Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kohtumiseni minu paradiisis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Christel ja Isabell Zachert
KOHTUMISENI MINU PARADIISIS
Minu mõtted selle raamatuga
Kui Isabell Zachert vanemate reisilt saabudes endale mittekohaselt varakult väsinud on ning ärgates näost lubivalge on, saab karusell hoo sisse. Isabell on kõigest 15-aastane ning oma haiguse kohta lausus ta esialgu nii: „Kui ma tõepoolest haige olen, siis olen väga haige ja juba pikemat aega“. Sel hetkel arvab kogu pere, et tegu on viirushaigusega, kuid Isabell teab paremini.
Peagi selgub , et tegu on kasvajaga. Üle keha levinud kasvajaga. Algul tundus, et Isabellil on elada vaid päevad, mõni nädal. Peale ravikuure aga kas kasvaja kahanes või kasvas vähe ning see süstis perele jällle lootust.
Ma pole ammu ühtegi raamatut sellisel kiirusel lugenud, nagu seda. Kuna vähk on minu jaoks väga lähedane teema, sest mõlemad mu vanavanaemad lahkusid vähi läbi ning üks vanaemast on õnneks vähi seljatanud. Ka minul diagnoositi hiljuti vähieelne seisund, mis õnneks välja raviti ja seepärast elasin tohutult Isabelli loole kaasa.
Need kirjad, mida ta kirjutas, olid enamasti täis tohutut positiivsust ning kaasaelamist just teiste probleemidele. Tundub, et Isabell vaatamata oma noorusele oligi rohkem teiste heaolule orienteeritud, mitte endale. Ta tundis muret oma vanemate ja vendade pärast, et nood rängalt tema pärast kannatama peavad.
Kohati raamatut lugedes sain kohe aru, et räägitakse 15aastasest tüdrukust- veidi lapsemeelne ning tujukas ja veel asjatundmatu. Kuid suurelt osalt unustasin päris ära, et kõnealune just 15 oli. Tema kirjadest õhkus meeletult kõpsust ning täiskasvanlikkust. Isabell teeb aasta jooksul enne surma läbi fantastilise arengu.
Raamat on oluline selle poolest, et ta peaks sisendama ekstreemsesse olukorda sattunud inimestele julgust - julgust elada, oma saatusega silmitsi seista ja surra. Igas olukorras leidub positiivne alge, see on vaja ainult üles leida, seda kultiveerida - ja võib-olla õnnetus polegi enam õnnetus.
Ka Isabell püüdis kõigile sisendada, et pole vaja karta surma. Ta oli ise oma saatusega leppinud kuigi mõnedel hetkedel, kui ravi rohkemat edu tõi, arvas ka Isabell, et ehk on ikka ette nähtud veel elada. Päevad pole vennad ning nii ka Isabelli tujud ja suhtumine elusse, surma ja oma haigusesse. Cristel mainibki raamatus kordi , et Isabelli tujud olid muutlikud nagu öö ja pave ning muutus võis toimuda sama kiiresti, kui taevas võib pilve minna.
Kui ma arstilt kõne sain, et analüüs näitas vähieelset seisundit , olin päevi täiesti muserdatud. Pidevalt käisid peast läbi erinevad stsenaariumid, et mis kõik saada võib. Kuna ma ei teadnud , mida see seisund täpselt tähendab, püüdsingi end kõigeks ette valmistada. Küll kartsin, et tuleb maha pidada pikk ja vaevaline võitlus vähiga. Siis jälle püüdsin olla optimistlik et tegu on siiski veel vähieelse seisundiga ning ju sellega on kergem tegeleda. Siis jälle kartsin, et ehk ainuke ravi ongi kiiritus. Ainuke asi, mille pärast mures olin, kui kiiritust peaksin saama, oli see, et juuksed langevad välja. Küpse mõtlemine küll- enne kardan et juuksed välja langevad kui seda, et kiiritus organismile laastavalt mõjub.
Kui sain teada, et raviks on operatsioon , kartsin automaatselt kõiki komplikatsioone, mis iganes pähe tuli. Kõige suuremaks mureks oli see, et võibolla ei saa ma enam kunagi lapsi. Aga see, et ma peale operatsiooni elus olen ning lapse adopteerida saaks, ei olnud minu jaoks piisavalt hea tehing.
Nägin kõrvalt oma vanaema, kes pidevalt kiiritust sai ning raske enesetundega maadles. Ma ei oska ette kujutadagi, mis tunne see olla võib aga ma kurdan juba pelgalt peavalu üle ning kaanin tablette sisse. Usun, et oleksin väga virisev ning teistele raske vähihaige.
Isabelli lugu inspireeris mind väga. Tähtsad on inimesed meie umber, kes meid armastavad, mitte see, kas täna pea valutab või as jälle tuli juukseid ära. Need inimesed ongi need, kes meist teevad selle, kes me oleme. Kui kõik inimesed suudaksid oma tavapärases elurütmis leida selle ligimesearmastuse ning teiste murede ja rõõmude tähtsus enda probleemide üle, millega Isabell raamatus silma paistis , oleks palju kergem ning kaunim elada. Sellisel juhul väärtustaksid inimesed igat päeva oma elus ning ei võtaks elu, kui antud õigust, vaid kingitust, nagu laulab Nickelback laulus If Today Was Your Last Day (tõlge: kui täna oleks su viimane pave): My best friend gave me the best advice, he said each day's a gift and not a given right(tõlge: mu parim sober andis mulle parimat nõu, ta ütles et iga päev on kingitus, mitte õigus).
Kohtumiseni minu paradiisis #1 Kohtumiseni minu paradiisis #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Enxukas Õppematerjali autor
Tiiu Tammemäele esitatud raamatu lugemise põhjal kirjutatud essee

Sarnased õppematerjalid

Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid

Kirjandus
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

Kirjandus
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

maitse nagu varem, ning tema söögiisu kadus. Viimase kolme nädala jooksul on ta kaks kilo alla võtnud. Samuti on ta hakanud ärkama öösel kell neli ega suuda enam magama jääda. Varem pole seda juhtunud. Lõpuks läks Joel oma perearsti jutule. Ta ütles: "Ma ei tunne end enam endiselt... Ma olen nagu kurb, aga ma ei saa aru, miks. Midagi pole juhtunud, kõik on ju korras. Peale minu enda. Ma olen kogu aeg väsinud ja ei taha teistega suhelda." See pilt viitab puhtbioloogilisele depressioonile. Kõik tulin nagu välk selgest taevast. Mingeid stressi tekitavaid sündmusi või elumuutust pole olnud. Ka järk-järgult tekkivad bioloogilised sümptomid on osa pildist. Bioloogiliste sümptomitega psühholoogilised depressioonid: Sellesse rühma kuuluvad väga

Arengupsühholoogia
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

Lubadus, millel polnud mõtet võrdus täieliku tühjusega mu sees. ära anna lubadusi, mida sa täita ei suuda . Mõned vead on nii head, et neid peab kordama. Ja sa lihtsalt unustasid mu? Ma pole sulle kunagi midagi tähendanud, ei sõbrana ega kellegi muuna. Kuna inimesi lihtsalt ei ole võimalik ei hetkega ega päevadega unustada. Eriti neid keda pead tähtsateks/olulisteks. Sina võid helkuri unustada, aga Sind ei unustatatta. Ma ei ela selleks, et teised minu elu elaksid. Vabanda, aga erinevalt sinust , tahan ma ka ENDA elu elad . Kui näidatakse sulle ust, vaata aknad ka üle. Nii palju head, nii palju mälestusi ja just mälestused on need, mis mul sinust järgi jäänud ! Kaob üks , kaob teine , tuleb üks , tuleb teine . Kaotatud jäävad südamesse ning elu läheb edasi. Sõprus on kui vaas mis seiasb laua äärpeal ja ootab oma kukkumist .Kui ta kukkub , siis veab kui saad selle kokkulappida , aga see ei pea enam niihästi vett kui varem

Kirjandus
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada.

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt

Kirjandus
Aforismid
223
docx

Aforismid

Inimene ei armasta täiuslikkust... ta teeb täiuslikuks selle, mida ta armastab. Keegi pole täiuslik, kuni sa temasse armud. Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles eile sain teada, kui valus see kõik on ja ma ei lepi sellega kunagi. Kui kedagi armastad, lase tal minna. Kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. Kui mitte, siis pole ta iial seda olnudki. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. You are the music in me. Suurim õnn on tunda et oled mul olemas . Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi.

Kirjandus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Korraga haaras ta oma raudsete sõrmedega elaja kõrist kinni ja tõukas talle jahinoa tera täiesti rindu. Aga surmavalt haavatud loom võttis vastase palavasu kaissu. Inimene 11 ja kiskja Veerlesid maas. Murtud raod ragisesid, peene liiva tolm keerles üles, kuuldus segane pool-lämbunud rohin ja mõmin -- siis kerkis võitja-inimene, kriimustatult ja lõhkiste riietega, püsti ja vaatles võidurõõmuga võidetud vaenlase mürakalist, surmakrampides tuksuvat keha. «Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime tärkama,» pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud. Piiskop pidas sõna, laskis pelgunud sulase vabaks ja kinkis talle pärisomanduseks tüki metsa, mis hilisemates sõdades maapinnalt kadunud Lodijärve lossi maade serval seisis. Ainult sõjas pidi ta piiskoppi aitama. Tugev Vahur ehitas enesele metsa sisse majakese, oli aga liiga laisk, et põldu harima hakata. Ta luusis mööda metsi ja toitis ennast jahisaagist. Tema kõige suurem lust oli kiskjaid elajaid hävitada

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun