul kõige rohkem ning kelle hääled olid üksikutes stseenides kõige paremal tasemel. Kui alguses pelgasin natukene massistseene, sest kartsin, et noorte lauljate hääled pole ehk nii võimsad kui massistseen nõuab, siis peale esimest massistseeni minu kartus kadus. Kõikide lauljate hääled olid väga kõlavad ning selged, mis tegi muusikali vägagi nauditavaks. 2 Leian, et kõige paremini õnnestusid muusikalis massilaulmised, kuna mitmete hääletämbrite segunemine lõi võimsa üldmulje
1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Alates aastast 1740 oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Minu muljed kontserdist: Ma arvan, et esiteks ma tegin õigesti, et kuulasin seekord plaadi pealt ühe suurmeistri aegumatuid lugusid, sest mulle väga meeldis. Kuna plaat kestas veidi üle tunni aja kartsin, et ehk ei viitsi seda korralikult lõpuni kuulata, et jätan pooleli. Lõpuks kuulasin plaati isegi kaks korda, see tund aega läks nii kiiresti. Esimese korraga kuulasin kõik lood üksteiseotsa, ilma et oleks jälginud, mis aastaaeg parasjagu mängib ja teistkorda kuulasin kõik aastaajad eraldi. Vaieldamatult on minu lemmikaastaajaks sellelt plaadilt kevad (Allegro)- see algas nii positiivselt ja rütmikalt, et keerasin mõned korrad isegi lugu tagasi
Meil oli väga lõbus. Me mängisime hommikust õhtuni. Ükskord tuli minu juurde üks tüdruk koos oma vanematega ja osutas sõrmega minu peale. Ma ei saanud aru mis toimus. Ema jäi vaikseks ja kurvaks. Tema teadis miks see tüdruk sõrmega minu peale näitas. Ta limpsis mind paar korda ja siis võeti mind ema juurest ära ja pandi kasti. Koos kastiga tõsteti mind mingisse ruumi mis suleti. Selle ruumi uks läks koleda pauguga kinni. See oli auto pagasiruum. Ma kartsin kohutavalt. Seejärel hakkasime me liikuma. Pärast pikka sõitu võeti mind kastist välja ja viidi mingisse suurde-suurde hoonesse. Seal hakkasin ma elama. Alguses kui ma veel väike olin oli mul seal väga lõbus. Minuga mängiti ja me käisime palju väljas jooksmas. Nemad olid minu uus pere. Mina kasvasin ja ei olnud enam väike. Mul ei olnud enam nii lõbus kui enne. Teistel oli palju tegemist ja mina jäin üksi.
minema, kuna piletid olid ostetud kahele inimesele, siis läksimegi emaga kahekesi. Teose algus oli juba väga naljakas ja eriliselt kaasakiskuv. Ainukesena häiris mind tool, sest sellistes kohtades hakkab mul alati selg valutama. See juhtus ka nüüd, kuid see ei peatanud mind kordagi tükki vaatamast, nautisin seda edasi kuni lõpuni. Eriti lahe oli Veiko Tääri ja Andero Ermeli näitlemine, kuna mõlemad pidid kehastama naisi, siis olin alguses natukene skeptiline, kuna kartsin, et nad ei suuda oma rolle ära mängida. Kui mu kõhklused olid asjatud, need kaks meest on juba nii ,,vanad" näitlejad, et nende kulm ka ei liikunud, kui nad inimesi naerma panid ja imetlema anusid. See oli lihtsalt vapustav, kuidas need kaks tegelaskuju eesotsas Gerli Padariga suutsid asjad käima panna niimodi, nagu mina, kui pealtvaataja soovisin. Kõik oli lihtaslt ideaalne. Kui seda teost etendataks uuesti, siis läheksin kindlasti vaatama, ei ole antud hetkel
Milline oli kõige vahvam katse? Milline ebaõnnestus? Peremees 1: Kõik oli vahvad, ebaõnnestuid polnudki. Lemmik oli ,,saslõki mrinaadist" kommide kätte saamine:). Peremees 2: Kõige vahvam katsa oli vist kalaga suus ringi jooksmine. Oksjon oli natuke nigel. Ristimise vaim hakkab meie koolis tasapisi väljasurema. Vaimsus on täielikult kustunud. Me oleme kõik hukule määratud ja surema!!! Milliste tunnetega läksid rebaste ristimisele? Rebasekutsikas 1: Kartsin. Ma ei teadnud, mida tuleb kogeda, siseminetunne ütles, et võib oodata enda alandamist. Rebasekutsikas 2: Positiivne, et oleks lõbus, või midagi sellist siis. Rebasekutsikas 3: Suht kartsin. Ootasin uudishimuga, et mida meiega hakatakse tegema. Lootsin, et tuleb midgai väga põnevat ja huvitavat. Kas ristimine oli ootuspärane? Rebasekutsikas 1: Ei olnud. Kuna ei olnud ideid ega kuulnud midagi, kuid teadsin et on rõve. Rebasekutsikas 2: Jah! Rebasekutsikas 3: Jah!
Scorpionsi maailmaturnee "Humanity World Tour 2008" raames toimunud kontserti. Ausalt öeldes olid mul enne selle kontserdi külastamist Scorpionsi kohta teatud eelarvamused, kuna viimasel ajal on hakanud Eestisse oma niinimetatud hüvastijätu maailmaturneesi korraldama suur hulk vanemas eas härrasmehi nagu "Led Zeppelin", "Deep purple" ning ka "Black Sabbathi" artist Glenn Hughes,ja teised, kellel pärast suurt laristamist arvatavasti karjääri jooksul kogutud raha otsa on hakanud saama, kartsin ma, et need "vanamehed" ei suuda enam korralikku showd pakkuda ning elamus jääb saamata. Scorpions, ehk Scorps on Saksa rokk-grupp, mis loodi 1965. aastal Hannoveris. Ansambli Scorpions praegune koosseis on: laulja Klaus Meine, kitarrist Matthias Jabs, kitarrist Rudolf Schenker, trummar James Kottak ja basskitarrist Pavel Maciwoda. Väärib märkimist, et nii kitarist, kui laulja on juba 60 aastat vanad.
Nii ma saingi ametikõrgenduse ja minust sai õpetaja. Meie edasine koostöö ei olnud kuigi pikk, sest pool aastat hiljem läksin ma dekreeti. Mõned kuud hiljem kuulsin, et ühe lapsevanema kaebuse peale, pidi ta oma ametist loobuma. Tagasi vaadates tahan öelda, et oleksin pidanud rohkem julgem olema ja juba ammu asjad sirgeks rääkima. Ilmselt oli asi selles, et kuna ta oli juhatajale kauaaegne töökaaslane ja ,,kohvilaua sõbranna", siis ma kartsin, et juhataja toetab pigem teda kui mind. Sisuliselt nii ka oli, kuid kuna uue seaduse kohaselt peavad õpetajad olema kõrgharidusega, siis polnud juhatajal valikut. Loodan südamest, et meie teed selle vana kolleegiga enam ei ristu. Ma olen teda andestanud, aga sellised asjad jäävad ikka eluks ajaks meelde. Kokkuvõtteks tahan öelda, et oma tööd tuleb teha südamega, olgugi et vahel on raske, enda õiguste eest on vaja seista ja kui ühel hetkel tunned, et see töö ei ole
Meeleolu tõstis veelgi kahe erakordse solisti Nadia Kuremi ja Helen Lokuta häälte kuulmine. Mõlemad on hinnatud ooperisolistid ja väga mitmekülgsed esinejad. Bariton Taavi Tampuu oli vaatamata oma noorele eale väga särava hääle ning olekuga. Oma lemmikut valida oleks raske, sest kõigi hääled kõlasid tugevalt ja võimsalt vaatamata tehinilise toetuse puudumisele. (Allikas: kontserdi kava) Kontsert möödus üllatavalt kiiresti ning pean tunnistama, et kartsin palju igavamat esitust. Ka kontserdi pikkuseks oli üks tund täpselt paras aeg. Laulude järjekord ja esinejate lavaleminek oli hästi korraldatud. See kirikus veedetud tund ei läinud kindlasti raisku, pigem puhastas meelt ning tegi südame kergeks. Kahjuks pole mul varasemaid kogemusi kirikukontserditega peale jõulukontserdite Kaarli kirikus, kus esitatavad laulud on olnud kõik tuttavad ning piiblitarkusi on jagatud rohkem, kui koori häält kuuldud,
eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B. Maal ei tea keegi isegi sõna "liiklusummik" tähendust. Oma linnatulekut põhjendasin esialgu sellega, et maal ei leidnud ma endale piisavalt palju rakendust. Teadsin, et olen võimekas noor inimene ja soovisin, et minult rohkem nõutaks. Kartsin, et ei suuda Hiiumaal mulle pakutavate võimalustega ennast nii endile kui teistele tõestada. Soovisin üha enam kõrgemale ja kõrgemale ronida. Teadsin, et paistan rohkem silma kui teised minuvanused. Korraldasin erinevaid üritusi, olin aktiivne valla- ja külaelu edendamisel. Kuid ühel hetkel sai igasugune jaks otsa. Tüdinesin läbikukkunud üritustest. Üritused ei kukkunud läbi mitte korraldajate laiskusest vaid probleemist, et ei olnud rahvast, kes saaksid korraldajate töövilju
mõtte kohe väga tugevalt esile toob. Ott Sepp on piisavalt ropu kõneviisiga, kohati isegi liialt. Kuid see teebki temast tema. Mind isiklikult häiris tohutult väga noorte teismeliste viibimine saalis, sest oli nalju, mida tavaliselt nii noored kõrvad kuulma ei peaks. Need olid nii ropud kui ka lastele mittesobiva sisuga. Minu arvates oli etendus lahe. Ma pole varem käinud ei stand-up etendusel ega ka Paide kultuurikeskuses. Kartsin alguses, et äkki ei saa ma kõikidest naljadest aru ega naera saalis ainsana kaasa. Kuid seda ei juhtunud. Kõik jutud olid mõistetavad ja etenduse pikkus oli täpselt paras. Üle 1,5h poleks suutnud niimoodi naerda. Edaspidi olen ka stand-up komöödia etenduste suhte tähelepanelikum, sest ega esimene kogemus teiseta jää.
preestriametit ning ta ka 1703. aastal selleks pühitseti. 1740 aastast oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Minu arvates oli see üks meloodilisemaid ja kaunemaid kontserte. Need laulud olid nii ilusad ja juba varemgi väheke tuntud ja kusagil kuuldud, aga praegu ma aina kuulan ja kuulan neid, kuna need hakkasid mulle väga meelima. Alguses kartsin küll, et ega ma seda eriti ei viitsi kuulata, aga hoopis vastupidi, ümisesin tuntud viisidele lausa kaasa ja rõõmuga kuulasin seda. Huvitav on kuulata klassikalist muusikat koos nö kujutavate aastaaegadega. Sellel kontserdil tundus olevat selline rahustav toime ehk toimis nagu pingevabastaja. ,,Antoine´i neli aastaaega" kontsert algab sügisega, Sügis 1.osa: Allegro, mis on ka mu enda lemmikosa, ja kujutab sellist rõõmsameelset ja leherohket algavat sügist
pidevalt teiste meeste seltskonda nautis, sest soovis ta ju oma mehe tähelepanu. Indrek ja Karin tegin lõpuks kokkuleppe, et nad ei hoia teineteise eest enam saladusi. Indrek murdis aga seda lepet, varjates Karini eest tõsiasja, et ta tulistamise ajal Meleski kõrval oli. Samas oli algusest peale see abielu Indrekule kui lunastus oma ema surma eest, kuna Karin andestas talle ja oligi tema lunastuseks. "Jah, ma kartsin sind, armastasin ja kartsin, tahtsin sust lahti saada ja ei tahtnud ka ning siis mõtlesin, et kui ma astun selle viimase sammu, avaldan talle oma suure saladuse, oma suure tõe, ja kui ka see teda ei peata, siis on ta mu saatus, millest ei pääse. Nõnda tuli see. Nagu sa näed, on see kõik puhas eksitus, mis kipub tõepoolest meile mõlemale saatuslikuks saama" Tegelikult tõigi aga abielu kaasa ainult uusi kannatusi. Pealse Karini laused "Keda sa nüüd tapma lähed" murdus aga Indrek
Palju on juttu inimeste vahelistest suhetes. Romaanile on iseloomulik kiirelt arenev intriig, dramaatiline tegevus, kerge keel ja sündmuste hoogne areng. Järeldan, et tegemist on seiklusromaaniga. Raamatut lugema hakates olin elevil, sest "Kolme musketäri" kohta olen ma, vaid head kuulnud. Palju olin kuulnud tegelastest ja mind ennast väga huvitas. Lugedes aga elevus vähenes. Mulle tundus, et raamat ainult võitlemisest räägibki. Raamat eriti enam lugema ei kutsunud ja kartsin, et ma seda läbi küll ei saa. Vähehaaval aga harjusin sellega. Hakkasid arenema ka mulle meeldivad teemad nagu näiteks inimeste suhted jne. Raamat muutus mulle jälle huvitavakas. "Kolme musketäri" peategelane, d´Artagnan on gaskoonlasest noormees, kes tahab minna Pariisi. Raamat algabki sellega, kuidas noor d´Artagnan jätab oma isa ja emaga hüvasti,alustades reisi Pariisi härra de Tréville juurde.Ta on vapper, intelligentne, ambitsioonikas ja romantiline, nagu üks kangelane
Või kellekski teiseks Mulle selgust võiks tuua Kui kahtlen valgena mustade seas Kes kinnitab mu elujaatuse? Kui kaotad värvide kontrast Ja tunda, et siiski kõik on sama.. Vabadusest ongi saanud minki Millest nagu polekski enam midagi kaotada. Triin tasuja * Vaata, nüüd on nii Ma lõpetasin põhikooli Ühes neist väikestest neetud küladest Ja keegi eksamikomisjonist Ei pannud nii palju näkku Kui ma kartsin (aga siiski piisavalt) Võibolla saan ikkagi keskkooli Pärast neid saoledkolejaloll aastaid Pärast kõiki neid sasöödmeielauataga aastaid Saan ehk töölegi ja Siit lootusetust linnast välja Kuhugi kus ma polegi Linna kõige rohkem omamoodi tüüp Täitsa lõpp noh Ma ei tea kas sa saad üldse aru Mida see minusuguse jaoks tähendab: Mul on võimalus saada võrdväärseks Ja kellelegi ei pea end enam laskma Idioodiks sõimata sest Nüüd ei saa keegi Minult teerulliga üle sõida
Kogu lavakujundus oli ülimalt lihtne ja seal ei olnudki asju millega kunstnik oleks saanud tegeleda. Annika Aedma kunstniku töö sekka võib kindlasti lugeda ka nukke. Need nukud nägid nii tõelised välja, et vahepeal oli lausa tunne, nagu näitlejad aitaksid laval liigutada väikeseid imikuid. Mul oli pikemat aega plaanis minna seda etendust vaatama, aga kuna „Otsides varandust“ on lasteetendus, siis läksin ma sinna eelarvamusega. Ma kartsin, et etendus on liiga lapselik, ning ma pean pettuma oma valikus, kuid nagu välja tuli, oli see väga õpetlik lugu poisist, kes tahab omada varandust ning unustab tänu sellele ära kõik muu, mis on elus tähtis. See näidend, oli minu elu esimene nukuetendus ning ma ei oleks elades ette kujutanud, et üks nukkudega mängitud etendus võib olla nii huvitav. Mul on kogu elu olnud nukuetenduste kohta eelarvamused.
taaskord vanal põllulapil imestamas, et kas kivid kasvavad siin. Vihm oli maapõuest välja pesnud kivid, mille äravedamine kõige vastumeelsem oli.Tol hetkel sai ta aru, et unistus ja eesmärk, mõlemad peavad olema kaks täiesti erinevat asja. Muidu lööks reaalsus unistuse segamini ja sellele ei saaks raskel ajal toetuda. Paindlikkus on ka meie unistuste puhul oluline. Hea, et ta tunnistas seda endale. Hetkeks ma juba kartsin, et ta annab alla. Laseb oma unistuste Vargamäe pildil kildudeks kukkuda. Väikesed eesmärgid mis on lihtsamini saavutatavad, peavad andma meile uhkust, rõõmu ja uut jõudu, et oma saavutatamatu unistuse poole liikuda Peremehe elu tegi raskeks naisepeksja Pearu, kes pühendas ennast koos oma olematu südamega Andrese plaanide segamisele. Miks pidi Pearu kogu Andrese elurõõmu välja imema oma tempudega? Seda järjepidevalt juba hetkest, millal Vargamäele koliti
Miks ma siis lävin nii paljude gruppidega? See on tingitud soovist kõike näha, katsuda, ära proovida, ennast teostada. Nüüdseks olen aru saanud, et kõik elus korraga ei saa ning sellest tulenevalt olen püüdnud end orienteerida vähemale arvule gruppidele. Täiskasvanu tasand sai seekord lapse tasandist võitu. Suhtlemisel on mulle väga tähtis vahetu suhtlemine. Samal ajal ei ole vastumeelne ka vahendatud suhtlemine, kuigi kunagi kartsin väga näiteks telefoniga rääkida. Siis olin üldse tagasihoidlik tüüp, kes punastas inimestega suheldes regulaarselt ning keda selle pärast ka narriti. Praegu punastan ka vahel (ma ei ole ju idioot!!!), kuigi suhteliselt harva. Tänapäeval kasutan ohtralt eposti, kuid see on tingitud lihtsalt suurtest vahemaadest ning antud sidevahendi mugavusest. Enda arvates on vahekord vahetu ja vahendatud suhtlemise vahel enamvähem pooleks.
nime laulab don Quijote ülistavalt. Vaadates, et Aldonza naudib laulu otsustavad ka muulaajajad muusikapala laulda proovida, kuid nende hääl kõlab hoopis kõrist karjuvalt ja ei ole kuigi meeldiv ega romantilise alatooniga. Muidugi ei saa mainimata jätta ka don Quijote võitluslaulu. See kõlab justkui hümn, väga rütmikas ja üllas pala. Esitatud lood jäid üsna kergesti meelde, sest mängitavad ja lauldavad meloodiad olid lihtsad. Operett sarnanes vägagi muusikaliga, enne etendust kartsin veidi, et lauldakse liialt palju ja ma ei jõua jälgida sündmuste käiku, kuid tegelikkuses nii ei olnudki. Minu arvates oleks võinud ka kõneletav tekst olla eestikeelsete subtiitritega nagu oli lauldav tekst. Põhjuseks tooksin selle, et kõneletav tekst oli kohati väga halvasti kuulda ja pidin ingliskeelsete subtiitrite abiga enesele tõlkima mõtte, mida öeldi. Üldiselt jäin külastusega väga rahule, etendus oli iseenesest hästi tore. Monika Soodla 11C
ei uskund ma, mis nägin mis tundsin, kas see olen mina, või tõesti tema, Nägin kui peegeldust, oma enda hingest, kuid see oli midagi, rohkemat kui ainult mina, Õnn tuure võttis ja soojaks läks keha, mõtete laviiniga, ei oskand midagi teha, kas ma magasin, või oli see ilmsi, silmade sära ei kustunud ära, kust tekkisid need tunded, ilmsi või tõsi, näpistus ei andnud, ei selgust ei vastust, Ei julgend ma näha, sest kartsin, et tõsi, kuid natuke piiludes, ma jahmusin mis nägin, Meie sarnasused loodud, kui ühest sulest, nagu samast taimest, või ühest tulest, Kas nüüd on hilja, või natuke veel vara, nüüd hoopis, õigel täpsel ajal, kuid, kui tema poole pööran, kui korra vaatan, mis ma siis tunnen, kui hetkeks silmad sulen, Ta energia mõõtmatu ja vägi piiritu, näen suurt headust mis kiirgab kui elu, Näen tähtede sära ja rõõmu pärleid,
124005 „MIDA MA SAIN TEADA AINEST ERAIALATUTVUSTUS“ Essee Esitatud: 07.01.2013 Juhendaja: assistent Indrek Rokk Tallinn 2013 Mida ma sain teada ainest Erialatutvustus? Kindlasti seda, mida ma enne Tehnikaülikooli sisse astudes ei teadnud. Õppeaasta alguses sisenesin esimesse loengusse väikese kartusega. Kartsin, et erialatutvustuse õppeaine on raske ning nõuab eelnevaid teadmisi telekommunikatsiooni valdkonnast. Õnneks see nii polnud ning kui me küsisime, siis vastati meile lihtsas keeles ning ei kasutatud liigselt tehnilisi/erialaseid sõnu. Erialatutvustuse esimene loeng oli väga huvitav ning andis väga hea pildi sellest, mida me täpselt õppima hakkame ning, et telekommunikatsiooni valdkonnas on väga palju suundasid
Algselt arvasin, et need ongi päris nukud, kuigi teadsin, et need olid siiski inimesed, sest õpetaja oli enne etendust meile sellest rääkinud. Dirigent oli igati tubli ning tegi ära suure töö. Muusika oli lihtsalt imeline. Vahepeal tekkis endalgi tunne, et tahaks osata balletti tantsida. Vaatustest meeldis kõige enam teine, sest teises vaatuses oli rohkem tegevust, kui esimeses ja kolmandas. Teine vaatus oli väga põnev ning hoidis pidevalt ärevust sees, sest ma koguaeg kartsin, et Coppeelius saab aru, et teda lollitatakse. Kuulates teiste muljeid etendusest, siis läbivaks ebameeldivuseks toodi kolmas vaatus, et see oleks võinud olemata olla ning see venitas etenduse liiga pikaks. Minu arvates, aga oli kolmas vaatus just see mis hästi edasi andis, et kõik on linnas jälle korras, armastajad on taas õnnelikult koos ning inimestel on põhjust pidutseda. Olin üsna pettunud, et jäin just sellel ajal haigeks kui kõik klassikaaslased käisid seda etendust vaatamas
lugeda Danieli ja Anne suhetest, kes siis oli tema selline esimene lapsepõlve sõber ja kelle vastu ta suurt huvi tundis. Ühest küljest on arusaadav, et ta ei osanud hinnata seda sõprust nii nagu ta hindaks mingeid algarve või teisi numbreid ja üsna suur asi oli ka see, et ta üldse temast kirjutas ja et Anne mittenägemine tekitas temas kurvatunde. Kindlasti üks suur asi, mille tahaksin välja tuua on Danieli ,,esimene sümpaatia". Ma elasin sellele osale ise ka kaasa, sest ma kartsin, et see poiss käitub temaga kuidagi halvasti või naerab ta välja. Ise ka natuke pabistasin, kui hakkasin lugema, mis siis toimus peale selle kirja üleandmist, aga selgus, et tegin seda ilma põhjuseta. Minu arvates käitus see poiss nagu täiskasvanud inimene ja mind meeldivat üllatas tema reaktsioon ja selle situatsiooni lahendamine, sest lapsed võivad vahest teadagi õelad olla. Ma arvan, et kui see olukord oleks lahenenud kuidagi teisiti, siis oleks see väga mõjutanud tema
sellist, mis võib tunduda nii lihtne ja tavaline, kuid tegelikult on väga tähtis. Ma hoidsin ja hoian oma pere, sõpru ja teisi lähedasi inimesi ning armastan neid, sest kunagi ei tea, millal võivad nad meie elust lihtsalt kaduda. Elus on palju keerdkäike ja vahepeal väga äkilisi pöördeid, kuid me peame minema vooluga kaasa ja ükskõik, mis takistusi seal ka poleks, need ületama. Peale kõike seda, mis toimus, oli kõik väga raske. Kui me kolisime, siis kartsin keskkonnavahetust, sest olin muutunud kinniseks, aga nagu ütleb mu ema: ,,Kõik on mööduv." Minu maailmavaated avardusid ja sain palju uusi sõpru ning ka oma vanemaid austasin rohkem. Saan nendega ka praegu hästi läbi. Koolis olles mõtisklesin ja mõtlen ka praegu, et ei ole mõtet paanitseda ühe halva hinde pärast, sest on palju tähtsamaid asju kui üks hinne. Olulised on inimesed, keda armastad ja mälestused, mida hindad ja mis kõige tähtsam Armastus. Kui inimene ei
Kui ma klassi jõudsin tutvustas see nümfiliku välimusega naine end.Selgus, et see verinoor, vaevalt minust kolm aastat vanem neidis on minu uus klassijuhataja. Ma mõistsin hetked hiljem, et see noor klassiuhataja, tobedalt vanamoodse nimega Ophelia ei suuda klassis korda luua. Ta on kasutu ja temast ausaltöeldes ei sõltu midagi." "Pojake, aitab klassijuhataja kirjeldamisest. Räägi mulle, mis edasi sai!" Ema hääl värises seda öeldes. Kartsin iga hetk, et tema vaoshoitud emotsioonid paiskuvad välja, kuid vaprat nägu tehes jätkasin. "See on üsna põnev, järsku keset tundi tundsin ma imeliku kihku ja tahtmist tahvli ette minna. Mu peas keerlesid ainult Shakespheare Hamleti kuulsad read, olla või mitte olla. Järsku endale aru andmata olin ma jalul ja kõndisin enesekindlalt klassi ette. Tõsisel ja selgel häälel ma alustasin: olla või mitte olla- see on küsimus, mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled,
8 Numbritubade hoolduse praktika 7.Arvamus praktika ettevõttest Tegelikult olen ma väga rahul.Mulle meeldib see kollektiiv me saime kõikidega enamjaolt hästi läbi.Kuid kui sa teed halba tööd siis mitte kellegile ei meeldi.Alati ei ole ühe inimese süü vaid mõlema.Mina sain väga palju kogemusi just sellel erialal.Õppisin väga palju oma vigadest.Ja alguses kartsin palju rohkem,kui tegelikult asi seda väärt oli . 8.Kokkuvõte Praktika meeldis mulle tegelt väga . Minu ümber olid inimesed kellega ma sain juba alguses hästi läbi.Kuid meil oli vahepeal probleeme just siis,kui lõppus pidime üksi koristama siis paljud ei olnud nõus ülesannetega mis neile anti. Kuid ma arvasin hullemat ja nüüd mõeldes tegelt ei olnud meil mitte midagi hullu, vaid see oli harjumatu. Sain väga palju kogemusi . Sellises töös on
lõpeta mitte mu mustamäe korteris vaid Wismari haiglas. Puhkasime vahelduseks tantsimisest ja ta juhatas mind ühte lauda, kus istus ta sõber, Burksi-Marco. Algul ei tundunud mulle midagi kahtlast, kuid lõpuks ma siiski suutsin korraks kainema pilguga olukord üle vaadata ja minu hirmuks selgus, et mind oldi ninapidi tõmmatud. Pihvi-Pille oli kõigest vaid peibutis, kelle ülesanne oli mind Burksi- Marcole tutvustada. Tegu oli kupeldajatega, olin hirmust kange ning kartsin, et mind viiakse kuskile idabloki riiki. Olukord võttis mu mõistuse nii selgeks, et õnneks suutsin jalad kõhu alt välja võtta ja jooksin elu eest sellest ühtäkki rõvedaks muutunud kohast minema. Järgneval päeval kodus ärgates oli mul jube peavalu, saadud kogemus ei rahuldanud mind ja andsin lubaduse Sauna tänavalt alati pika kaarega mööduda.
......................................................................................................5 Sissejuhatus: Esimese katsena tegin ma uurimuse hallitusseente ja bakterite hulga sõltuvus asukohast ruumis, aga sellest ei tulnud midagi välja ja ma otsustasin siis selle katse kasuks. See katse tehti selleks, et teada saada millistes tingimustes valmib jogurt kõige kiiremini. Ma valisin selle teema, sest see tundus sellel hetkel minu arvates kõige huvitavama katsena. Alguses kartsin ma, et ka sellest katsest ei tule midagi välja, aga niimoodi see õnneks ei olnud. Minu arvates oleks siia sobiv uurimusküsimus " Kui kiiresti tekib jogurt erinevates tingimustes?" või " Millistes tingimustes valmib jogurt kõige paremini?". See katse võib isegi teistest huvitavam olla, sest siin ilmnevad erinevad reaktsioonid kiiremini kui teistes katsetes ja nii saab pidevalt midagi jälgida. Minu arvates tegin ma igatahes selle katse võtmisega hea otsuse.
(http://finance.yahoo.com/news/kosmos-energy-provides-2015-exploration-070000943.html), kus tutvutati uut bensiinisüsteemi ning samuti oli graafikult näha, et aktsia hind oli 2. märtsil ühes madalpunktis, millest eeldasin, et ta võib tõusma hakata. Eeldasin, et hea pressiteade tõstab märgatavalt aktsia hinda, sest tahetakse sellesse rohkem investeerida. Nüüd hiljem graafikut analüüsides, oleksin pidanud aktsiad ostma juba 2. märtsil, kui pressiteade tuli, kuid antud juhul kartsin kohe osta, sest arvasin, et ta ka kohe langema hakata. Aktsia hind küll siiski 3. märtsil ostes tõusis ning ma teenisin temalt tulu, kuid juba 3 päeva hiljem müüsin ma ostetud kõik 400 aktsiat maha, sest mulle tundus, et aktsia hind hakkab langema ning ma ei soovinud riskida, kuid tegelikult oleksin ma pidanud teda paar päeva veel oma portfellis hoopiski hoidma, sest ta oleks päris märgatavalt veel tõusnud ning mul oleks võimalik temalt rohkem tulu teenida. KOS turuhinnaga ost:
Kiirus, vaid kiirus, ei muud… Hommikul üles ärgates meenus mulle unesegaselt üks heli, täpsemalt telefoni äratuskella helin. Käega kombates võtsin padja alt telefoni ja isegi korraks kartsin kella vaadata. Vajutades telefoni suvalisele nupule ilmus ekraanile kellaaeg mis ütles, et ma olen sisse maganud. Ajades ennast kiiresti püsti, hakkasin kähku riideid selga toppima. Tavaliselt enne mõtlen mida selga panna ja missugune riideese millega sobib, siis nüüd seda aega enam ei olnud. Õnneks oli mul õhtul koolikott tänase tunniplaani järgi valmis pandud. Ma ei jõudnud isegi hommikust süüa, vaid panin jope selga, saapad jalga, võtsin koti üle õla ning tõttasin
abikaasat või külastatava pere ema kurvana nägi. Mees tõttas kohe lohutust pakkuma ning pani oma toetava käe õlale. Üksasi on tegelase iseloomu välja mängimine ning teine see, kuidas laval olla. Oli näha, et Jüri Aarma tundis end rahva hulgas väga koduselt ning oli kohanenud lava paigutuse ning iga detailiga, mis seal asetses. Tihti tekkisid mul seljale judinad, kui Aarma möödus veekausist, mille kõrval laual oli föön. Kartsin, et juuste kuivatamis masin kukub anumasse ning tekib elektrikatkestus. Jüri Aarma möödus sealt aga jalge ette vaatamata, kuid siiski ei ole ta koperdanud. Proua Reille't mängis Piret Rauk. Naine allus oma mehele ning ei julgenud oma arvamust välja õelda. Tal oli nagu mingi surve peal, mis teda tagasi hoiab ning liigagi korralikuks muudab. Perekond Houille'de pool viibides ning probleemide üle vaieldes, väljus naine pinge
toitude valmistamise võimalusi. Kogemusi praktikal olles sain väga palju. Ettevõtte struktuur Õdus pubi asub vahetult Narva mnt ääres, Tallinnast 81 km, Rakverest 18 km kaugusel. Pubis on 30 kohta, kamin ja terrass. Koduselt maitsvad toidud, omavalmistatud juurvilja ja kartuliga, võimalus broneerida sünnipäevadeks ja muudeks istumisteks. Pubis on ka väga soodsad hinnad! WiFi leviala ning kaardiga maksmise võimalus. Praktikast Esimesel päeval, kui läksin praktikale, kartsin ma natuke, kuna inimesed, kellega pidin töötama olid ju täiesti võõrad, kuid nad hakkasid mulle väga meeldima. Nad olid väga sõbralikud ja abivalmid. Alati, kui oli mingisuguseid probleeme või küsimusi, aitasid nad mind hea meelega ja vastasid mu küsimustele rõõmuga. Praktika algas 27.aprillil aga kuna ma läksin 25.aprillil viima praktika lepingut, siis nad küsisid, et kas ma oleksin nõus aitama täna neil sünnipäeva lauda katta (loomulikult olin ma
Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Lilian Semperi juures Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, olles täiendanud end Sibeliuse Akadeemias magistriõppes Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Pärnu Linnaorkester tegusteb alates alates 1994. aastast. Orkestrit on dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas jt. Pärnu Linnaorkester on kahel korral pälvinud Pärnu Muusika Aastapreemia. Kokkuvõttlikult võin öelda, et see kontsert meeldis mulle väga, kuigi ma kartsin, et see võib olla igav. Kontserdi korraldajad oleksid siiski võinud vaheaja natuke lühemaks teha, sest kontsert polnud ise nii pikk ja vahepealne ootamine oli ausalt öeldes igav. Tegelikult mulle, aga meeldis küll, sest see oli väga huvitav ja mulle meeldis see, et teosed olid mulle juba tuttavad ja ma ei pidanud neid päris esimest korda kuulama. Kasutatud kirjandus: http://www.ksg.edu.ee/images/stories/muusikaseminarid/retsensiooni_juhend.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Symphony_No
jutuotsa lahti. Sosistasime, sest tundus, nagu kaldalt kõik inimesed kuulsid, sest kõik oli hirmus vaikne. Aga mida rohkem järve keskele jõudsime, seda halvemini meid kaldale kuulda oli ja võisime üsna valjult rääkida, ilma, et keegi meid kuulekski. Rääkisime maast ja ilmast. Kuid siis tuli kord, et pidime Villuga kohad vahetama, sest mina rakette lasta ei tahtnud. Tema tõusis püsti ja mina ka, siis tegime kiire kohtade vahetuse, mina kiljatasin, sest kartsin lootsikust vette kukkuda. Mulle tundus see pisut rumal ja lapsik. Punastasin. Villu sepitses esimest tulihända ning juba see oligi õhus ja näitas oma ilusaid värve. Niimoodi vaatasid kogu kaldal olev rahvas ja meie, kuidas säravad need värvid nii ilusti seal taevas. Kui oli viimane tulihänd süüdatud ja see taeva poole pagenud, tuli Villuga uuesti kohad vahetada. Kuid seekord ma tahtsin ise tagasi aerutada ja Villu oli sellega vaikimisi päri
See on hämmastav kui erinevad on maailma eri punktid. Ma imetlen nende oskusi ja seda kui tugevad nad on. Nad kunagi ei vingunud. Nad on harjunud sellega ja ei kujutakski oma elu teistmoodi ette. Siis jõudsin raamatu teise osa juurde mis rääkis siis algul Mende ja teiste laste saatusest ja vangistamisest. Ütleme nii, et pinge oli üleval terve raamatu vältel. Ma elasin kõigele nii kaasa, et igakord pabistasin kui Mendel näiteks jälle midagi juhtus (kukutas kandiku sülle vms). Kartsin Rahabi reaktsiooni sellele. Mul oli kohati nii piinarikas seda raamatut lugeda. Neid hetki kui ma unustasin, et see kõik tõsi on, oli palju. Iga kord kui mul jälle meelde tuli, et see on kurb reaalsus, muutusin ma väga kurvaks. See on minu jaoks nii ebareaalne, et meie ühiskonnas ja 20.sajandil selline asi juhtub. See on lihtsalt uskumatu! Ma vist teeksin endale ise lõpu peale nende asemel, mul on juba lugedeski nutt kurgus.
Kuidas ma Laiose tapsin. Ma olin siis parasjagu Korintosest põgenemas - ma ei suutnud seda häbi taluda, mis oraakel mulle teatas - kui ma nägin vastu tulevat vankrit. Ees paistis käskjalg ja istmel kirjeldatud mees. Kokku saades püüti mind teelt tõrjuda - nii kutsar, kui mees. Sain selle peale vihaseks ning lõin kutsarit, kuid sellel hetkel ,kui ma mööduda tahtsin, lõi rauk mind astlaga vastu pead.Tõsisesse raevuhoogu sattudes tapsin ma kõik teises vankris viibijad. Ma kartsin tõsiselt, et minu juhtum ja Laiose surmapäev võisid kokku langeda. Nüüd jäi üle vaid karjuse versioon sellest juhtumist ära kuulata. Ennist olevat ta rääkinud röövlisalgast, kuid mina olin ju üksi... Lasin kohe kellelgi mehe enda juurde tunnistusi andma kutsuda. Hiljem aga ilmus meie lossi juurde saadik, kes tuli teatama mu isa, Polybose, surmast ja et mina olevat järgmine valitseja Isthmosel. Surma üle olin ma muidugi kurb aga pean
Armastus on olemas ja alati on olnud. Neljas raamat ,,Nefernefernefer" ,,...sest kui inimese häbi ja kahetsus on küllalt suured, siis mõjub see nagu tuimestav ravim." - ,,Mu süda on juba nagu kivi mu rinnas ja miski ei tee mulle haiget." Väga hea võrdlus, samuti ka väga sügav lause. ,,Mu keha ja mu süda olid nagu üksainus haav, ja kui keegi oleks mind sel ajal kõnetanud, oleksin kõva häälega karjuma hakanud ja kisendanud, ja ma kartsin, et kaotan mõistuse." Hea võrdlus ning väga hea kirjeldus. ,,Olin nagu tühjaks puhutud munakoor ja lahkusin vaarudes ta juurest ja läksin koju tagasi." Samuti võrdlus, kuid väga omapärane ning eelmistest erinev. Viies raamat ,,Habirud" ,,Kuid mu edu oli nii suur, sest et ma kedagi ei kadestanud ja ei võistelnud kellegagi, vaid jagasin heldelt kingitusi ka teisele ja võtsin vastu haigeid,
annaabi.ee 
